Majandus- ja Tööstusministeeriumi 'AI teenusepakkujate juhendi' sisu selgitab advokaat

2024. aastal (Reiwa 6) Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi koostatud AI ettevõtjate juhend (versioon 1.0)[ja] on oluline suunis, mis on loodud taustal, kus AI tehnoloogia kiire areng on muutnud riskijuhtimise ja eetiliste väljakutsete lahendamise ettevõtetele ja ühiskonnale tervikuna oluliseks teemaks. Juhendi eesmärk on näidata suunda AI valitsemisele, mida ettevõtted peaksid järgima, et tagada AI tehnoloogia sobiv kasutamine ja sotsiaalne usaldus. See juhend on pehme õigus, mis ei kaasne õigusliku siduvusega, kuid selgitab iga osapoole rolle ning rõhutab riskipõhist lähenemist ja kooskõla rahvusvaheliste süsteemidega.

Lisaks on selle juhendi eripäraks “agile governance” ehk paindliku valitsemise põhimõtte kasutamine, mis ei ole jäikade reeglite kogum, vaid kohandub paindlikult keskkonna muutustega. Ettevõtted saavad AI arendamisel, pakkumisel ja kasutamisel ette tulevatele väljakutsetele reageerida, rakendades keskkonna- ja riskianalüüsi, eesmärkide seadmist, operatsioone ja hindamise tsüklit pidevalt, et vähendada riske ja saavutada tehnoloogia jätkusuutlik areng. Samuti rõhutatakse juhendis mitme osapoole koostööd, andmete sobivat liikumist ja juhtkonna aktiivset kaasatust kui tõhusa valitsemise toetavaid sambaid.

Jaapani Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi avaldatud “AI-ettevõtjate juhend” ja selle taust

2024. aasta aprillis (Reiwa 6) avaldas Jaapani Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium “AI-ettevõtjate juhend (versioon 1.0)[ja]“. See juhend on mõeldud toetama AI-tehnoloogia arengut ja selle rakendamist ühiskonnas, olles juhisena, mis ei kaasne õigusliku siduvusega. Seega ei kehtesta see kohustusi nagu seadus, vaid pakub põhifilosoofiat, põhimõtteid ja suuniseid, mida ettevõtjad saavad oma tegevuses juhendina kasutada. Juhendi koosseisu kuulub põhitekst, mis kirjeldab filosoofiat ja põhimõtteid, ning lisa, mis annab konkreetseid näpunäiteid praktikas rakendamiseks.

Inimeste keskne AI ühiskonna põhimõtetele toetuv mõtteviis

“AI ettevõtjate juhend” põhineb 2019. aasta märtsis (Heisei 31) esitletud inimeste kesksetel AI ühiskonna põhimõtetel. Nendes põhimõtetes on välja toodud fundamentaalne idee, et inimesi ei tohiks kasutada AI poolt, vaid inimesed peaksid kasutama AI-d. Konkreetselt tähendab see, et AI-d tuleks kasutada inimese kontrolli all, inimvõimete laiendamise vahendina, vältides olukordi, kus liigne sõltuvus AI-st võib viia inimeste manipuleerimiseni.

Lisaks ei tohiks AI piirduda ainult töö asendamisega, vaid peaks toimima kui kõrgelt arenenud ja mugav tööriist, mis laiendab inimeste loovust ja võimeid. Seetõttu, kui kasutatakse AI-d, on oluline, et kasutajad ise otsustaksid, kuidas seda rakendada, ja võtaksid vastutuse oma otsuste eest.

Varasemate juhendite ühtlustamine ja ülevaatamine

Käesolev juhend on koostatud kolme peamise varasema juhendi ühtlustamise ja nende ülevaatamise tulemusena.

• “AI arendamise juhend” (2017): selgitab AI arendamisel järgitavaid põhiprintsiipe ja tähelepanekuid.
• “AI kasutamise juhend” (2019): esitab AI kasutamise põhiprintsiibid ja nende selgitused.
• “AI põhimõtete rakendamise juhend” (2021): pakub konkreetseid tegevuseesmärke ja näiteid ühiskondlikuks rakendamiseks.

Need on olnud kasutusel juhistena, mida AI ettevõtjad peaksid järgima. Uues “AI ettevõtjate juhendis” on need ühtlustatud ja sisaldavad kaalutlusi rahvusvaheliste suundumuste ja uute tehnoloogiate esilekerkimise kohta.

AI-ettevõtjate juhendi väljatöötamise protsess ja avalikustamise ajalugu

“AI-ettevõtjate juhendi eelnõu” esitati esmakordselt 2023. aasta (Reiwa 5) 21. detsembril toimunud Kabineti Kontori AI-strateegia nõukogu (seitsmes istung) koosolekul. Seejärel avaldati see ametlikult Siseministeeriumi ja Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi nimel 2024. aasta 19. jaanuaril ning järgmisel päeval, 20. jaanuarist kuni 19. veebruarini viidi läbi avalik konsultatsioon. Pärast seda arvamuste kogumise protseduuri valmis ja avaldati “AI-ettevõtjate juhend (versioon 1.0)” samal aastal 19. aprillil.

Juhtnööride tähtsus

Erinevalt Euroopa Liidust, kus AI regulatsioonid on kehtestatud nn kõva seadusena, on Jaapani “AI ettevõtjate juhtnöörid” nn pehme seadus, mis ei oma õiguslikku siduvust, vaid esitavad põhimõtted ja käitumisjuhised, mida AI ettevõtjad peaksid järgima. AI tehnoloogia arengu valguses on need juhtnöörid oluliseks sammuks sobiva kasutuse edendamisel ühiskonnas ja usaldusväärse AI ühiskonna loomisel. Ettevõtjatel on soovitatav neid juhtnööre kasutada oma AI arenduste ja kasutuselevõtu poliitika kujundamisel.

Jaapani AI-ettevõtjate juhendi põhimõtted

Jaapani AI-ettevõtjate juhend on koostatud kolme põhilise mõtteviisi ümber, et edendada AI-tehnoloogia arengut ja selle sobivat rakendamist ühiskonnas.

Ettevõtjate iseseisva tegevuse toetamine

Jaapani AI-ettevõtjate juhend pakub ettevõtetele suuniseid, kuidas vastavalt riski suurusele ja tõenäosusele meetmeid kohandada, tuginedes “riskipõhisele lähenemisele”. See lähenemine soovitab paindlikke meetmeid, mis arvestavad riski olemust ja ulatust, eeldades, et erinevad kasutusjuhtumid ja AI-mudelite omadused võivad kaasa tuua väga erinevaid riske. Eriti oluline on mõista, et kasutusjuhtumite riskid ei pruugi alati ettevõtte suurusega ühtida, mistõttu on vajalik riskide olemuse hoolikas hindamine.

Kõrge riskiga tüüpide puhul kaalutakse õiguslikke regulatsioone, samas kui madala riskiga tüüpide puhul võib kaaluda eraõiguslikku sertifitseerimist või enesedeklaratsioone, mis tähendab, et paindlike reguleerimismeetodite valik on oluline. Selline lähenemine võimaldab vältida liigset reguleerimist ja tagada tõhus riskijuhtimine.

Koostöö rahvusvaheliste aruteludega

AI-tehnoloogia turg on piiriülene ja Jaapani ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline tagada kooskõla välismaiste süsteemide ja põhimõtetega. Juhendi põhifilosoofia ja põhimõtted põhinevad rahvusvahelistel suunistel, nagu OECD AI põhimõtted, ja lisas on selgelt välja toodud vastavus teiste riikide juhistega.

Kuna AI-mudelid ja -teenused, sealhulgas baasmudelid, kuuluvad piiriülesele turule, on Jaapani ettevõtete globaalseks tegutsemiseks oluline tagada vastastikune toimivus välismaiste süsteemidega. Samuti, kui mingisugune reguleerimine on vajalik, tuleks vältida olukordi, kus ainult Jaapani ettevõtted kannavad suurt koormat ja kaotavad konkurentsivõime, tagades, et süsteem on tõhus nii kodu- kui ka välismaiste ettevõtete jaoks, et säilitada võrdne mänguväli.

Arusaadavus lugejale

Jaapani AI-ettevõtjate juhend rõhutab lugejale arusaadavust. Eriti iseloomulik on see, et juhendis on eristatud “AI-arendajate”, “AI-pakkujate” ja “AI-kasutajate” riske ja vastumeetmeid, võttes arvesse iga subjekti eripärasid.

“Mitme osapoole kaasamine” ja “Elav dokument”

Lisaks on AI-ettevõtjate juhendi tunnusjooneks “mitme osapoole kaasamise” ja “elava dokumendi” kontseptsioonide kasutamine. See tähendab, et juhend on koostatud mitme osapoole, sealhulgas haridus- ja uurimisasutuste, tarbijate ja eraettevõtete kaasamisel, rõhutades tõhusust ja legitiimsust. Samuti on kavas AI-valitsemise järjepidevaks parendamiseks uuendada juhendit “elava dokumendina”, lähtudes agiilse valitsemise ideedest.

Jaapani “AI ettevõtjate juhendi” rakendusala ja subjektide kategoriseerimine

Üheks “AI ettevõtjate juhendi” oluliseks tunnuseks on rakendatavate subjektide eristamine nende omaduste järgi ning nende poolt täidetavate ülesannete selge väljatoomine. Juhendis määratletakse rakendatavateks subjektideks “AI arendajad”, “AI pakkujad” ja “AI kasutajad”, samas kui “mitteärilised kasutajad” ja “andmete pakkujad” on rakendusala välistatud.

AI arendajate, pakkujate ja kasutajate rollid ning kohustused

AI arendajad on need, kes vastutavad AI andmete eeltöötluse, õppimise ja arendusprotsessi eest. See hõlmab õppeandmete eeltöötlust, AI mudelite loomist ja kasulikkuse kontrollimist katsete kaudu. Kuna need protsessid on AI jõudluse ja usaldusväärsuse tagamise aluseks, on arendajatelt nõutav andmete sobiv käsitlemine ja kvaliteetsete mudelite loomine.

AI pakkujad on need, kes vastutavad AI süsteemide rakendamise ja pakkumise eest. Nad integreerivad AI mudelid olemasolevatesse või uutesse süsteemidesse, koordineerivad neid teiste süsteemidega ja seejärel pakuvad neid kasutajatele. Lisaks tegelevad nad kasutajate teavitamise ja operatiivse toe pakkumisega, et edendada AI süsteemide korrektset kasutamist, või pakuvad AI teenuseid otse. Selle kaudu toetavad nad kasutajaid, et need saaksid AI süsteeme turvaliselt ja efektiivselt kasutada.

AI kasutajad on need, kes kasutavad AI süsteeme või teenuseid. Kasutajad peavad pakkujate poolt antud juhiseid järgima, et AI süsteeme korrektselt kasutada ja nende eeliseid nautida. Samuti kannavad nad vastutust AI süsteemide kasutamise eest vastavalt nende kavandatud otstarbele. Selliselt mõjutavad kasutajate tegevused AI süsteemide sotsiaalset aktsepteeritavust ja usaldusväärsust.

Rakendusala välistatud subjektid

Seevastu “andmete pakkujad” ja “mitteärilised kasutajad” on juhendi rakendusalast välja jäetud. Andmete pakkujad on need, kes varustavad AI õppeandmetega, hõlmates nii konkreetseid juriidilisi isikuid kui ka üksikisikuid, samuti andmete pakkumist sensorite või süsteemide kaudu. Mitteärilised kasutajad on need, kes saavad AI süsteemide või teenuste hüvesid väljaspool äritegevust ja võivad mõnikord olla AI otsuste mõju all.

Näiteks tööotsijate andmeid kasutavas AI teenuses on “AI arendajad” need, kes arendavad AI mudeleid, “AI pakkujad” on teenuse pakkujad ja ettevõtted, kes teenust kasutavad, on “AI kasutajad”. Samal ajal on varasemad tööotsijad “andmete pakkujad” ja kandidaadid, kes on teenuse otsuste mõju all, on “mitteärilised kasutajad”.

Ühised juhised “AI ettevõtjatele Jaapanis”

Jaapani “AI ettevõtjate juhendis” esitatakse kümme ühist juhist, mida kõik osapooled peaksid järgima, olenemata nende omadustest. Need juhised jagunevad kaheks: tegevused, mida iga osapool peaks iseseisvalt ette võtma, ja tegevused, mida tuleks teha koostöös ühiskonnaga. Need on paigutatud AI valitsemise raamistikku.

Seitse punkti, millega osapooled peaksid iseseisvalt tegelema

1. Inimkesksus: AI kasutamisel tuleb austada inimväärikust, mõista väljundite täpsust ja piiranguid ning vältida nende kasutamist sobimatutel eesmärkidel. Samuti on vajalik olla tähelepanelik AI kasutamisel, mis võib tekitada filtreeritud mulli, kallutades informatsiooni ja väärtushinnanguid ning piirates valikuid.
2. Ohutus: Riskianalüüsi läbiviimine ja asjakohaste meetmete rakendamine on vajalik, et tagada AI süsteemide kasutamine nende ettenähtud eesmärkidel. Andmete täpsuse ja läbipaistvuse tagamine ning AI mudelite asjakohane uuendamine on samuti oluline.
3. Õiglus: On vaja püüelda selle poole, et AI väljundid ei soodustaks eelarvamusi ega diskrimineerimist. Inimotsustuste kaasamine AI otsustesse ja potentsiaalsete kallutatuste arvessevõtmine on nõutav.
4. Privaatsuse kaitse: Rahvusvaheliste isikuandmete kaitse standarditele viidates tuleb järgida privaatsust puudutavaid rahvusvahelisi juhiseid ja norme. Oluline on tagada vastastikune toimivus isikuandmete piiriülesel edastamisel.
5. Turvalisuse tagamine: On vajalik säilitada AI süsteemide konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus ning rakendada tehnilisele tasemele vastavaid mõistlikke meetmeid. Samuti on nõutav valmisolek vastata välistele rünnakutele ja ajakohastada riske.
6. Läbipaistvus: AI süsteemide õppimisprotsessi ja järelduste tegemise protsessi peab olema võimalik kontrollida ning vajadusel tuleb informatsiooni selgitada. Siiski ei nõuta algoritmide või lähtekoodi avalikustamist ning privaatsust ja ärisaladusi tuleb austada.
7. Vastutus: Kui AI väljundis esineb vigu, tuleb neid tunnistada ja läbi viia objektiivne jälgimine. On oodata, et osapooled töötavad välja vastutuspoliitika ja annavad regulaarselt aru edusammudest.

Kolm punkti, millega tuleb tegeleda koostöös ühiskonnaga

1. Haridus ja kirjaoskus: On vajalik korraldada haridust, et kõik AI-ga seotud isikud omandaksid piisava AI kirjaoskuse ning edendada teadlikkust AI omadustest ja riskidest kõigi sidusrühmade seas.
2. Aus konkurents: On vajalik luua keskkond, kus AI abil loodud uued ärid ja teenused saavad ausalt konkureerida, eesmärgiga saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja lahendada ühiskondlikke probleeme.
3. Innovatsioon: On soovitatav edendada rahvusvahelist mitmekesisust ja koostööd tööstuse, akadeemiliste ringkondade ja valitsuse vahel ning tagada AI süsteemidevaheline ühenduvus. Kui on olemas standardspetsifikatsioonid, siis on soovitatav nendele vastavus.

“Agile Governance” tähtsus ja rakendamisviisid Jaapanis

“AI ettevõtjate juhend” rõhutab, et AI valitsemise loomisel ei ole vaja võtta ühtset lähenemist, vaid on vajalik paindlik reageerimine vastavalt iga ettevõtte suurusele ja äritegevusele. Selle asemel, et teiste ettevõtete praktikat lihtsalt jäljendada, on vajalik, et juhtkond kuni töötajateni teeks katse-eksituse meetodil tööd, et kujundada ja rakendada oma ettevõttele sobivaid reegleid. Selles protsessis on võtmetähtsusega “agile governance” ehk paindliku valitsemise rakendamine.

Mis on agile governance?

Agile governance viitab lähenemisele, mis ei sea ette kindlaid reegleid, vaid keerleb järgmise tsükli ümber, et paindlikult reageerida välistele keskkonnatingimustele ja riskide muutustele:

• Keskkonna- ja riskianalüüs: väliste keskkonnatingimuste ja tehniliste riskide täpne mõistmine.
• Eesmärkide seadmine: sobivate eesmärkide seadmine vastavalt praegusele olukorrale.
• Süsteemi disain: eesmärkide saavutamiseks tõhusa AI süsteemi kujundamine.
• Rakendamine: kujundatud süsteemi tegelik rakendamine ja tulemuste kontrollimine.
• Hindamine: rakendamise tulemuste regulaarne hindamine ja vajadusel kohandamine.

Sellise tsükli pidev käigushoidmine võimaldab kiiret ja tõhusat reageerimist kiiresti muutuvale tehnoloogilisele keskkonnale ja turusuundumustele.

Kolm sammast, mis toetavad agile governance’i

“Agile governance” näitab, kuidas peaks AI tehnoloogia arenguga kaasas käima ka valitsemise evolutsioon. Ettevõtted peavad oma ärimudeli ja ärikeskkonna järgi paindlikult kohanema ning juhtkonnast kuni töötajateni ühtselt tegutsema. Lisaks on AI valitsemise tõhusamaks muutmiseks oluline tagada koostöö erinevate osapoolte vahel ja rahvusvaheline riskijuhtimine. Selles kontekstis võib öelda, et järgmised elemendid on olulised:

• Mitme osapoole vahelise koostöö tagamine: AI tehnoloogia hõlmab mitmeid osapooli väärtusahelas ja riskiahelas, seega on oluline selgitada igaühe rolli ja vastutust ning tagada koostöö. See võimaldab AI süsteemi arendamisel, pakkumisel ja kasutamisel riske korrektselt hallata.
• Asjakohase andmevoo tagamine: AI valitsemise rakendamisel on andmete asjakohane liikumine hädavajalik. Eriti oluline on see mitme riigi andmekasutust silmas pidades, kus tuleb arvestada erinevate riikide regulatsioonide ja riskijuhtimise nõuetega, säilitades samal ajal andmete läbipaistvuse ja turvalisuse.
• Juhtkonna pühendumus: Tõhusa AI valitsemise saavutamiseks on vajalik juhtkonna aktiivne osalemine. See hõlmab valitsemisstrateegia väljatöötamist, organisatsiooni üldise struktuuri loomist ja ettevõtte kultuuri juurutamist. Juhtkonna pühendumus on jõud, mis viib organisatsiooni ühtse eesmärgi poole.

“AI ettevõtjate juhendis” esitatud ettevõtte poolt loodava AI valitsemise kohta leiate rohkem teavet allpool toodud artiklist.

Seotud artikkel: Ettevõtte poolt rakendatav AI valitsemise lähenemine ‘AI ettevõtjate juhendi’ alusel[ja]

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monolith õigusbüroo on IT-valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas, rikkaliku kogemusega õigusfirma.

AI-äris kaasnevad paljud õiguslikud riskid ning AI-ga seotud õigusküsimustes pädevate advokaatide tugi on hädavajalik. Meie büroo pakub AI-s, sealhulgas ChatGPT-s, kogenud advokaatide ja inseneride meeskonnaga keerukat õigusabi, mis hõlmab lepingute koostamist, ärimudelite seaduslikkuse hindamist, intellektuaalomandi õiguste kaitset ja privaatsusega seotud küsimusi. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: AI (sh ChatGPT) õigusteenused[ja]