Kas tehisintellekti abil 'hääle' genereerimine võib rikkuda autoriõigusi? (#1 Arendus- ja õppimisetapp)

AI-generatsiooni arenguga on muutunud võimalikuks õppida ja genereerida reaalsete lauljate või häälnäitlejate “hääli” lihtsalt. Ärimaailmas on see võimalus avanenud rakenduste arendamisel, mängude loomisel ja animeeritud sisu tootmisel, kus AI-d saab õpetada “hääli” tundma ja looma uusi “hääli”.

Reaalsete lauljate või häälnäitlejate “häälte” õpetamine AI-le ja uute “häälte” genereerimine võib kaasa tuua autoriõiguste rikkumise ja muid ebaseaduslikke tegevusi Jaapanis.

Tegelikult ei ole selliste probleemide kohta praegu selget tõlgendust. Mis õigused “hääl” üldse omab ja millal võib see Jaapani autoriõiguse seaduse alusel probleeme tekitada?

Käesolevas artiklis käsitleme konkreetseid kasutusmudeleid ja selgitame seda probleemi kahes osas. Esimeses osas, mida käesolev artikkel kujutab, selgitame õiguste rikkumist, mis võib tekkida AI arendamise ja õppimise etapis. Õiguslikke küsimusi, mis tekivad genereerimise ja kasutamise etapis, selgitatakse siin artiklis (#2 Genereerimise ja kasutamise etapp)[ja]. Palun vaadake kindlasti mõlemat osa koos.

Inimese “hääle” ümbritsevad kolm õiguslikku õigust Jaapanis

Mis õiguslikud õigused on inimese “häälel”? Selle küsimuse kaalumisel on vaja kahte vaatenurka “hääle” suhtes:

1. Mida hääl räägib,
2. Millise häälega hääl räägib.

Teisisõnu, esimene punkt puudutab hääle “sisu” ja teine punkt hääle “heli” küsimust.

Näiteks, kui erinevad häälnäitlejad esitavad sama fraasi “おはようございます” (“Tere hommikust”), siis esimese punkti sisu on sama, kuid teise punkti heli on erinev.

Nende vaatenurkade alusel võib Jaapani kehtiva õiguse kohaselt inimese “häälel” olla järgmised kolm õiguslikku õigust:

Autoriõiguste kohta Jaapanis

Autoriõigus tekib juhul, kui hääle “sisu” kvalifitseerub teosena Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法, Chosakuken-hō) alusel.

Näiteks kui loetakse ette tuntud romaani, võib selle häälel tekkida autoriõigus. Siiski on oluline märkida, et sellisel juhul on autoriõiguse omanik romaani kirjutanud autor, mitte “hääle omanik ehk esitaja”. See tähendab, et kui luuakse tehisintellekti abil tuntud romaani sisu ettelugemise sünteeshääl, võib see tegevus rikkuda romaani kirjutanud autori autoriõigusi.

Seevastu, kui hääle sisuks on tavalise inimese igapäevane vestlus, siis sellisel häälel autoriõigus ei teki. Põhjuseks on see, et tavaline igapäevane vestlus ei kvalifitseeru teosena ning ei kuulu seetõttu autoriõiguse seaduse kaitse alla.

Autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta Jaapanis

Jaapanis kehtivad autoriõigusega kaasnevad õigused (piiratud esitajate õigustega) võivad tekkida juhul, kui esitaja hääl kujutab endast teost, näiteks kui hääl on seotud ettelugemise või muu esituse vormiga.

Nagu eelpool autoriõiguse lõigus mainitud, võib sellisel juhul, kui hääl on seotud “ettelugemisega”, mis on ühtlasi “esitus”, tekkida ettelugejal autoriõigusega kaasnevad õigused. Erinevalt eelpool mainitud autoriõigusest tuleb tähelepanu pöörata sellele, et autoriõigusega kaasnevate õiguste omanik ei ole mitte romaani autor, vaid tegelikult häält tegev ettelugeja.

Publitsiteedi õigusest Jaapanis

Publitsiteedi õigus on Jaapani kohtupraktikas (viimane otsus H24.2.2 ehk 2012. aasta) tunnustatud õigus, mis võimaldab isikul eksklusiivselt kasutada oma nime, portreed või muud sarnast kliendimeelitamise vahendina.

Pink Lady juhtumi põhjal võib järeldada, et hääl võib samuti tekitada publitsiteedi õiguse. Kui tuvastatakse, et hääl kuulub isikule, kellel on kliendimeelitamise jõud, nagu näiteks reaalselt eksisteerivale häälnäitlejale, näitlejale või lauljale, siis tekib publitsiteedi õigus sõltumata selle “sisust”. Ja kui seda häält kasutatakse ühel kolmest Pink Lady juhtumis välja toodud rikkumise viisist, siis kvalifitseerub see publitsiteedi õiguse rikkumiseks.

Arendus- ja õppefaasis kasutatavad kolm kasutusmustrit

Kui öelda lihtsalt, et “genereerime AI abil hääle”, tuleb protsess jagada kaheks järgmiseks etapiks:

1. Arendus- ja õppefaas
2. Genereerimis- ja kasutusfaas

Esimest etappi viivad läbi AI arendajad ja teist etappi AI kasutajad.

Kui need etapid skeemina kujutada, näeb see välja järgmine:

Arendus- ja õppefaasis kogutakse ja talletatakse inimhääle algandmeid AI arendamise õppeandmetena ning luuakse õppeandmete kogum. Seejärel sisestatakse õppeandmete kogum AI-sse, viiakse läbi masinõpe ja luuakse õpetatud mudel. Genereerimis- ja kasutusfaasis sisestatakse algandmed masinõppega lõpetanud genereerivasse AI-sse, et genereerida ja kasutada AI loodud materjale.

Arendus- ja õppefaasi kasutusmustritena võime ette kujutada järgmisi kolme mustrit:

• Muster 1: Inimhääle andmete kogumine, talletamine, töötlemine ja kasutamine õppeandmetena AI arendamiseks
• Muster 2: AI arendamiseks kasutatavate õppeandmete kogumite müümine või avalikustamine
• Muster 3: Genereeriva AI enda müümine või avalikustamine

Allpool selgitame lühidalt, milliseid õigusrikkumisi võivad need kasutusmustrid kaasa tuua.

Muster 1: Inimese hääle andmete kogumine, talletamine, töötlemine ja kasutamine AI arendamiseks õppimisandmetena Jaapanis

Alustuseks selgitame õiguste rikkumisi, mis võivad tekkida inimese hääle andmete kogumisel, talletamisel, töötlemisel ja kasutamisel AI õpetamise etapis.

Seos autoriõigusega

Muster 1 kasutustegevus tähendab konkreetsemalt AI enda arendamist. Jaapani autoriõiguse seaduse (edaspidi nimetamata) artikli 30-4 lõige 2 “informatsioonianalüüs” hõlmab AI arendamist, mistõttu on sellise autoriõigusega kaitstud teose kasutamine põhimõtteliselt mitte autoriõiguse rikkumine (artikkel 30-4).

Siiski on oluline erand. Kui õppimisandmete kogumisel luuakse AI, mis omab algandmete väljenduslikke põhijooneid (väljenduse eesmärk), siis artikkel 30-4 ei kehti ja tegevus on ebaseaduslik.

Teisisõnu, kui kasutatakse teise häälnäitleja hääle andmeid, et jäljendada või austada teatud tuntud häälnäitleja iseloomulikku häält, võib selline kasutamine kujutada endast autoriõiguse rikkumist, kui on olemas väljenduse eesmärk.

Seos autoriõigusega külgnevate õigustega

Seoses autoriõigusega külgnevate õigustega, artikkel 102 kohaldab autoriõiguse seaduse artikli 30-4 sätteid, seega põhimõtteliselt ei kujuta AI arendamiseks tehtud esitused autoriõigusega külgnevate õiguste rikkumist.

Seos publitsiteediõigusega

Publitsiteediõigusega seotud probleemid tekivad, kui eesmärk on arendada AI-d, mis genereerib konkreetse kuulsa isiku “häält”.

Kas tegemist on publitsiteediõiguse rikkumisega või mitte, on viiteks Pink Lady juhtumi rikkumise kolm tüüpi.

Esiteks, konkreetse kuulsa isiku “hääle” genereerimisele suunatud AI arendustegevus ei vasta Pink Lady juhtumi rikkumise kolmele tüübile. Kuid kui tegevus on suunatud “ainuüksi nime, portree jms kliendilõksu kasutamisele”, võib see kujutada endast publitsiteediõiguse rikkumist ja olla ebaseaduslik.

Kliendilõksu kasutamine tekib siis, kui AI arendamise etapis, eriti õppimisandmete kogumisel, kolmandad osapooled tajuvad, et tegemist on konkreetse kuulsa isiku häälega. Kui kolmandad osapooled, kes on kliendid, ei taju seda, siis kliendilõksu ei teki. Tavaliselt ei ole AI arendamise etapis kolmandatel osapooltel võimalust sekkuda.

Seega võib öelda, et publitsiteediõiguse rikkumise võimalus on peaaegu olematu.

Muster 2: AI arendamiseks kasutatavate õppeandmekogumite müük ja avalikustamine Jaapanis

Siin selgitame õiguste rikkumisi, mis võivad tekkida AI õppeandmekogumite müügi ja avalikustamise etapis Jaapanis.

Seos autoriõigusega

Kui õppeandmekogum sisaldab algandmeid nende algupärases vormis või veidi töödeldud kujul, võib õppeandmekogumi müümine või avalikustamine rikkuda vastava teose või tuletatud teose (artikkel 28) üleandmisõigust (artikkel 26(2)) või avaliku edastamise õigust (artikkel 23). Seetõttu kujutab see endast autoriõiguse rikkumist, kui seda tehakse autori nõusolekuta.

Siiski, nagu eespool mainitud, sätestab artikkel 30(4), et “informatsioonianalüüsi eesmärgil” võib “vajalikuks peetavas ulatuses kasutada mis tahes meetodil”. Seega, kui andmekogumit müüakse või avalikustatakse AI loomiseks, ei kujuta see endast autoriõiguse rikkumist, kui seda tehakse vajalikus ulatuses.

Seos autoriõigusega külgnevate õigustega

Nagu eespool mainitud, kohaldatakse artikli 102 alusel autoriõiguse sätteid, mis on sätestatud artiklis 30(4), seega AI loomiseks mõeldud õppeandmekogumi müümine või avalikustamine ei riku põhimõtteliselt autoriõigusega külgnevaid õigusi.

Seos avaliku elu tegelaste õigustega

Mõnedes õppeandmekogumites on talletatud konkreetsete kuulsate inimeste hääled sellisel kujul, et neid saab taasesitada. Siiski kasutatakse õppeandmekogumeid tavaliselt ainult AI arendamiseks ja see ei ole võrreldav Pink Lady juhtumi ülemkohtu otsuses väljendatud “isiku nime, portree või muu sarnase iseseisva vaatlusobjektina kasutamisega kaupade või teenustena”.

Seega võib öelda, et selline kasutamine ei kujuta endast peaaegu mingit avaliku elu tegelaste õiguste rikkumist.

Muster 3: Generatiivse AI enda müük ja avalikustamine

Siin selgitame õiguste rikkumisi, mis võivad tekkida generatiivse AI, täpsemalt õppemudeli enda müügi või avalikustamise etapis.

Seos autoriõigusega

Erinevalt õppeandmete kogumitest ei saa generatiivse AI puhul, see tähendab õppemudelis, eeldada, et selles säilib algandmete (autoriõigusega kaitstud teoste) loovus. Seetõttu ei kujuta generatiivse AI ise, ehk õppemudeli avalikustamine või müük endast algandmete tuletatud autoriõigusega kaitstud teost ja seega ei ole see autoriõiguse rikkumine.

Seos autoriõigusega kaasnevate õigustega

Nagu eespool mainitud, ei saa õppemudelis eeldada, et selles säilib algandmete loovus, mistõttu generatiivse AI enda müük või avalikustamine ei riku autoriõigusega kaasnevaid õigusi.

Seos avaliku esinemise õigusega

Kuigi teatud kuulsuste hääli võib vabalt ja täpselt genereerida AI abil, on ilmne, et see ei kuulu Pink Lady juhtumi lõplikus otsuses määratletud kolme rikkumise tüübi hulka. Siiski on tavaline, et sellist AI-d turustatakse just selle väärtusega, mis seisneb konkreetsete kuulsuste häälte vabas ja täpses genereerimises, ning kliendid ostavad seda AI-d tavaliselt just seetõttu, et see suudab genereerida konkreetse kuulsuse häält. Seega võib sellise AI müük kujutada endast avaliku esinemise õiguse rikkumist, kuna see võib olla sarnane kolme rikkumise tüübiga.

Kokkuvõte: Pöörduge spetsialisti poole, kui soovite nõuandeid tehisintellekti poolt loodud AI ja autoriõiguste suhte kohta

Oleme siiani arutanud inimhääle õiguslikke õigusi ja tegevusi, mis võivad tekkida probleemidena, kui neid õigusi kasutatakse, tuues konkreetseid näiteid.

On oluline mõista, et inimhääle õiguslikke õigusi tuleb kaaluda nii “sisu” kui ka “heli” osas ning et autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused ja publitsiteedi õigus on arvestatavad mõisted. Siin oleme keskendunud arendus- ja õppimisetapile esimese osana, kuid järgmises osas käsitleme tehisintellekti poolt loodud hääle genereerimise ja kasutamise etappi.

Seotud artikkel: Kas AI poolt loodud hääle genereerimine võib rikkuda autoriõigusi? (#2 Genereerimise ja kasutamise etapp)[ja]

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monolith õigusbüroo on IT-valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas, rikkaliku kogemusega õigusteenuste pakkuja. Viimasel ajal on tehisintellekti areng ja autoriõigusega seotud intellektuaalomandi õigused saanud suurt tähelepanu, mis on suurendanud õiguslike kontrollide vajadust. Meie büroo pakub lahendusi seoses intellektuaalomandi õigustega. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: erinevate ettevõtete IT- ja intellektuaalomandi õigusteenused[ja]