IT-süsteemide autoriõiguse küsimuste üldpilt

Paljud IT-süsteemide arendamisega seotud õiguslikud probleemid on seotud projekti “põlemisega”. Ja seal on sageli peamiseks vaidluspunktiks küsimus, mida mõlemad pooled peaksid tegema projekti sujuva kulgemise tagamiseks, olgu selleks siis “projektijuhtimise kohustus” või “kasutaja koostöökohustus”.

Kuid ei tohi unustada ka intellektuaalomandi, sealhulgas autoriõigusega seotud küsimusi. Selles artiklis selgitame IT-süsteemide arendusprojektide erinevate etappide ja IT-süsteemi erinevate osade puhul seotud autoriõiguse küsimusi ning korraldame selle valdkonna üldise ülevaate.

Kuidas on IT-süsteemid ja autoriõigused omavahel seotud?

Mis on autoriõigus?

Alustuseks, autoriõiguse seaduse eesmärk on kõigepealt mõista, mida see õigusala eesmärgiks seab. Selleks on kõige kasulikum viidata autoriõiguse seaduse esimesele artiklile, mis selgitab seaduse eesmärki (st miks see seadus on loodud).

Artikkel 1. See seadus määratleb autoriõigused ja sellega seotud õigused seoses teoste, esituste, salvestiste, ringhäälingu ja kaabellevi ning püüab kaitsta autoriõigusi, pöörates tähelepanu nende kultuuriliste saavutuste õiglasele kasutamisele, et kaasa aidata kultuuri arengule.

See tähendab, et see on õigusala, mis annab teose loojale teatud õigused, kaitseb üksikisiku õigusi, soodustab üksikisiku loomeprotsessi ja püüab edendada “kultuuri arengut”. Teisisõnu, selle eesmärk on säilitada õige tasakaal autori individuaalsete õiguste kaitse ja teoste üldise kasutamise edendamise vahel.

Lisaks on autoriõiguse tunnustamiseks järgmised näited. Oluline on märkida, et punktis 9 on selgelt märgitud “programmi teosed”. Ka IT-süsteemide arendamisel tunnustatakse autoriõigusi ja seetõttu võivad autoriõigusega seotud probleemid tekkida sellistes olukordades.

Artikkel 10, lõige 1

Näited sellest, mida peetakse autoriõiguse seaduse alusel teoseks, on järgmised: 1. romaanid, stsenaariumid, esseed, loengud ja muud keelelised teosed
2. muusikateosed
3. tantsu- või pantomiimiteosed
4. maalid, graafika, skulptuurid ja muud kunstiteosed
5. arhitektuuriteosed
6. kaardid või teadusliku iseloomuga joonised, diagrammid, mudelid ja muud graafilised teosed
7. filmiteosed
8. fototeosed
9. programmi teosed

Mida tähendab, et õigused laienevad teostele?

Peale autoriõiguse eesmärgi ja selle mõju mõistmist on oluline mõista, mida tähendab “autoriõiguse tunnustamine”. Kui teil on autoriõigus, on teil õigus teha koopiaid (sama seaduse artikkel 21), levitada avalikult interneti kaudu (sama seaduse artikkel 23, lõige 1), üle anda (sama seaduse artikkel 27) jne.

Vastupidi, kui inimene, kellel ei ole autoriõigust, teeb neid toiminguid, on tal õigus nõuda peatamist (sama seaduse artikkel 112) või tsiviilõiguslikku vastutust ebaseadusliku tegevuse eest (Tsiviilseadustiku artikkel 709). See on nn “autoriõiguse rikkumise” probleem.

Lisaks on autoriõigus õigus, mille puhul eeldatakse, et see on samaväärne teiste tavaliste asjaõiguste ja võlaõigustega ning seda saab üle kanda või üle anda.

1. Autoriõiguse puhul on õiguslikke küsimusi, mis puudutavad õiguse olemasolu ja üleandmise fakti
2. Autoriõiguse puhul on õiguslikke küsimusi, mis puudutavad õiguste rikkumist õiguste omaniku suhtes

Mõistame siin neid kahte punkti.

IT-süsteemi struktuur kui teos

Muuseas, seoses autoriõigusega on kasulik ka IT-süsteemide ja nende arendusprotsessi korraldamine. Ühest küljest on IT-süsteem programmeerimiskeelte, sealhulgas arvutikeelte kogum.

Teisest küljest, kui vaadata komponentide kaupa, võib öelda, et see jaguneb kolmeks kihiks: “ekraan”, “andmebaas” ja “programm”, mis juhib kogu struktuuri serveripoolselt. Need kolm kihti on IT-süsteemi autoriõiguse küsimuste arengu aluseks.

Autoriõigusega seotud õiguslikud küsimused IT-süsteemide ümber

Arvestades ülaltoodud sisu, korraldame IT-süsteemidega seotud autoriõiguse küsimuste üldpildi.

IT-süsteemi käsitlevad küsimused

Vaidlused õiguste olemasolu üle

Üks vaidlusi puudutab õiguste “olemasolu”. See tähendab, et vaidlustatakse autoriõiguse olemasolu või üleandmise fakti. Selle kohta on üksikasjalik selgitus järgmises artiklis.

https://monolith.law/corporate/copyright-for-the-program-source-code[ja]

Selles artiklis selgitame, kes on esimene, kes omandab autoriõiguse (seaduse järgi nimetatakse seda “esmaseks omandamiseks”) ja kuidas peaksime otsustama selle üleandmise õnnestumise.

Vaidlused selle üle, mis kuulub autoriõiguse rikkumise alla

On ka vaidlusi selle üle, mida saab teha eeldusel, et autoriõigus on olemas (või mitte), või mida on keelatud teha. Näiteks on vaidlusi selle üle, kas kaks “väga sarnast” teost on lihtsalt “viidatud” või kas neid saab nimetada “kopeerimiseks”. Selle kohta on üksikasjalik selgitus järgmises artiklis.

https://monolith.law/corporate/copyright-infringement-relatedtothe-program[ja]

Selles artiklis selgitame, kuidas kohtud kavatsevad otsustada autoriõiguse rikkumise üle, võttes näiteks programmi lähtekoodi.

Ülaltoodud üldised autoriõiguse küsimused jagunevad kolmeks kihiks: “ekraan”, “programm” ja “andmebaas”. “Programmi” osas viitame eespool mainitud artiklile, kuid “ekraani” ja “andmebaasi” osas korraldame autoriõiguse seaduse eripära, mis võimaldab meil mõista kogu valdkonda.

Autoriõiguste kaitse ekraani ja kasutajaliidese suhtes

Ka ekraani paigutusele ja kasutajaliidesele on võimalik saada autoriõigusi. Siiski, IT-süsteemi välimuse puhul ei ole autoriõiguste rikkumise tuvastamine eriti levinud. See on loomulik, sest kui proovida kujundada välimust ja paigutust, mis on vajalikud teatud funktsionaalsuse ja kasutuskogemuse saavutamiseks, siis need hakkavad paratamatult sarnanema.

Et väita, et “kellegi teise loomingut on plagieeritud”, on lävend äärmiselt kõrge ja enamasti on juttu sellest, et “tavalisi väljendeid on individuaalselt kasutatud”. Kui pole tegemist surnud koopiaga ehk äärmiselt sarnase versiooniga, siis kohtud tõenäoliselt ei tuvasta autoriõiguste rikkumist.

Autoriõiguse kaitse andmebaaside suhtes

Samuti on autoriõigus tunnustatud ka andmebaaside tabeli struktuuride suhtes. Kuid ka selles osas on autoriõiguse rikkumise tunnustamine äärmiselt passiivne. Andmebaasi struktuur on lühidalt öeldes lihtsalt “raamistik info korraldamiseks”. Sellise lihtsa “raamistiku” puhul peab see olema “loominguline teos” ainult siis, kui see nõuab keerukat süsteemsust. Lihtsamalt öeldes, kui see pole suuremahuline ja üksikasjalikult kavandatud andmebaas, siis see on lihtsalt “tavaline väljend, mida igaüks on iseseisvalt kasutanud” ja ei saa olla “üks kopeeris teist”.

Kõige olulisem on märkida, et andmebaasis salvestatud “andmetele” endile ei tunnustata autoriõigust. Andmed pole inimese loodud teosed, vaid midagi enamat kui abstraktne “info”. Seega, olenemata sellest, kui haruldased ja kasulikud andmed on, ei saa neid autoriõigusega kaitsta.

Kui andmete varastamine põhjustab teisele poolele kahju, siis see ei ole autoriõiguse rikkumise küsimus, vaid tsiviilõigusliku õigusrikkumise küsimus.

Kokkuvõte

Eeltoodu on ülevaade autoriõiguse küsimustest, võttes arvesse IT-süsteemi kogupilti. On oluline märkida, et autoriõiguse olemasolu ja rikkumise küsimus ei sõltu sellest, kas sellel on “kunstiline väärtus” või “kui kõrge on lõpptulemuse kvaliteet”. Seetõttu tuleks mõista, et ka vigade ja spetsifikatsioonide vead võivad mõjutada autoriõiguse rikkumise otsust.

Arutelu selle üle, mida tähendab olla “loov”, võib olla keeruline, kuna see toimub erineval mõõdupuul kui loojatel ja inseneridel. See näib olevat autoriõiguse küsimuste eripära õigusvaldkonnana.