Millega seotud on autoriõiguste rikkumise probleemid programmis?

Kui rääkida “autoriõiguse küsimustest”, võivad paljud inimesed esmalt mõelda disainerite loodud logode või tegelaskujude plagiaadile. Kuid tegelikult käsitletakse seaduse järgi ka inseneride poolt kirjutatud koodi “autoriõigusega kaitstava teosena”, millele on tunnustatud autoriõigus.

Samas, inseneride ja programmeerijate töö ei pruugi üleöö olla originaalne ja sageli on nii, et alles pärast teiste poolt hoolikalt loodud koodist õppimist on võimalik toota produktiivset väljundit.

Käesolevas artiklis selgitame, kuidas teha vahet “viitamise” ja “plagiaadi” vahel seoses programmi lähtekoodiga kui autoriõigusega kaitstava teosega.

Kuidas on süsteemiarendus ja autoriõigusseadus omavahel seotud?

Mida autoriõiguse seadus kaitseb ja mida mitte

Alustuseks, mis on autoriõiguse seadus ja milleks see on? Tegelikult on vastus sellele küsimusele kirjas autoriõiguse seaduses endas. Autoriõiguse seaduse esimeses paragrahvis, selle alguses, on selle olemasolu põhjendusena välja toodud järgmine sisu. (Joonitud osa on autori lisatud.)

Paragrahv 1. See seadus määrab autoriõiguse ja sellega seotud õigused teoste, esituste, heliplaatide, ringhäälingu ja kaabelringhäälingu suhtes, püüdes kaitsta autoriõiguste omanike õigusi, pöörates tähelepanu nende kultuuriliste saavutuste õiglasele kasutamisele, ning aitab kaasa kultuuri arengule.

Autoriõiguse seaduse paragrahv 1

Seega võib öelda, et see on valdkond, mis käsitleb küsimust, kuidas kaitsta autoriõiguste omanike individuaalseid õigusi ja kuidas neid ühiskonna tervikliku kasuks pöörata, tuues asjadesse harmooniat.

Kui rääkida sellest, mida seaduslik autoriõigus hõlmab, on näiteid toodud allpool tsiteeritud paragrahvi 10 lõikes 1.

Kui loetleda autoriõiguse seadusega kaitstavaid teoseid, on need üldiselt järgmised:

1. Romaanid, stsenaariumid, esseed, loengud ja muud keelelised teosed
2. Muusikalised teosed
3. Tantsu- või pantomiimiteosed
4. Maalid, graafika, skulptuurid ja muud kunstiteosed
5. Arhitektuuriteosed
6. Kaardid või teadusliku iseloomuga joonised, diagrammid, mudelid ja muud graafilised teosed
7. Filmi teosed
8. Fototeosed
9. Programmi teosed

Autoriõiguse seaduse paragrahv 10 lõige 1

Lõikes 9 on selgelt öeldud, et “programmi teosed”. See tähendab, et autoriõiguse seadus kohaldub ka lähtekoodile. Need on vaid “näited”, seega ei tähenda see, et ainult siin loetletud asjad kuuluvad selle seaduse alla. Kuid vähemalt on selge, et programm on kindlasti selle seaduse reguleerimisalas.

Asjaolu, et autoriõigus on tunnustatud, tähendab praktiliselt, et programmi kontekstis selgitades võimalikult lühidalt, et ainult teatud õiguste omanikud saavad teost eksklusiivselt kasutada, näiteks kopeerimine (sama seaduse paragrahv 21), avalik edastamine interneti kaudu (sama seaduse paragrahv 23 lõige 1), üleandmine (sama seaduse paragrahv 27). Lisaks, kui autoriõigust rikutakse, võib õiguste omanik nõuda tsiviilõiguslikke meetmeid, nagu peatamine (autoriõiguse seaduse paragrahv 112 lõige 1) või kahju hüvitamise nõue, mis põhineb õigusvastase tegevuse vastutusel (tsiviilseadustiku paragrahv 709).

Kuid nagu eespool mainitud, on autoriõiguse seadus õigusvaldkond, mille eesmärk on tasakaalustada kahte väärtust: õiguste omaniku individuaalne kaitse ja ühiskonna tervikuna saadav kasu. Seetõttu peaksite teadma ka seda, millal “autoriõigus ei kehti”.

Näiteks kui keegi, kes ei oma olemasoleva programmi autoriõigust, käitub rangelt kasutajana ja käivitab programmi, ei ole see põhimõtteliselt autoriõiguse rikkumine (autoriõiguse seaduse paragrahv 47 lõige 8). Lisaks, kui see jääb eraõigusliku kasutamise piiridesse, ei ole kopeerimine ega kohandamine ebaseaduslik (autoriõiguse seaduse paragrahv 47 lõige 3).

Kuigi õiguste omaniku positsiooni kaitsmine on muidugi oluline, on ka “kultuur” see, mis põhineb uute loomistööde loomisel, saades inspiratsiooni teiste loomistöödest. Võib-olla võib öelda, et see on õigusvaldkond, mis on arenenud, hoides endas küsimust, mis on erinevus “varastamise” ja “viitamise” vahel.

Miks on süsteemiarenduse õiguspraktikas autoriõigus oluline?

IT-süsteemide arendamise ja programmeerimise töös on ka varem juhtunud juhtumeid, kus on vaidlustatud autoriõiguse rikkumise küsimus. See on vaidlus kahe “väga sarnase” programmi üle, kas see on “lihtsalt viidatud” või “varastatud algsest programmist”. Näiteks võib süsteemiarendusettevõttes töötanud töötaja pärast iseseisvumist rakendada “väga sarnast” erinevat programmi ja turustada seda. Sellisel juhul võib eelnev tööandja, müügiettevõte, väita oma õigusi, mis võib põhjustada probleeme.

Muuseas, selliste vaidluste tekkimise võimalus ei tähenda ainult “varastatud” poolt, vaid ka “süüdistatakse varguses” poolt, et see sisaldab tõsist riski. Selle juhtumi suurim risk on läbirääkimistel peatamisõiguse välkumine.

Peamine põhjus, miks “autoriõigus” on “tugev õigus”, on see, et tunnustatakse nn “peatamisõigust”.

Autor, autoriõiguse omanik, avaldamisõiguse omanik, esitaja või autoriõigusega seotud õiguste omanik võib nõuda, et isik, kes rikub autori isiklikke õigusi, autoriõigusi, avaldamisõigusi, esitaja isiklikke õigusi või autoriõigusega seotud õigusi, või isik, kellel on oht rikkuda, peataks või ennetaks rikkumist.

Autoriõiguse seaduse (Jaapani autoriõiguse seadus) paragrahv 112

Autoriõiguse rikkumise ohvrid võivad nõuda rikkujalt “peatamist”. See tähendab, et näiteks kui praegu töötav serveripoolne programm rikub autoriõigusi, võib nõuda serveri peatamist, st teenuse peatamist.

Vaatame näiteks olukorda, kus teenuse, mis praegu kasumit teenib, puhul tehakse ettepanek “ma ei peata kasutamist, kuid soovin, et te vastaksite kasutustasu maksmisele”. Sel juhul on oht, et autoriõiguse rikkumise tõttu “nõrkuse” tõttu võib teile esitada hinnaläbirääkimisi, mis ei ole seotud turuhinnaga. Isegi kui inseneril pole pahatahtlikku kavatsust luua piraatversiooni, on autoriõiguse küsimustes hooletu olemine selles mõttes omamoodi “ohtlik”.

Kui sarnane peab programm olema, et rikkuda autoriõigusi?

Kuidas siis tegelikult otsustatakse seaduslikult, kas autoriõigusi on rikutud või mitte? Vaatame seda lähtudes varasematest kohtuotsustest ja -juhtumitest.

Kohtuotsused ja -juhtumid, kus on vaidlustatud programmi autoriõiguste rikkumine

Allpool tsiteeritud kohtuotsuses vaidlustati endise töötaja poolt uues töökohas arendatud tarkvara autoriõiguste rikkumine. Lõpptulemusena tunnistati autoriõiguste rikkumine.

Võrreldes ülaltoodud 35 hageja faili ja nendele vastava 36 kostja failiga, on kollase markeriga märgitud osad (kollase markeri osad) täiesti identsed. Lisaks on rohelise markeriga märgitud osad (rohelise markeri osad) erinevad küll ettevõtte nime, muutujate nimede, vormi nimede jms osas, kuid programmi funktsioneerimise seisukohalt ei oma nende nimede erinevus tähendust ning sisuliselt võib neid pidada samadeks lähtekoodideks.
Need kollase ja rohelise markeriga märgitud osad moodustavad suure osa ülaltoodud hageja ja kostja failidest ning nende osakaal ei ole alla 90%.

Tokyo District Court, May 26, 2011 (2011)

Ülaltoodud kohtuotsus püüab teha otsuseid, mis põhinevad objektiivsel ja kõrgel numbrilisel näitajal, nagu sobivusprotsent, samal ajal hinnates, kas sobivad kohad on loovad või mitte, võttes arvesse autoriõiguse seaduse eesmärki.

Juriidilised standardid autoriõiguste rikkumise otsustamiseks

Kui otsustatakse, kas üks programm rikub teise programmi suhtes autoriõigusi, tuleb kontrollida järgmisi punkte:

Kui suur on sobivate (või sarnaste) kohtade hulk või osakaal?

Kui vaadata seda objektiivse numbrilise näitaja põhjal, siis mida suurem on sarnasus, seda tõenäolisem on autoriõiguste rikkumise tunnistamine. Objektiivsete võrdluste ja kontrollide, nagu sobivate ridade või märkide arv, peetakse varasemates kohtuotsustes oluliseks.

Kas sobivad (või sarnased) kohad on loovad?

Kui eelmainitud näitaja on “vormiline”, siis võib seda pidada “sisuliseks”, võttes arvesse autoriõiguse seaduse tähendust. Teisisõnu, isegi kui kohad on vormiliselt identsed, tuleb neid uurida ka sellest vaatenurgast, kas “need on kohad, kus on võimalik kasutada muid väljendusviise”. Näiteks kui praktiliselt pole võimalik kasutada muid rakendusmeetodeid kui üldotstarbelisi teekide või funktsioone, tuleks seda pidada tavaliseks väljendusviisiks, mida igaüks kasutab.

Teisisõnu, kui on muudetud ainult nimeruumi erinevusi (muutujate, konstantide, funktsioonide nimed jne), on raske öelda, et see vähendab programmi sarnasust. Programmeerija loovus ei avaldu sellise nimeruumi kasutamises.

Lisaks, kui on kohti, kus vead tekivad ja mida ei saa seletada muudmoodi kui “täieliku plagiaadina”, võib see olla autoriõiguste rikkumist kinnitav tegur.

Autoriõiguste rikkumise kohtuvaidluse punktid

Allpool on toodud mõned punktid, mida tuleks silmas pidada, kui vaidlustate programmi autoriõiguste rikkumise kohtus.

Kui koodi ei saa hankida, on tõendamine sageli keeruline

Nagu eespool mainitud kohtuotsuses, on programmi autoriõiguste rikkumise väitmiseks vaja võrrelda tegelikku koodi. Kuid kui teine pool keeldub lähtekoodi avaldamast, võib tõendite säilitamine muutuda keeruliseks. Seetõttu on sageli oluline ka teadmised tsiviilkohtumenetlusest, näiteks kuidas koguda kahju fakte, kuidas dokumenteerida varasemate läbirääkimiste kulgu ja kuidas väita tõendite säilitamise vajadust, kui vaidlustate autoriõiguste rikkumise kohtus.

Autoriõigus ei laiene abstraktsetele ideedele

Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) paragrahvi 10 lõige 3 sätestab järgmist:

3. Käesoleva seaduse kaitse ei laiene esimese lõigu punktis 9 nimetatud teose loomiseks kasutatavale programmeerimiskeelele, konventsioonidele ega lahendusmeetoditele. Sel juhul tõlgendatakse neid termineid järgmiselt:
1. Programmeerimiskeel – märgid ja süsteemid, mida kasutatakse programmi väljendamiseks.
2. Konventsioonid – erilised kokkulepped konkreetse programmi programmeerimiskeele kasutamise kohta.
3. Lahendusmeetodid – juhiste kombinatsioonide meetodid arvutiprogrammis.

Japanese Copyright Law Article 10, Paragraph 3

Teisisõnu, autoriõigus ei laiene “protseduuridele”, kuidas asju käsitleda, ega “asjade struktuurile või probleemide korraldamisele”, nagu kaustade struktuur. Kui isiklik monopolõigus laieneks sellistele asjadele, ei suudaks autoriõiguse seadus “kultuuri arengut” soodustada. Programmeerimiskeeled ja algoritmid on pigem abstraktsed ideed kui autoriõigusega kaitstud teosed, seega autoriõigus neile ei laiene. Kuna autoriõigust pole, ei saa ka eeldada “autoriõiguse rikkumist”. See on veel üks punkt, mida on hea teada.

Kokkuvõte

IT-sektoris on “viitamise” ja “plagiaadi” erinevuse üle arutlemine keeruline, kuna see nõuab rikkalikke vaatenurki ja mitmekülgset lähenemist. See hõlmab mitte ainult teaduslikku suhtumist, mis nõuab objektiivse sarnasuse kindlakstegemiseks mõlema võrdlemist ja kontrollimist, vaid ka arutelu selle üle, mida tähendab olla loov, lähtudes autoriõiguse seaduse olemusest.

Võib-olla saab õigus aidata kaasa “kultuuri arengule” sellistes valdkondades ja tööstusharudes, kui on olemas suhtumine, mis põhineb nii vormil kui ka sisul.