Juhtumid, kus on vaidlustatud tarkvara autoriõiguse rikkumine, ja kasulikud õigusalased teadmised

Mis tüüpi juhtumeid võib tarkvara arendamisel tekkida autoriõiguste rikkumise üle vaidlemisel? Selles artiklis selgitame seotud seadusi konkreetsete näidete abil.

Autoriõiguse seadus

Autoriõiguse rikkumise mõistmiseks on esmalt vaja tutvuda autoriõiguse seadusega. Mis eesmärgil on autoriõiguse seadus kehtestatud? Autoriõiguse seaduse esimeses paragrahvis on öeldud:

See seadus määrab kindlaks autoriõigused ja sellega seotud õigused teoste, esituste, heliplaatide, ringhäälingu ja kaabelringhäälingu suhtes, püüdes kaitsta autoriõiguste omanike õigusi, pöörates tähelepanu nende kultuuriliste toodete õiglasele kasutamisele, ning aitab kaasa kultuuri arengule.

Autoriõiguse seaduse paragrahv 1

Seega võib öelda, et autoriõiguse seadus on kehtestatud eesmärgiga saavutada tasakaal teoste õiglase kasutamise ja autoriõiguste omanike õiguste kaitse vahel, et soodustada kultuuri arengut.

Autoriõiguse seaduse paragrahvi 10 lõikes 1 on toodud näited teostest, sealhulgas “programmi teosed”, mis tähendab, et tarkvara kuulub autoriõiguse seaduse alusel teoste hulka ja sellel on autoriõiguste omanik.

Käesolevas artiklis vaatleme juhtumeid, kus tarkvara kasutajaliidese (UI) ja menüüstruktuuri autoriõigused on tekitanud probleeme.

Programmi lähtekoodi autoriõiguse küsimusi käsitletakse üksikasjalikult järgmises artiklis:

https://monolith.law/corporate/copyright-for-the-program-source-code[ja]

Autoriõiguse põhiteadmised

Tutvustame teile tarkvara arendamisel olulisi autoriõigusega seotud küsimusi, mida peaksite teadma.

Kellele kuulub autoriõigus?

Kui arendate tarkvara, kellele kuulub siis autoriõigus? Nagu kõigi teiste autoriõigusega kaitstavate teoste puhul, kuulub tarkvara autoriõigus algselt autorile. Kuid nagu allpool tsiteeritud, kui tarkvara või muu autoriõigusega kaitstav teos on loodud tööülesannete täitmise käigus, kuulub autoriõigus mitte loojale, vaid tööandjale.

Kui isik, kes töötab juriidilise isiku või muu organisatsiooni juures, loob tööülesannete täitmise käigus tarkvara, on autoriõiguse omanik, kui lepingus, töökorralduseeskirjades või muudes sätetes ei ole sätestatud teisiti, see juriidiline isik või organisatsioon.

Paragrahv 15, lõige 2

Mis on autoriõiguse üleandmine?

Kui olete tarkvara arendamise delegeerinud, kuulub selle tarkvara autoriõigus algselt arendajale. See, et olete arendamise delegeerinud, ei tähenda, et tarkvara autoriõigus automaatselt teile üle antakse. Kui soovite tarkvara autoriõigust omandada, on soovitatav see eelnevalt läbi arutada ja lepingusse kirja panna.

Kui tarkvara arendamise järel tekib autoriõiguse üle vaidlus ja lepingus ei ole autoriõiguse kohta midagi kirjas, siis enamasti eeldatakse, et autoriõigust ei ole üle antud. Kui lepingut üldse ei ole, siis otsustatakse autoriõiguse üleandmise üle sõltuvalt sellest, milline oli poolte vaheline suhtlus enne vaidlust.

Autoriõiguse rikkumine ja selle karistused

Autoriõigus annab autorile õiguse teha oma teosega seotud toiminguid, nagu kopeerimine, tõlkimine, kohandamine, avalik esitamine jne. Seega, kui teete neid toiminguid ilma loata, rikute autoriõigust.

Kui autoriõigust rikutakse, võib autoriõiguse omanik esitada kaebuse ja autoriõiguse rikkujat karistatakse. Autoriõiguse rikkumise eest võib määrata kuni 10-aastase vangistuse või kuni 10 miljoni jeeni suuruse trahvi (autoriõiguse seaduse paragrahv 119, lõige 1). Kui juriidiline isik rikub autoriõigust, võib määrata kuni 300 miljoni jeeni suuruse trahvi (autoriõiguse seaduse paragrahv 124).

Autoriõiguse kaitse kestus

Autoriõiguse kaitse kestab alates teose loomisest kuni autori surma järgse 70. aastani (autoriõiguse seaduse paragrahv 51). Kui autoriõiguse omanik on juriidiline isik või muu organisatsioon, kestab autoriõigus alates teose avaldamisest 70 aastat (või kui teost ei ole avaldatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis 70 aastat pärast teose loomist) (autoriõiguse seaduse paragrahv 53).

UI ja ekraanikuvade autoriõigusega seotud probleemid

Tutvustame kahte peamist juhtumit, kus on vaidlustatud tarkvara UI ja ekraanikuvade autoriõigusi. Mõlemad allpool toodud juhtumid on sellised, kus sarnase tarkvara autoriõiguste rikkumist ei tunnistatud.

UI ja ekraanikuvad mõjutavad oluliselt tarkvara kasutusmugavust, kuid nende autorluse ulatuse tunnustamine on keeruline küsimus. Kui tarkvaral on sarnased funktsioonid, võivad UI ja ekraanikuvad paratamatult sarnaneda. Eriti äris kasutatava tarkvara puhul, kus eesmärgiks on sarnased funktsioonid ja UI ning ekraanikuvad on sageli lihtsustatud, on keeruline otsustada, kas sarnane tarkvara rikub autoriõigusi.

Cybozu Office’i juhtum

Cybozu, kes arendab ja müüb “Cybozu Office’i”, väitis, et NeoJapan’i “iOffice2000 versioon 2.43” (iOffice 2.43) ja “iOfficeV3” (iOfficeV3) kopeerivad ilma loata Cybozu Office’i ekraanikuvamist. Cybozu esitas ajutise korralduse taotluse, et peatada iOffice 2.43 ja iOfficeV3 levitamine ja kasutuslitsentside andmine.

Tokyo ringkonnakohus, kes juhtis seda juhtumit, otsustas:

Kuigi see ei ole originaalne, on konkreetse ekraanikuvamise puhul olemas teatud isikupära, mida ei saa öelda, et see oleks sama, kui seda teeks keegi teine. Seega, võlgniku tarkvara puhul selles juhtumis saab tunnustada teatud loovust ja see tarkvara peaks olema autoriõiguse kaitse objekt.

Tokyo ringkonnakohus, 13. juuni 2001 otsus

Ja tunnustas Cybozu Office’i autoriõigusi.

Kuigi iOfficeV3 ekraanikuvamises on tunda sarnasust Cybozu Office’iga, ei tunnistatud seda autoriõiguste rikkumiseks, kuna on olemas visuaalselt eiratavad erinevused. Kuid iOffice 2.43 puhul:

“iOffice2000 versioon 2.43” ei ole küll võlgniku tarkvara (märkus: Cybozu Office) koopia, kuid see on tunnustatud kui adaptsioon, mis on tehtud säilitades väljendaja põhilised mõtted ja isiksuse ning muutes veidi välimust.

Tokyo ringkonnakohus, 13. juuni 2001 otsus

Ja tunnistas “iOffice2000 versioon 2.43” autoriõiguste rikkumise ning andis 2001. aasta juunis välja ajutise korralduse, mis keelas edastamise, levitamise ja kasutuslitsentside andmise. (Tokyo ringkonnakohus, 13. juuni 2001 otsus)

Pärast seda ajutist otsust jätkas NeoJapan mõlema toote kasutuslitsentside andmist, mistõttu Cybozu esitas hagi. Tokyo ringkonnakohus, kes juhtis kohtuasja, tunnustas üldiselt ekraanikuvamise võimalust kaitsta autoriõigusega, kuid:

Kuigi mõlemal ettevõttel on tarkvara funktsioonide või kasutajaoperatsioonide mugavuse jms seisukohast ühised ideed, ei saa tunnustada, et loovad omadused on ühised. Seega, sõltumata sellest, kas saab tunnustada iga üksiku ekraanikuvamise autoriõigust hageja tarkvaras (märkus: Cybozu Office), ei saa igal juhul väita, et kostja tarkvara (märkus: iOffice 2.43 ja iOfficeV3) ekraanikuvamist kasutatakse hageja tarkvara ekraanikuvamise kopeerimiseks või adapteerimiseks.

Tokyo ringkonnakohus, 5. september 2002 otsus

Ja lükkas kõik Cybozu nõuded tagasi. Lisaks selles otsuses:

(Eelnev lühendatud) Teiste ekraanikuvamiste puhul, mis võivad tunnistada autoriõiguste rikkumist, peaksid need olema nn surnud koopiad või midagi sarnast.

Tokyo ringkonnakohus, 5. september 2002 otsus

Ja näitas sellist seisukohta.

Ajutise korralduse etapis tunnustati Cybozu Office’i ekraanikuvamise autoriõigusi ja NeoJapan’i poolt autoriõiguste rikkumist, kuid hilisemas kohtuasjas ei tunnistatud autoriõiguste rikkumist, kuna ei saanud tunnistada, et loovad omadused on ühised. Kuigi tarkvara ekraanikuvamisele ei saa üldiselt tunnustada autoriõigusi, on vaja märkimisväärset loovust, et tunnustada autoriõigusi ja autoriõiguste rikkumist. Lisaks on tarkvara ekraanikuvamise puhul raske tunnistada autoriõiguste rikkumist, kui see ei ole surnud koopia või midagi sarnast.

“Sekisankun” juhtum

“Sekisankun” juhtum viitab olukorrale, kus tarkvarafirma IC Kavandamine Software House süüdistas Comtech’i ja teisi ettevõtteid oma tarkvara “Sekisankun” ekraanikuvandi autoriõiguste rikkumises, müües tarkvara “WARP”.

Osaka ringkonnakohus tunnistas, et tarkvara ekraanikuvandil võib olla autoriõiguse alus, kuid leidis, et “Sekisankun” ekraanikuvandil puudub loovus, seega eitas selle autoriõiguse aluse. (Osaka ringkonnakohtu otsus 30. märtsil 2000 (2000. aasta Gregooriuse kalendri järgi))

Üldiselt tunnistati, et tarkvara ekraanikuvandil võib olla autoriõiguse alus, kuid “Sekisankun” ekraanikuvandi puhul eitati autoriõiguse alus loovuse puudumise tõttu ja hageja nõue lükati tagasi.

Menüüstruktuuri autoriõigusega seotud probleemid

Järgnevalt tutvustame juhtumit, kus vaidlustati, kas tarkvara menüüstruktuurile saab omistada autoriõigust.

A, kes arendas LINE@-i kasutades turundustööriista, esitas B-le, kes arendas ja müüs samuti LINE@-i kasutades turundustööriista, nõude autoriõiguse rikkumise tõttu, tuginedes autoriõiguse seadusele (Jaapani autoriõiguse seadus) ja nõudes kahjude hüvitamist tsiviilseaduse alusel.

Vaidlusküsimuseks oli, kas A toode kuulub redigeeritud autoriõiguse alla, kuid kohus otsustas, et A toode ei kuulu redigeeritud autoriõiguse alla ja ei ole kaitstav objekt, ning lükkas kõik A nõuded tagasi. Allpool on toodud kohtuotsuse põhipunktid.

A väide, et A toode on redigeeritud autoriõigusega objekt ja kategooria nimi on A toote materjal, on põhjendamatu isegi enne selle ülejäänud osa hindamist. (Järgnev tekst on välja jäetud)

Väide, et kategooria nimede valik ja järjestus on ühised, on lõppkokkuvõttes samaväärne väitega, et teatud toote puhul on ühised funktsioonid või nende funktsioonide hierarhiline struktuur. Milliseid funktsioone toote puhul kasutada või milline peaks olema nende funktsioonide hierarhiline struktuur, ei ole redigeeritud autoriõigusega kaitstav objekt. (Järgnev tekst on välja jäetud)

Iga kategooria nimi on funktsiooni, mida iga kategooria täidab, väljendav ja seega üsna tavaline. (Järgnev tekst on välja jäetud)

(Tokyo District Court, March 19, Reiwa 2 (2020))

Nagu sellest otsusest näha, võib öelda, et tarkvara menüüstruktuuri puhul on mõistetav, et sarnase funktsiooniga tarkvara puhul võivad need sarnaneda, ja seega on autoriõiguse omistamine ja autoriõiguse rikkumise tunnustamine üsna keeruline.

Kokkuvõte

Tarkvara kuulub autoriõiguse seaduse alusel autoriõiguse objektide hulka ja sellele tunnustatakse autoriõigust. Kuid küsimus, kui palju autoriõigust tunnustatakse kasutajaliidese, ekraanikuvamise ja menüüstruktuuri suhtes ning kui palju sarnasust peetakse autoriõiguse rikkumiseks, on keeruline. Kui tarkvara arendamisel on vähimgi kahtlus, soovitame konsulteerida autoriõiguse seadusega hästi kursis oleva advokaadiga.