Millised on peamised mõtteviisid, mida tuleks arvestada tehisintellekti loodud sisu ja autoriõiguse suhetes?

Viimastel aastatel on ChatGPT ja teiste generatiivsete AI-de areng võimaldanud AI-l luua loomingulist sisu. Generatiivset AI-d peetakse tootlikkuse dramaatiliseks tõstmiseks suure potentsiaaliga, kuid samas on vaja tähelepanu pöörata autoriõiguste käsitlemisele AI õppimis- ja kasutamisetappides.

Eriti ettevõtjad, kes kasutavad generatiivset AI-d äritegevuses, peavad olema teadlikud generatiivse AI ja autoriõiguste suhetest ning nendega kaasnevatest riskidest.

Käesolevas artiklis selgitame generatiivse AI abil sisu loomise protsessi ning uurime autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) ja generatiivse AI vahelisi suhteid, et mõista autoriõiguse kaitse ja rikkumise riske.

Mis on generatiivne AI?

Generatiivne AI, nagu nimigi viitab, on tehisintellekt, mis suudab luua sisu nagu tekstid, pildid ja muusika. Generatiivne AI õpib tohutu hulga andmete põhjal ning on võimeline looma mitmesugust sisu.

Üks generatiivse AI näide on ChatGPT, mis suudab küsimustele vastates genereerida loomulikku teksti. ChatGPT on saavutanud suurt tähelepanu, kuna selle aktiivsete kasutajate arv jõudis kahe kuuga saja miljonini. On oodata, et generatiivse AI tehnoloogia areneb edasi ja selle kasutamise võimalused ärimaailmas suurenevad.

Olulised aspektid autoriõiguse seadusest

Autoriõiguse seadus on mõeldud autoriõigustega kaitstud teoste loojate õiguste kaitsmiseks.

Kui kasutate kellegi teise autoriõigusega kaitstud teost ilma autori loata, võite sattuda autoriõiguse rikkumise ohtu, mis võib kaasa tuua tsiviilõiguslikud nõuded, nagu keelamisnõue või kahjutasu nõue, ning isegi kriminaalkaristuse.

Autoriõiguse seaduse kohaldamisala

Vastavalt autoriõiguse seaduse paragrahv 2 lõige 1 punktile 1 on autoriõiguse kohaldamisala (ehk autoriõigusega kaitstud teosed) määratletud kui loomingulised väljendused mõtetest või tunnetest, mis kuuluvad kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonda.

Seaduse paragrahv 10 lõige 1 toob autoriõigusega kaitstud teoste näidetena välja:

1. Romaanid, stsenaariumid, esseesid, loengud ja muud kirjanduslikud teosed
2. Muusikalised teosed
3. Tantsu- või pantomiimiteosed
4. Maalid, graafika, skulptuurid ja muud kunstiteosed
5. Arhitektuuriteosed
6. Kaardid või teadusliku iseloomuga joonised, diagrammid, mudelid ja muud graafilised teosed
7. Filmiteosed
8. Fototeosed
9. Programmiteosed

on toodud näidetena.

Autorid ja autoriõiguse omanikud

Autor on isik, kes on teose loonud, ja autoriõiguse omanik on isik, kellel on autoriõigused.

Autoriõigused jagunevad kaheks: isiklikud õigused ja varalised õigused.

Isiklikud õigused hõlmavad avaldamisõigust, nime kuvamise õigust ja teose terviklikkuse õigust, mis on ainult autori omad ja mida ei saa üle anda ega pärandada.

Teisalt võib varalisi õigusi, nagu paljundamisõigus, esitamisõigus, näitamisõigus, avalik edastamisõigus, suulise edastamise õigus, eksponeerimisõigus, levitamisõigus, üleandmisõigus, laenutusõigus, tõlkimisõigus ja kohandamisõigus ning teiseste teoste kasutamise õigus, osaliselt või täielikult üle anda.

Autoriõiguse piirangud

Kuigi kellegi teise autoriõigusega kaitstud teose kasutamine ilma loata on autoriõiguse rikkumine, on teatud juhtudel, nagu isiklikuks kasutamiseks kopeerimine või tsitaatide ja kordustrükkide kasutamine, autoriõigused piiratud, mis võimaldab kasutada autoriõigusega kaitstud teoseid ilma autori nõusolekuta.

Isiklikuks kasutamiseks kopeerimine tähendab autoriõigusega kaitstud teose paljundamist piiratud ulatuses, näiteks enda või väikese grupi inimeste jaoks. Näiteks muusika-CD kopeerimine ja selle oma perele kuulamiseks andmine ei ole autoriõiguse rikkumine, isegi kui seda tehakse ilma autori loata.

Samuti, kui viidatakse allikale ja täidetakse teatud tingimused, ei kujuta autoriõigusega kaitstud teose kasutamine tsitaatide või kordustrükkidena autoriõiguse rikkumist, isegi kui seda tehakse ilma autori loata.

Tehisintellekti loodud sisu ja autoriõiguste suhted

Tehisintellekt, mis loob sisu, õpib internetis ja mujal leiduvatest suurtest andmekogumitest (kaasa arvatud autoriõigusega kaitstud teostest) ning toodab nende põhjal sisu. Seetõttu on tehisintellekti kasutamisel oluline mõista sellega seotud autoriõiguste suhteid ja riske.

Tehisintellekti ja autoriõiguste suhteid arutades tuleb eristada kahte etappi: tehisintellekti arendamise etappi ja selle kasutamise etappi.

Viide: Jaapani Kultuuriamet | AI ja autoriõiguste suhted[ja]

Tehisintellekti arendamise ja õppimise etapp autoriõiguste vaatenurgast

Tehisintellekti arendamiseks kogutakse suur hulk andmeid, millest luuakse õppedatasetid, mida seejärel tehisintellektile õpetatakse.

Selles arendamise ja õppimise etapis on autoriõiguse seaduse (Jaapani ~) artikli 30-4 alusel üldjuhul lubatud kasutada autoriõigusega kaitstud teoseid ilma autori loata. Siiski, kui kasutamine ületab vajaliku piiri või kahjustab autoriõiguse omaniku huve ebamõistlikult, siis see ei ole lubatud.

Autoriõiguse omaniku huve kahjustavaks peetakse näiteks olukordi, kus andmebaasi autoriõigusega kaitstud teoseid kopeeritakse tehisintellekti õppimise eesmärgil.

Seotud artikkel: Kas veebis olevate piltide kogumine on autoriõiguse rikkumine? Masinõppe õiguslikud küsimused selgitatud[ja]

Tehisintellekti kasutamise etapp autoriõiguste vaatenurgast

Tehisintellekti abil loodud piltide või muu sisu autoriõiguste rikkumise hindamine toimub samadel alustel nagu tavaliste autoriõigusega kaitstud teoste puhul.

Kui loodud pilte või muud sisu kasutatakse isiklikuks otstarbeks, siis see ei riku autoriõigusi, kuid kui pilte müüakse või kasutatakse muul viisil, võib see kaasa tuua autoriõiguste rikkumise.

Tehisintellekti kasutamise etapis hinnatakse autoriõiguste rikkumist sarnaselt tavaliste teostega, lähtudes loodud sisu sarnasusest ja sõltuvusest originaalteosest.

Sarnasus tähendab, et loodud sisu loov väljendus on identne või sarnane olemasoleva autoriõigusega kaitstud teosega. Sõltuvus tähendab, kas sisu on loodud olemasoleva teose põhjal. Kui hinnatakse, et autoriõigusi on rikutud,

…kui tehisintellekti loodud sisu kasutamine rikub autoriõigusi, võib autoriõiguse omanik nõuda kahjutasu ja esitada keelunõude. Lisaks võib rikkumise eest määrata kuni 10 aasta pikkuse vangistuse või kuni 10 miljoni jeeni (Jaapani ~) suuruse trahvi ning juriidilisele isikule võib määrata kuni 300 miljoni jeeni (Jaapani ~) suuruse trahvi.

Seotud artikkel: Piltide autoriõiguste rikkumine: kahjutasu määrad ja kaks kohtuasja selgitatud[ja]

Juhtumid, kus tehisintellekti abil loodud sisu võib rikkuda autoriõigusi

Tehisintellekti abil loodud sisu puhul tekib autoriõiguste rikkumine juhul, kui on tõendatud sõltuvus ja sarnasus olemasoleva autoriõigusega kaitstud teosega. Praegu ei ole veel selgeid seisukohti ega juhiseid selle hindamiskriteeriumi kohta, mistõttu on oluline jälgida tulevasi arenguid.

Kirjutamise hetkel arutatavad hindamiskriteeriumid hõlmavad:

• Kas sisu looja oli teadlik vastavast autoriõigusega kaitstud teosest
• Kas vastav teos oli kaasatud õppimisandmetesse
• Kas tehisintellektile antud juhised (käsklused sisu loomiseks) kasutasid vastavat teost või sellega tugevalt seotud väljendeid

Need on mõned välja pakutud kriteeriumid. Lõpliku otsuse teeb siiski kohus, arvestades iga juhtumi eripära.

Tulevased suundumused tehisintellekti loodud sisu ja autoriõiguse valdkonnas

Praegu ei nõua Jaapani autoriõiguse seadus tehisintellekti arendamiseks kasutatavate õppematerjalide puhul põhimõtteliselt autoriõiguste omaniku luba, kui need materjalid on autoriõigusega kaitstud teosed.

Kui autoriõiguste omaniku õigusi rikutakse ebaõiglaselt, on vaja omaniku luba. Kuid kuna praegu on “autoriõiguste omaniku õiguste ebaõiglane rikkumine” üsna piiratud, peetakse Jaapani autoriõiguse regulatsioone tehisintellekti õppimise osas üheks leebemaks arenenud riikide seas, mistõttu võib tulevikus regulatsioonide karmistumine olla võimalik.

Edaspidi, koos tehisintellekti loodud sisu ja autoriõiguse üle peetavate arutelude süvenemise ning AI-tehnoloogia edasise arenguga, oodatakse täiendavat seadusloomet ja kohtupraktika kogunemist.

Kokkuvõte: Pöörduge autoriõiguste ja tehisintellekti loomise küsimustes advokaadi poole

Tehisintellekti loomise ja autoriõiguste suhteid arutades on vaja eristada kahte etappi: tehisintellekti arendamise etappi ja selle kasutamise etappi. Tehisintellekti loomise ja autoriõiguste suhe on keeruline, sisaldades mitmeid arutelupunkte, ning praegu ei saa öelda, et diskussioonid on olnud piisavalt põhjalikud. Seetõttu on oluline jälgida tulevasi arenguid selles valdkonnas.

Kui rikutakse autoriõigusi, võib see kaasa tuua tsiviilõiguslikud nõuded, nagu keelustamisnõue või kahjude hüvitamise nõue, samuti kriminaalkaristused, mis võivad mõjutada ettevõtte mainet. Seega on soovitatav konsulteerida IT-õigusega hästi kursis oleva advokaadiga tehisintellekti loomise ja autoriõiguste küsimustes niipea kui võimalik.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas rikkaliku kogemusega õigusbüroo. AI äris kaasnevad paljud õiguslikud riskid ning AI-ga seotud õigusküsimustes pädevate advokaatide tugi on hädavajalik. Meie büroo pakub AI-alaste teadmistega advokaatide ja inseneride meeskonnaga, sealhulgas ChatGPT ja muude AI äride jaoks, lepingute koostamist, ärimudelite seaduslikkuse hindamist, intellektuaalomandi õiguste kaitset, privaatsusega seotud küsimusi ja muud keerukat õigusabi. Allpool olevas artiklis on toodud lisateavet.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: AI (sh ChatGPT) õigusteenused[ja]