Mis on domeeni ülekandetaotlusega seotud vaidluste lahendamise süsteem?

Tänapäeval, kus interneti kaudu tehtavate müügi- ja reklaamitegevuste tähtsus on suurenenud, võib teie ettevõtte või toote nime domeeni teise isiku poolt omandamine põhjustada probleeme.

Sellele saab vastu seista meetodiga, mida nimetatakse “domeeni ülekandmise nõudeks”. Lihtsalt selle fakti eelis, et domeeninime omatakse, ei anna õigust seda nõuda.

Käesolevas artiklis selgitame “domeeni ülekandmise nõude” kahte teed, millest üks on “vaidluste lahendamine”, ja kohtuasja näidet, kui vaidluste lahendamise otsusega ei olda rahul.

Domeeni üleviimise taotlus

Domeeni tühistamise või üleviimise taotluseks on kaks võimalikku teed.

Vaidluste lahendamine

• JP domeeninimede puhul saab vaidluste lahendamist taotleda JPNIC-i (Jaapani Võrguinfokeskuse) poolt kehtestatud “JP domeeninimede vaidluste lahendamise poliitika” alusel, mis on JPNIC-i poolt tunnustatud vaidluste lahendamise asutus. Taotleja võib taotleda registreerija domeeninime registreerimise tühistamist või nimetatud domeeninime registreerimise üleviimist taotlejale.
• Üldiste domeeninimede puhul saab vaidluste lahendamist taotleda ICANN-i (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) poolt kehtestatud “Ühtse domeeninimede vaidluste lahendamise poliitika” alusel, mis on ICANN-i poolt tunnustatud vaidluste lahendamise asutus. Taotleja võib taotleda registreerija domeeninime registreerimise tühistamist või nimetatud domeeninime registreerimise üleviimist taotlejale.

Kohtuasi

• Kohtusse pöördumine ja ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse alusel menetlemine.

“Domeeni üleviimise taotluse” osas on kohtuasja kohta selgitusi meie veebisaidi eraldi artiklis “Ettevõtte nimi / tootenimi ja kaubamärk / domeeninimi”.

https://monolith.law/corporate/domain-trademark-company[ja]

Vaidluste lahendamine on lihtne ja ei võta palju aega (maksimaalselt 57 päeva), kuid sellel puudub juriidiline siduvus ja rahulolematu osapool võib kohtuotsuse tulemuse peale kaevata pädevasse kohtusse, seega see ei ole lõplik otsus. Kuidas siis tegelikult kohtus “domeeninime tühistamine või üleviimine” otsustatakse?

goo domeeninimede registreerimise ja üleviimise küsimus

goo on NTT Grupi poolt teenindatav portaal, kuid goo’ga seoses on domeeninimede registreerimise ja üleviimise küsimus kohtus vaidlustatud.

Popcorni ettevõte sai 1996. aasta augustis JPNIC-ilt (Jaapani Võrguinfo Keskus) domeeninime “goo.co.jp” registreerimise. Sellele vastukaaluks sai NTT-X (hiljem NTT Resonant) 1997. aasta veebruaris samamoodi domeeninime “goo.ne.jp” registreerimise.

NTT-X kasutas domeeninime “goo.ne.jp” infootsingu saidi haldamiseks, kuid Popcorni ettevõtte poolt domeeninime “goo.co.jp” kasutamine tekitas segadust päritolu osas ning kui “goo.co.jp” valiti, suunati automaatselt täiskasvanute saidile. Selle põhjal esitas NTT-X 2000. aasta novembris Tööstusomandi Vaidluste Keskusele (praegu nimetatakse seda Jaapani Intellektuaalomandi Vaidluste Keskuseks) taotluse, et Popcorni ettevõtte domeeninime “goo.co.jp” tuleks NTT-X-ile üle viia. Sellele vastates tunnustas keskus 2001. aasta veebruaris NTT-X-i taotlust ja käskis Popcorni ettevõttel domeeninime “goo.co.jp” NTT-X-ile üle viia. Popcorni ettevõte ei nõustunud sellega ja esitas Tokyo ringkonnakohtule hagi, milles nõuti kinnitust, et Popcorni ettevõttel on õigus kasutada domeeninime “goo.co.jp”.

Domeeninimede ja kaubamärkide ümber toimuvaid vaidlusi saab liigitada järgmiselt:

Domeeninimede üleviimise nõutavad tingimused

JP-DRP (Jaapani domeeninimede vaidluste lahendamise poliitika), mille on kehtestanud JPNIC (Jaapani Interneti-aadresside jaotamise keskus), sätestab domeeninimede üleviimise taotlemiseks vajalikud tingimused.

1. Registreerija domeeninimi on sarnane või segamini ajav kaubamärgi või muu märgisega, mille suhtes taotlejal on õigused või õigustatud huvid.
2. Registreerijal puuduvad õigused või õigustatud huvid seoses nimetatud domeeninime registreerimisega.
3. Registreerija on nimetatud domeeninime registreerinud või kasutanud ebaausatel eesmärkidel.

Selles juhtumis oli vaidlusküsimuseks, kas need kolm tingimust on täidetud või mitte.

Kas NTT-X omab õigusi või õigustatud huve

Esiteks, küsimus on, kas NTT-X omab nõude 1 alusel õigusi või õigustatud huve. NTT-X on alates 2000. aasta aprillist kuni septembrini investeerinud ainuüksi umbes 520 miljonit jeeni reklaamikuludesse, tehes televisioonireklaame, ajalehereklaame, ajakirjareklaame, bännerreklaame, korraldades üritusi jne. Seda on tutvustatud paljudes ajalehtedes, ajakirjades, veebilehe artiklites, e-posti uudistes ja seda on korduvalt käsitletud televisioonisaadetes. Lisaks on Jaapani Uurimiskeskuse poolt avaldatud internetisaitide juurdepääsu määra näitav näitaja “Jaapani juurdepääsu reiting” näidanud, et kostja sait on alati olnud esirinnas ja päevane leheküljevaadete arv, mis on tegelik arv, kui kostja saiti on külastatud, on ületanud miljonit viie kuu jooksul pärast teenuse käivitamist ja jõudnud 14,5 miljonini 2000. aasta juuliks (2000).

Lisaks on NTT grupi äritulu, mis on saadud goo seotud ärist, 1999. aastal umbes 1,16 miljardit jeeni ja 2000. aasta esimesel poolel umbes 950 miljonit jeeni. Kuna goo pakub peamisi teenuseid, nagu otsinguteenus, tasuta, siis suurem osa eelmainitud tulu tuleb saidi reklaamitulust.

Nende faktide põhjal tunnistati, et NTT-X omab õigusi või õigustatud huve goo domeeninime suhtes.

Domeeninimede sarnasus

Domeeninimed, mis hõlmavad nii tipp- kui ka teise taseme domeene, esindavad internetis info edastajate ja pakkujate “aadresse” ja “nimesid”. Popcorni ettevõte väitis, et erinevate teise taseme domeenidega nimed on täiesti erinevad domeeninimed, mis esindavad täiesti erinevaid “aadresse” ja “nimesid”.

Kohtu vastus oli, et kuigi erinevate teise taseme domeenidega nimed on tõepoolest erinevad domeeninimed, koosneb Popcorni ettevõtte domeeninimi “jp” osast, mis on riigikood ja moodustab tippdomeeni, “co” osast, mis on organisatsiooni tüübi kood ja moodustab teise taseme domeeni, ning “goo” osast, mis on kood, mis näitab domeeninime kasutavat subjekti (hosti). “co.jp” näitab ainult, et Popcorni ettevõtte domeeninimi on JPNICi halduses ja et registreerija on ettevõte. See on ühine paljudele domeeninimedele. Seega, Popcorni ettevõtte domeeninime peamine eristusvõime on “goo” osas, mis tähendab, et Popcorni ettevõtte domeeninime põhiosa on “goo” ja seda nimetatakse “guuks”.

Teiselt poolt, NTT-X kaubamärk 1 on kirjutatud suurte tähtedega “GOO” ja allpool on kirjutatud “guu” katakana kirjas. Kaubamärk 2 on väikeste tähtedega “goo”, mis on kujundatud. NTT-X kaubamärke nimetatakse mõlemat “guuks”.

Kohtu hinnangul, arvestades neid fakte ja asjaolu, et NTT-X sait on tuntud, on Popcorni ettevõtte domeeninimi sarnane NTT-X kaubamärgi, kuvamise ja domeeninimega ning võib põhjustada segadust. Sarnasuse küsimust tuleks hinnata objektiivselt, sõltumata registreerimise järjekorrast või subjektiivsest tajust.

Domeeninime registreerimise õigused ja õigustatud huvid

“goo.co.jp” on domeeninimi, mille karaoke-baari peamise tegevusena pidav Popcorni ettevõte lõi karaokelauljate meelitamiseks, luues veebisaidi kogukonnana, mis on suunatud keskkooli tüdrukutele. Kohtud on tunnustanud, et seda ei registreeritud ebaseadusliku eesmärgiga.

Kuid saidile juurdepääs oli väike ja täiskasvanud meeste juurdepääs, kes olid huvitatud keskkooli tüdrukutest, oli suurem kui tüdrukute juurdepääs, mistõttu see ei suurendanud karaoke-baari müüki. Seetõttu jätkas Popcorni ettevõte oma algse keskkooli tüdrukute kogukonnasaidi sisu, kuid hakkas täiskasvanute saidile bännerreklaame postitama, et saada täiskasvanud meeste juurdepääsu. Lõpuks muutis ta saidi nii, et see suunaks automaatselt teistele täiskasvanute saitidele, muutes keskkooli tüdrukute kogukonnasaidi vaatamise võimatuks ja hakkas saama tulu vastavalt juurdepääsude arvule.

Kohus märkis, et Popcorni ettevõtte reklaamides ei olnud Popcorni ettevõtte ärinime märki, vaid ainult agentuuri nime kuvati “GOO! Tugi ja kontaktandmed” ning lisaks ei olnud tõendeid, mis oleksid piisavad, et tunnistada, et Popcorni ettevõte oli tuntud nimega “goo.co.jp” või “goo”. Kohus leidis, et Popcorni ettevõtet ei saa tunnistada üldiselt tuntud nimega “goo.co.jp” või “goo” ning ei saa tunnistada, et Popcorni ettevõttel on piisavalt asjaolusid, mis tunnistaksid, et tal on õigused või õigustatud huvid “goo.co.jp” suhtes.

Kas registreerimine või kasutamine toimus ebaõiglastel eesmärkidel

Kohus otsustas, et Popcorni ettevõte oli muutnud oma “goo.co.jp” kasutamise viisi pärast seda, kui goo sai tuntuks, kasutades seda ainult suunamise eesmärgil ja saades kasu ainult täiskasvanutele mõeldud saidi haldamisest, millele see suunati, vastavalt külastuste arvule. See oli nagu uue saidi loomine, mille domeeninimi oli sama.

Lisaks, kui “goo.co.jp” lõpetas automaatse suunamise ja lisas lingi suunatud saidile, mis oli täiskasvanutele mõeldud sait, siis võrreldes asjaoluga, et “goo.co.jp” külastuste arv päevas oli 33 400, ei saa väita, et paljud inimesed külastasid “goo.co.jp” täiskasvanute sisu eesmärgil. Enamik inimesi, kes külastasid “goo.co.jp”, olid kas segi ajanud “goo.ne.jp” või teinud sisestusvea, ja seetõttu olid nad saanud kaubanduslikku kasu kasutajate eksimusest.

Hageja väidab, et ta on kasutanud vaidlusalust domeeninime enne, kui kostja sait sai tuntuks, ja et kostja, teades vaidlusaluse domeeninime olemasolu, omandas kostja domeeninime ja tekitas segaduse ohtu. Kuid see, et hageja kasutas vaidlusalust domeeninime enne või et kostja teadis vaidlusaluse domeeninime olemasolu, ei tähenda, et hageja kasutamine oleks kaitstud. Isegi kui keegi kasutas domeeninime enne, kui ta kasutas seda ebaõiglastel eesmärkidel, ei pruugi domeeninime kasutamine olla kaitstud, nagu on selge vaidluste lahendamise poliitikast. Nagu eespool mainitud, on hagejal olnud ebaõiglane eesmärk.

Tokyo District Court otsus 26. aprillil 2002 (Gregorian calendar year)

Kohus tunnistas, et domeeninime kasutati ebaõiglastel eesmärkidel ja lükkas Popcorni ettevõtte nõude tagasi.

Muuseas, pärast seda apelleeris Popcorni ettevõte otsusele, kuid Tokyo kõrgem kohus lükkas apellatsiooni tagasi ja kinnitas esimese astme otsuse, millega määrati domeeninime “goo.co.jp” üleandmine NTT-X-ile (Tokyo High Court otsus 17. oktoobril 2002 (Gregorian calendar year)). See oli esimene kõrgema kohtu otsus domeeninime üleandmise vaidluste lahendamise poliitika kohaldamise kohta.

Kokkuvõte

Domeeninimede tühistamise või ülekandmise taotlemiseks on kaks teed. Antud juhul läbisime JPNIC-i (Jaapani Interneti teenuse pakkujate võrgu infokeskus) poolt tunnustatud vaidluste lahendamise protsessi. Kuid ka juhtudel, kus nõutakse domeeninime kasutamise lõpetamist, mis põhineb Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadusel, tehakse otsuseid peaaegu samade nõuete alusel.

Mõlemal juhul, kui nõutakse ülekandmist või tühistamist, väidab vastaspool, et nad on teinud ennetavaid samme. Kuid ainuüksi see ei anna neile õigust domeeninime omamiseks.