Autorsus ja autoriõigused fotode postitamisel

Isikud, kes on teinud fotosid ja need Instagrami või muudele sotsiaalmeedia platvormidele üles laadinud, omavad nende fotode suhtes “autoriõigust”. Kui keegi teine kasutab ilma loata foto autorilt, st teeb foto ümbertrüki, tekib autoriõiguse rikkumise probleem. See ei kehti ainult juhul, kui fotograaf on professionaalne fotograaf. Ka tavalistel inimestel, kes on teinud fotosid, on nende fotode suhtes autoriõigus.

Autoriõigus on “inimese mõtete ja tunnete loov väljendus kultuurilise loomingu kaitseks” ja seda kaitseb autoriõiguse seadus. Siin mainitud kultuurilise loomingu hulka kuuluvad kirjandus, kunst, muusika jne, sealhulgas ka internetis postitatud fotod ja tekstid. Autoriõiguse saamiseks ei ole vaja erimenetlust (mitteformaalsus), autoriõigus tekib automaatselt autoriõiguse omanikule hetkel, kui ta loob autoriõigusega kaitstud teose.

Nüüd, mis puutub fotodesse, milliseid teoseid peetakse autoriõigusega kaitstud teosteks ja kellele antakse autoriõigus?

https://monolith.law/reputation/copyright-infringement-on-instagram[ja]

Fotode puhul, mis on tehtud toote otsevaatest

X-ettevõte, kes sai A-ettevõttelt äriõigused müüa siseõhu kvaliteeti parandavaid tooteid internetis, nõudis kahjutasu Y-ettevõttelt, kes kasutas ilma loata kahte toote tutvustavat fotot (statiivile paigaldatava ja udu pihustava toote fotod) oma veebisaidil. Algkohtu (Yokohama ringkonnakohus, 17. mai 2005 (2005)) otsus oli, et kuna fotod olid lihtsalt toote otsevaatest tehtud ja seega tavalised, ei tunnustatud nende autoriõigust ja nõue lükati tagasi. Hageja esitas apellatsiooni ja apellatsioonikohus leidis, et

Foto puhul on sageli raske teada, millist pildistamistehnikat on kasutatud. Fotost saab teada ainult väljenduse sisu, mis on saadud tulemusena. Sõltumata sellest, millist tehnikat pildistamisel kasutati, ilmneb sageli isegi staatiliste objektide või maastike pildistamisel kompositsioonis, valguses, taustas jne mingisugune originaalsus. Seega võib öelda, et tulemusena saadud foto väljendus ise näitab originaalsust ja võib kinnitada loovuse olemasolu.

Intellektuaalomandi kõrgkohus, 29. märts 2006 (2006)

ning leidis, et fotodel on “objektide kombinatsioon ja paigutus, kompositsioon ja kaamera nurk, valgus ja varjud, taust jne näitavad teatud originaalsust” ning kuigi loovuse tase on väga madal, tunnustati autoriõiguse objekti ja autoriõiguse rikkumist. Järeldus on, et isegi foto, mis on tehtud lihtsalt toote otsevaatest, näitab kompositsioonis, valguses, taustas jne mingisugust originaalsust ja seega on see autoriõiguse objekt.

Ilmselt ei tunnistanud ka Y-ettevõte, et “see on lihtsalt tavaline foto, mis on tehtud toote otsevaatest”, autoriõiguse objekti. Kui see on tõesti nii tavaline, et igaüks saab seda pildistada, oleks Y-ettevõte pidanud vaeva nägema ja ise pildistama. Meie veebisaidil on teises artiklis “Fotode avaldamine ilma nõusolekuta ja autoriõiguse suhe” tutvustatud juhtumit, kus anonüümne isik postitas internetifoorumisse enda tehtud foto ja nõudis selle tõttu autoriõiguse (reproduktsiooniõiguse ja avaliku edastamise õiguse) rikkumise eest internetiteenuse pakkujalt saatja teabe avalikustamist.

Kaebaja selfie puhul

Kaebaja tegi endast selfie, kuid kostja, kes on teenusepakkuja, ei vaidlustanud, kas foto on autoriõiguse objekt või mitte, väites, et nad on lihtsalt linkinud kaebaja Twitteri konto ekraanile ja seega ei ole nad kopeerinud ega avaldanud avalikult ekraanil kuvatud portreefotot. Kuid kohus lükkas selle väite tagasi.

Seejärel eeldas kohus, et tegemist on autoriõiguse objektiga, ja tunnistas, et kuna tegemist on selfie’ga, on kaebaja foto autor. Kohus leidis, et “kaebaja võib nõuda kahjutasu nõudeõigust jne. foto kopeerimise ja avaliku edastamise õiguse rikkumise tõttu selle saatja suhtes, ja selle õiguse teostamiseks on vaja avaldada saatja teavet” ning andis teenusepakkujale korralduse avaldada saatja teave (Tokyo District Court otsus 9. juunil 2017 (2017 aastal Gregoriaani kalendri järgi)).

Seega, isegi selfie’d, mis on tehtud nutitelefonide jms abil, tunnistatakse autoriõiguse objektiks ja neil on autoriõiguste omanik.

https://monolith.law/reputation/relation-between-the-publication-of-photos-without-consent-and-copyright[ja]

Väljas asuvate hoonete pildistamise korral

Nagu me märkisime meie saidi teises artiklis “Kas on lubatud pildistada teiste omandit ja seda avaldada”, on keelatud tegevused seoses “väljas asuvate püsivalt paigaldatud objektide või hoonete autoriõigusega” piiratud ainult täpselt sama disainiga hoone ehitamise ja suveniiride sarnaste koopiate loomise ning nende avalikuks müügiks tegevustega. See tähendab, et kui eesmärk on midagi muud, on vaba kasutamine lubatud ja probleemiks ei ole ei pildistamine ega selle foto kasutamine reklaamis.

https://monolith.law/reputation/photographing-others-property[ja]

On olnud juhtumeid, kus isik, kes postitas artikli, kuhu ta oli üles laadinud enda tehtud foto Yokohama Bay sildast, nõudis kahjutasu anonüümsele isikule, kes oli selle ilma loata saidile üles laadinud, ja palus selleks läbiva internetiteenuse pakkuja kaudu saatja andmeid avaldada.

Internetiteenuse pakkuja väitis, et pildil puudub loovus ja see ei kuulu autoriõiguse alla. Yokohama Bay sild, mis on pildi objekt, on püsivalt väljas ja kui seda pildistada, on fookuskauguse, pildistamiskoha, kompositsiooni jms valikud piiratud, seega pilt ise ei ole eriline ega näita isikupära, seega puudub sellel loovus ja see ei kuulu autoriõiguse alla.

Tokyo District Court otsus 26. juunil 2019 (2019)

Seejärel keeldus ta avaldamast. Kohtu vastus oli:

Pilt on foto, mis on tehtud õhtul, kus keskmes on Yokohama Bay sild, ja on arusaadav, et see on tehtud nii, et esiplaanil olev maa ei jääks pildile, ja et sildi taga olev maastik ja kuu on kaasatud, seega on see tehtud kompositsiooni ja nurga valimisel. Seega on see foto autoriõigusega kaitstud.

Sama

Ja ta märkis, et “hageja on pildi autor ja tal on pildi autoriõigus” ning tunnustas kahjutasu õigust ja käskis internetiteenuse pakkujal avaldada saatja andmed. See, kuidas nad otsustasid tunnustada autoriõigust, on kasulik.

Anonüümne isik, kes postitas ilma loata, võis arvata, et kuna see on väljas asuv hoone, on lubatud seda pildistada ja postitada, ja kuna kui pildistada väljas asuvat püsivalt paigaldatud objekti, on fookuskauguse, pildistamiskoha, kompositsiooni jms valikud piiratud, siis pilt ise ei näita loovust ega kuulu autoriõiguse alla. Kuid kui arvate, et kõik näevad välja sarnased, siis kui arvate, et saate seda ise pildistada, peaksite minema kohale, valima sobiva kompositsiooni ja nurga, ootama sobivat aega ja pildistama ise.

Juhtum juuste stiilivõistluse modellide fotode puhul

Kui foto on tunnustatud autoriõiguse objektina, kes siis tunnistatakse autoriks? On olnud juhtumeid, kus on vaidlustatud, kes on autor. Autoriõigused jagunevad kaheks: varalised õigused, mis kaitsevad majanduslikke huve, ja isiklikud õigused, mis kaitsevad isiklikke huve. Varalised õigused võivad olla osaliselt või täielikult üle antud või päritud. Seega, kui selline olukord tekib, ei ole õiguste omanik (autoriõiguse omanik) autor, vaid see, kes on autoriõiguse üle võtnud või pärandanud.

Kolm fotograafi, kes tegid fotosid juuste stiilivõistluse modellidest, andsid oma fotode autoriõigused üle ja hageja kirjastus, kes tunnistas, et neil on need õigused, avaldas ajakirja, kus olid need fotod. Kuid kostja kirjastus kopeeris need ja avaldas oma ajakirjas. Hageja kirjastus väitis, et see tegevus rikkus autoriõigusi (reproduktsiooniõigust) ja nõudis kostjalt fotode avaldamise loa eest tasu. Hageja kirjastus väitis, et iga foto autoriks on kolm fotograafi, kes olid need õigused üle andnud, ja kostja kirjastus väitis, et hageja kirjastusel ei ole autoriõigusi ja et iga foto on fotograafi ja juuksuri (juuksuri) ühine autoriõiguse objekt. Kohtus vaidlustati, kes on autoriõiguse omanik.

Kohus leidis, et

Hageja fotodel on originaalsus, mis väljendub subjektide kombinatsioonis ja paigutuses, kompositsioonis ja kaamera nurgas, valguses ja varjus, tausta seadistamises ja valikus, ja need on loodud fotograafide poolt, kes tegid hageja fotosid.

Tokyo District Court otsus 9. detsembril 2015 (2015)

ja et “juuste stiil on ainult osa subjektist ja fotograaf valis, kombineeris ja paigutas foto keskele subjekti, kes on modell, kellele on tehtud kindel juuste stiil, meik ja kostüüm”, ja et “juuksur ei osalenud subjekti valimises, kombineerimises ja paigutamises foto keskele ega teinud ühtegi elementi, mis moodustavad hageja foto väljenduse”, ja et hageja foto autoriks on kolm fotograafi, kes tegid pildistamise, ja juuksur ei ole kaasautor.

Ja kohus tunnistas, et hageja kirjastus sai kolmelt fotograafilt üle antud fotode autoriõigused ja omab neid õigusi, ja tunnistas, et kostjal oli autoriõiguse (reproduktsiooniõiguse) rikkumise puhul tahtlus või hooletus, ja määras, et ta peab maksma foto avaldamise loa eest tasu. Kohtu hinnangul on foto autoriõigus lõppkokkuvõttes fotograafil, isegi kui modellil, kellele on tehtud eriline juuste stiil ja meik, võib olla võimalus luua eraldi autoriõiguse objekt.

Lisaks on kohtuotsuses öeldud, et

Foto on üks väljendus, mis koosneb subjekti valimisest, kombineerimisest ja paigutamisest, kompositsiooni ja kaamera nurga seadistamisest, päästiku hetke tabamisest, subjekti ja valguse suhtest (vastuvalgus, tagantvalgus, küljevalgus jne), varjude lisamisest, värvide kombineerimisest, osade rõhutamisest või väljajätmisest, taustast jne. Mõned neist foto väljendusviisidest saadakse objektiivi valimise, särituse reguleerimise, katiku kiiruse ja sügavusteravuse seadistamise, valgustuse jms fotograafia tehnikate kasutamise tulemusena, teised aga saadakse autofookuse kaamera või digikaamera mehaanilise toime kasutamise tulemusena.

sama

Ja see ütleb, et “kui selline originaalsus on väljendunud foto väljenduses, mis on saadud tulemusena, siis tuleks tunnistada foto autoriõiguse objekti loovust”, mis tähendab, et foto autoriõiguse objekti tunnustatakse üsna laialdaselt.

Kokkuvõte

Lihtsalt meeldivate fotode allalaadimine või ekraanipiltide tegemine ja nende salvestamine isiklikus seadmes ei ole autoriõiguse seaduse rikkumine. Kuid kui te neid fotosid internetis ümber postitate või kopeerite, siis see on autoriõiguse seaduse rikkumine ja tundub, et paljud inimesed teevad seda. Põhireegel on postitada ainult enda tehtud pilte ja mitte kasutada teiste inimeste autoriõigusega kaitstud töid ilma loata. Kui soovite siiski kasutada kellegi teise autoriõigusega kaitstud tööd, peate selleks saama autori loa ja kasutama seda kindlaksmääratud reeglite järgi.