MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

IT

Kas krüptovara (virtuaalvaluuta) on võimalik arestida? Õiguslike probleemkohtade selgitus

IT

Kas krüptovara (virtuaalvaluuta) on võimalik arestida? Õiguslike probleemkohtade selgitus

Bitcoin’i ja teiste krüptovarade (virtuaalvaluutade) leviku tõttu on üha rohkem inimesi, kes hoiavad osa oma varadest krüptovaradena. Siiski on krüptovarade õigusliku olemuse üle arutelu veel käimas.

Käesolevas artiklis selgitame, kas võlausaldajal on võimalik võlgniku poolt omatavaid krüptovarasid arestida, et oma nõudeid rahuldada.

Krüptovara (virtuaalvaluuta) õiguslik definitsioon

Krüptovara (virtuaalvaluuta) õiguslik definitsioon

Krüptovara on määratletud Jaapani makseteenuste seaduse (Heisei (1989) aasta seadus nr 59) artikli 2 lõike 5[ja] alusel järgmiselt:

“Käesolevas seaduses tähendab ‘krüptovara’ järgnevat, välja arvatud elektroonilise kirje ülekandeõigused, mis on määratletud Jaapani finantstoodete kauplemise seaduse (Showa (1948) aasta seadus nr 25) artikli 2 lõike 3 alusel:

1. Varaline väärtus, mida saab kasutada kaupade ostmiseks, laenamiseks või teenuste saamiseks tasumiseks ning mida saab osta ja müüa määramata isikutele, piirdudes elektrooniliste seadmete või muude objektide elektroonilisel viisil salvestatud väärtustega, välja arvatud kodumaine ja välisvaluuta ning valuutapõhised varad (järgmises punktis sama). Selline varaline väärtus, mida saab elektroonilise andmetöötlusorganisatsiooni abil üle kanda.

2. Varaline väärtus, mida saab määramata isikutele vastastikku vahetada eelmises punktis nimetatud väärtusega ning mida saab elektroonilise andmetöötlusorganisatsiooni abil üle kanda.”

Jaapani makseteenuste seaduse (Heisei (1989) aasta seadus nr 59) artikli 2 lõike 5[ja]

Selle definitsiooni alusel tunnustatakse krüptovaral varalist väärtust.

Seotud artikkel: Mis on krüptovara (virtuaalvaluuta)? Õiguslik definitsioon ja erinevused elektroonilise raha jms[ja]

Siiski, selleks et mõista, kas krüptovara suhtes on võimalik teostada sundtäitmist, nagu arestimist, on vajalik uurida, kuidas krüptovara on defineeritud eraõiguses, näiteks tsiviilseadustikus.

Krüptovara (virtuaalvaluuta) eraõiguslik olemus

Kui krüptovara kvalifitseerub tsiviilõiguse mõistes “asjaks (tangible object)”, siis tekib sellele omandiõigus ja on võimalik nõuda omandiõiguse alusel üleandmist.

Ettevõtte Mt.GOX pankrotimenetluses vaidlustati, kas Bitcoinide tagastamise õigus on olemas või mitte, ja Tokyo ringkonnakohtu otsuses (Heisei 26 (2014) aasta (ワ)33320 number) lükati Bitcoinide füüsilise olemuse tunnustamine tagasi. Selle otsuse kohaselt ei peeta Bitcoine tsiviilõiguse mõistes “asjaks (tangible object)” ja seega lükati tagasi ka tagastamise õigus.

Seega tekib küsimus, kas krüptovara võib olla võlg. Siiski ei saa krüptovara iseenesest pidada võlaks.

Kuid Mt.GOX-i pankrotiga seotud pankrotivõlgade hindamise vaidluses on öeldud, et

kui Bitcoini tunnustatakse virtuaalvaluutana, siis on sellel võlgade sarnase käsitluse nõudmise aspekt (Pankrotiseaduse 103. artikli 2. lõigu 1. punkti “mitte rahalise makse eesmärgiga võlg”)

Tokyo ringkonnakohtu otsus, 30. jaanuar Heisei 30 (2018) aastal

seega võib öelda, et krüptovara omanikul on vahetuse suhtes pankrotivõlg.

Krüptovara (virtuaalvaluuta) hoidjatele suunatud sundtäitmine

Krüptovara (virtuaalvaluuta) hoidjatele suunatud sundtäitmine

Võlausaldajad võivad võlgniku maksest keeldumise korral läbi viia tsiviilkohtumenetluse seaduse alusel sundtäitmisprotseduuri ja kohtuotsuse alusel võlanõudeid sisse nõuda. Tsiviilkohtumenetluse seadus sätestab sundtäitmise meetodid sõltuvalt võlgniku vara liigist (kinnisvara, vallasvara, väärtpaberid ja muud varalised õigused jne).

Krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks kasutatakse rahakott-teenuseid. Rahakottide ja krüptovara vahetusteenuste kohta on üksikasjalikumalt kirjutatud alljärgnevas artiklis.

Seotud artikkel: Mis on kastoodiateenused? Krüptovara vahetusteenuse pakkujatele kehtivate regulatsioonide selgitus[ja]

Kui võlgnikul ei ole muud vara peale krüptovara, siis võlanõuete sissenõudmiseks kasutatakse järgmisi meetodeid.

Kui võlgnik hoiab krüptovara oma rahakotis

Krüptovara käsitletakse tsiviilkohtumenetluse seaduse järgi kui “muud varalised õigused”, seega viiakse läbi sundtäitmine “muude varaliste õiguste” suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seaduse § 167 kohaselt toimub “muude varaliste õiguste” suhtes sundtäitmine võlanõuete täitmise korras.

Kui võlgnik hoiab krüptovara oma rahakotis, siis kuna kolmandaid võlgnikke ei ole, antakse arestimiskäsk ainult krüptovara hoidjale, kes on täitmise võlgnik. Isegi kui arestimiskäsk on välja antud, kui krüptovara hoidja ei anna võlausaldajale oma privaatvõtit ega tee muud koostööd, on efektiivne arest keeruline ja võlanõuete sissenõudmine võib osutuda keeruliseks.

Kui krüptovara on hoiustatud krüptovara vahetusteenuse pakkujal

Kui võlgnik on hoiustanud oma krüptovara mitte oma rahakotis, vaid krüptovara vahetusteenuse pakkuja juures, siis peetakse kasutajal olevat tagastamisnõudele sarnast nõuet hoiustatud krüptovara suhtes.

Seetõttu on võimalik sundtäitmine läbi viia võlanõuete täitmise korras.

Kui kasutaja on saanud võlanõuete aresti, siis sõltub krüptovara vahetusteenuse pakkuja reageerimine konkreetsest juhtumist, kuna seadusandlus ei sätesta täpseid juhiseid.

Krüptovara vahetusteenuse pakkujad peatavad tavaliselt teenuse kasutustingimuste alusel ja järgivad kohtu korraldust, konverteerides krüptovara seaduslikuks valuutaks ja makstes selle võlausaldajale. Seega, kui võlgnik on hoiustanud oma krüptovara teenuse pakkujal, on arestimise võimalus suurem võrreldes olukorraga, kus võlgnik haldab ise oma privaatvõtit.

Krüptovara (virtuaalvaluuta) arestimisega seotud probleemid

Kui võlgnik haldab privaatvõtit, on võimalik, et pärast arestimiskäsu kättetoimetamist võib võlgnik privaatvõtme kolmandale isikule edastada või muul viisil toimida nii, et vara arestimine muutub võimatuks. Kuna krüptovaral puudub registreerimisele sarnane avalikustamise meetod, ei pruugi olla võimalik heausksele kolmandale isikule vastu seista (ehk võlausaldaja ei saa nõuda krüptovara tagastamist), kui selline edastamine rikub arestimiskäsku.

Selle vältimiseks võib enne arestimist nõuda võlgnikult privaatvõtme avalikustamist ja kui seda ei tehta, võib kaaluda kaudset sundi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Japanese Civil Execution Act) § 172-le.

Kaudne sund tähendab, et võlgnikule antakse teatud aja jooksul hoiatus, et kui ta ei täida oma kohustust, rakendatakse talle kohustusest eraldi kaudset sundtrahvi, et soodustada vabatahtlikku täitmist. Siiski tuleb märkida, et isegi kaudse sundi rakendamisel ei saa kindlalt väita, et võlgnevus saab tagasi nõutud.

Kokkuvõte: krüptovarade (virtuaalvaluuta) arestimise osas konsulteerige advokaadiga

Nagu ülalpool nägime, esineb krüptovarade arestimisel mitmeid õiguslikke küsimusi ja tõhusa sundtäitmise läbiviimine võib olla keeruline.

Juhul kui võlgnikul ei ole peaaegu üldse muid varasid peale krüptovarade, on vajalik arestimise teostamine. Sellisel juhul pöörduge nõu saamiseks varakult advokaadi poole.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas kõrge erialase pädevusega õigusbüroo. Meie büroo pakub terviklikku tuge äridele, mis on seotud krüptovarade ja plokiahelaga. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

https://monolith.law/blockchain[ja]

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Tagasi üles