Mis on autoriõigusseadusega seotud küsimused IT-süsteemide (tarkvara jms) osas?

IT-süsteemide (sealhulgas tarkvara) arendamisega seotud õiguslike probleemide hulgas on suur osa seotud projekti “põlemisega”. Sellisel juhul on peamised vaidlusküsimused sageli seotud sellega, mida mõlemad osapooled peaksid tegema projekti sujuvaks läbiviimiseks, nagu “projektijuhtimise kohustus” ja “kasutaja koostöökohustus”.

Kuid ei tohi unustada ka intellektuaalomandi, sealhulgas autoriõigusega seotud õiguslikke probleeme. Käesolevas artiklis selgitame IT-süsteemide arendusprojektide erinevate etappide ja IT-süsteemide komponentide autoriõiguse küsimusi ning korraldame selle valdkonna tervikuna.

Kuidas on IT-süsteemid nagu tarkvara seotud autoriõigusega?

Mis on autoriõiguse seadus?

Autoriõiguse seaduse eesmärgi kohta saab viiteid autoriõiguse seaduse paragrahvist 1, mis on eesmärgi sätted (sätted, mis selgitavad seaduse eesmärki).

Paragrahv 1

See seadus määrab kindlaks autoriõigused ja sellega seotud õigused seoses teoste, esituste, heliplaatide, ringhäälingu ja kaabellevi ning püüab kaitsta autoriõigusi, pöörates tähelepanu nende kultuuriliste varade õiglasele kasutamisele, ning aitab kaasa kultuuri arengule.

Paragrahvi 1 kohaselt on see seadus, mis annab teose loojale teatud õigused, kaitseb autori õigusi ja püüab edendada “kultuuri arengut” kogu ühiskonnas. See tähendab, et seadus püüab leida õige tasakaalu autori individuaalsete õiguste kaitse ja teoste kasutamise edendamise vahel kogu ühiskonnas.

Lisaks on autoriõiguse tunnustamise objektid näidatud autoriõiguse seaduse paragrahvis 10. Nagu on selgelt märgitud punktis 9 “programmi teosed”, on autoriõigused loomulikult tunnustatud ka IT-süsteemide, nagu tarkvara, arendamisel. Seetõttu võivad IT-süsteemide arendamise ja muude äritegevuste korral tekkida loomulikult autoriõigusega seotud õiguslikud probleemid.

Paragrahv 10 lõige 1

Teosed, mida nimetatakse selle seaduse alusel, on üldiselt järgmised:

1. romaanid, stsenaariumid, esseed, loengud ja muud keelelised teosed

2. muusikateosed

3. tantsu- või pantomiimiteosed

4. maalid, graafika, skulptuurid ja muud kunstiteosed

5. arhitektuuriteosed

6. kaardid või teadusliku olemusega joonised, diagrammid, mudelid ja muud graafilised teosed

7. filmiteosed

8. fototeosed

9. programmi teosed

Mida tähendab õiguste laienemine teostele?

Niisiis, milline mõju on autoriõiguse tunnustamisel? Kui teil on autoriõigus, võite teha koopiaid (sama seaduse paragrahv 21), teha avalikke edastusi (edastamine interneti kaudu) (sama seaduse paragrahv 23 lõige 1), üle anda (sama seaduse paragrahv 27) jne. Vastupidi, kui isikul, kellel pole autoriõigust, on ülaltoodud tegevusi, loetakse see autoriõiguse rikkumiseks ja ta võib nõuda peatamist (sama seaduse paragrahv 112) või tsiviilõiguslikku vastutust ebaseadusliku tegevuse eest (tsiviilseadustiku paragrahv 709).

Muide, nagu ka teiste varade ja võlgade puhul, on autoriõiguse üleandmine või üleandmine loomulikult ette nähtud.

• Autoriõiguse puhul on õiguslikke küsimusi, mis vaidlustavad õiguse olemasolu ja üleandmise fakti
• Autoriõiguse puhul on õiguslikke küsimusi, mis vaidlustavad, kas see kujutab endast õiguste rikkumist (autoriõiguse rikkumine) õiguste omaniku suhtes

On vaja mõista neid kahte punkti.

IT-süsteemi struktuur kui teos

Muuseas, mitte ainult autoriõiguse seaduse sisu, vaid ka IT-süsteemi ja selle arendusprotsessi korraldamine on selle valdkonna mõistmiseks kasulik. IT-süsteem on programmeerimiskeelte ja muude arvutikeelte kogum ning tarkvara on osa IT-süsteemist.

Kui IT-süsteemi jagada komponentideks, võib seda mõelda kui kolmest elemendist koosnevat: “ekraan”, “programm” ja “andmebaas”. IT-süsteemi autoriõiguse küsimused laienevad nendele kolmele elemendile.

Autoriõigusega seotud õiguslikud küsimused IT-süsteemide ümber

Eeltoodut silmas pidades vaatleme IT-süsteemidega seotud autoriõiguse küsimuste üldpilti.

IT-süsteemi käsitlevad küsimused

Vaidlus õiguste olemasolu üle

Esimene vaidlus puudutab õiguste “olemasolu”. See tähendab, kas autoriõigus on üldse olemas või kas autoriõiguse üleandmine on toimunud. Selle kohta on üksikasjalik selgitus järgmises artiklis.

https://monolith.law/corporate/copyright-for-the-program-source-code[ja]

Selles artiklis selgitame, kes on esimene, kes omandab autoriõiguse (seaduse järgi nimetatakse seda “esmaseks omandamiseks”) ja kuidas peaksime kindlaks tegema, kas autoriõiguse üleandmine on toimunud.

Vaidlus, kas tegemist on autoriõiguse rikkumisega

On ka vaidlusi autoriõiguse rikkumise üle. See tähendab, mida saab teha, kui on olemas autoriõigus, või mida ei tohi teha, kui autoriõigust ei ole. Näiteks, kas kahe sarnase teose puhul võib öelda, et “see on ainult viide” või kas võib öelda, et “see on plagiaat”. Selle kohta on üksikasjalik selgitus järgmises artiklis.

https://monolith.law/corporate/copyright-infringement-relatedtothe-program[ja]

Selles artiklis selgitame, kuidas kohtud otsustavad programmi lähtekoodi näitel autoriõiguse rikkumise üle.

Eespool toodud autoriõiguse küsimused jagunevad “ekraani”, “programmi” ja “andmebaasi” kolmeks kihiks. Kui korraldame igaühe omadused autoriõiguse seaduse järgi, saame parema ülevaate sellest valdkonnast.

Autoriõiguste kaitse ekraani ja kasutajaliidese suhtes

Ka ekraani paigutusele ja kasutajaliidesele (UI) on võimalik saada autoriõigusi. Siiski, IT-süsteemide välimuse suhtes ei ole autoriõiguste rikkumisi sageli tuvastatud. Põhjus on selles, et välimus ja paigutus, mis on vajalikud teatud funktsionaalsuse ja kasutuskogemuse võimaldamiseks, kipuvad paratamatult sarnanema.

IT-süsteemide välimuse suhtes on “teise inimese loomingu plagiaadi” tuvastamine väga keeruline ja enamasti jõutakse järeldusele, et “tavalisi väljendeid on individuaalselt kasutusele võetud”. Kui pole tegemist täpse jäljendamisega, on kohtutel autoriõiguste rikkumise tuvastamine peaaegu võimatu.

Autoriõiguste kaitse programmidele

Ka tarkvaraarenduse lepingu alusel loodud lähtekoodile on tunnustatud autoriõigusi. Kohtupraktika kohaselt kuuluvad lähtekoodi autoriõigused tarkvara arendanud ettevõttele ning autoriõiguste üleandmiseks on vaja eraldi kirjalikku kokkulepet.

Käesoleva lähtekoodi autoriõigused kuuluvad algupäraselt kostjale (märkus tsiteerijalt: tarkvaraarendusettevõte).

Teisest küljest, (jäetakse vahele)… hageja (märkus tsiteerijalt: tarkvaraarenduse tellija) ja kostja vahel sõlmitud kirjalikus lepingus ei ole määratletud käesoleva tarkvara ega käesoleva lähtekoodi autoriõiguste üleandmist.

(jäetakse vahele)…

Seega, ei saa väita, et kostja on nõustunud hagejale käesoleva lähtekoodi autoriõigusi üle andma või neid üle andnud, pigem on õiglane tunnistada, et sellist kokkulepet ei olnud.

Osaka ringkonnakohtu otsus 12. juunil 2014 (Heisei 26)

Programmi lähtekoodi autoriõiguste küsimusi käsitletakse üksikasjalikult järgmises artiklis.

https://monolith.law/corporate/copyright-for-the-program-source-code[ja]

Programmi autoriõiguste rikkumise vaidlustes on olulised järgmised punktid:

• Kui palju on ühtivaid või sarnaseid kohti (kogus)
• Kas ühtivad või sarnased kohad võivad olla loovad (kvaliteet)

Oluline on märkida, et isegi kui on olemas ühtivaid või sarnaseid kohti, ei peeta seda autoriõiguse rikkumiseks, kui need on üldised funktsioonid või muud sellised, mille puhul ei ole mõeldav muid loovaid võimalusi.

Programmi autoriõiguste küsimusi käsitletakse üksikasjalikult järgmises artiklis.

https://monolith.law/corporate/copyright-infringement-relatedtothe-program[ja]

Autoriõiguse kaitse andmebaaside suhtes

Lisaks on autoriõigus tunnustatud ka andmebaaside tabelistruktuuride suhtes. Siiski on andmebaaside suhtes autoriõiguse rikkumise tunnustamise lävend kõrge ja seda tunnustatakse harva. Andmebaasi struktuuri enda “originaalteosena” käsitlemiseks on vaja põhjalikku süsteemsust. See tähendab, et kui andmebaas ei ole piisavalt suur ja üksikasjalikult kavandatud, siis see tunnistatakse “tavalise väljenduse kasutamiseks igaühe poolt” ja juhtumeid, kus tunnistatakse, et “üks on teise plagieerinud = rikkunud autoriõigusi”, on vähe.

Kuigi andmebaasidel on autoriõigus, ei ole “andmetel”, mis on andmebaasis, autoriõigust. Andmeid ei peeta originaalteoseks, vaid abstraktseks “informatsiooniks”. Seega, olenemata sellest, kui haruldane ja väärtuslik andmed on, ei kaitse neid autoriõiguse seadus.

Kui teie andmed on varastatud ja te olete kahju kannatanud, tuleb kaaluda, kas see kuulub tsiviilõigusliku õigusrikkumise alla, mitte autoriõiguse rikkumise alla.

Kokkuvõte

Eeltoodu on ülevaade autoriõiguse küsimustest, eeldades tarkvara ja muude IT-süsteemide kogupilti. Oluline on märkida, et autoriõiguse olemasolu või rikkumise tuvastamine ei ole seotud kunstilise väärtuse olemasolu või lõpptulemuse täiuslikkusega. Mõistmine on vajalik ka selle osas, et autoriõiguse rikkumise otsustamisel võib olla oluline, kui palju see sarnaneb, sealhulgas vead ja tehnilised vead.

Võib öelda, et autoriõiguse küsimuste keerukus õigusvaldkonnas seisneb selles, et peame arutlema loovuse olemasolu üle erinevast vaatenurgast kui loojad või tehnikud.