Millised on seadused, kui projekt, mis hõlmab alltöövõtjaid (edasised lepingud), ebaõnnestub?

Süsteemiarenduse projektid ei pruugi lõppeda ainult äritehingutega tellija ja tarnija vahel. Lisatööjõu kaasamise või peatöövõtja teadmiste puudumise korral võib kasutusele võtta alltöövõtu (edasised tellimused). Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus projekti äkilise seiskumise korral ei piirdu vaidlus ainult tellija ja tarnija vahel. Kui projekt on toimunud keerulistes suhetes kolme või enama osapoole vahel, kuidas siis otsustatakse, kellele vastutus projekti äkilise seiskumise korral langeb? Selles artiklis selgitame alltöövõtule (edasistele tellimustele) omaseid projekti põlemisohte ja juhiseid sellistele juhtumitele reageerimiseks.

Kuidas alltöövõtt (edasine tellimus) muudab IT-süsteemide arendamise õiguslikku külge?

Konfliktid, mis hõlmavad rohkem kui kolme osapoolt, võivad areneda keerukateks juhtumiteks. Kuid isegi sellistes olukordades on oluline omada üldisi teadmisi konfliktide olemusest kasutaja ja tarnija vahel. IT-süsteemide arendusprojektid on tavaliselt koostöö tehniliste ekspertide ehk tarnijate ja ettevõtte sisemise äriteadmiste rikkaliku allika ehk kasutajate vahel. Pikka aega kestva projekti jooksul on vajalik tihedalt koostööd teha. Hea näide sellest on olukord, kus projekt on kasutaja tõttu katkenud. Selle kohta on üksikasjalikumalt kirjutatud allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/corporate/interrruption-of-system-development[ja]

Ülaltoodud artiklis selgitatakse, et isegi kui kasutaja esitab IT-süsteemi arendamise lõpetamise taotluse, ei pruugi juriidiline vastutus tingimata kasutajale langeda. Kes peaks vastutama projekti katkemise eest, ei ole lihtne otsustada. Kui mõlemal poolel on erinev arusaam, võib vastutuse objekt kergesti muutuda ja konflikt võib muutuda keeruliseks. Kasutaja “koostöökohustus” ja tarnija “projektijuhtimise kohustus” on terminid, mida on sageli kasutatud varasemates kohtuotsustes. Need kaks kohustust moodustavad IT-süsteemide arendamise õigusliku aluse, mis muutub keerulisemaks, kui kaasatakse alltöövõtt (edasine tellimus).

Kui projekt ebaõnnestub ja leping tühistatakse, kui kaugele ulatub tühistamise mõju?

Näiteks, kui mingil põhjusel tühistatakse leping kasutaja ja tarnija vahel, tekib küsimus selle mõju ulatusest. Kui kogu projekt jääb ainult kahe osapoole probleemiks, siis lepingu tühistamise mõju piirdub kohustuste vabastamisega, mida mõlemad pooled teineteisele võlgnevad, ehk “taastamiskohustusega”. Kuid kui ka alltöövõtja (alamlepingu) suhe algse tarnijaga, kellega nad otse lepingut ei sõlminud, lõpeb korraga, võib see põhjustada alltöövõtjale ettenägematut kahju ja mõnikord võib see olla isegi julm. Kuid kui alltöövõtja (alamlepingu) eelduseks olev projekt on juba ebaõnnestunud, kuid algne tarnija ja alltöövõtja (alamlepingu) on endiselt seotud, võib see olla ka ebamõistlik. Kuidas peaksime seda punkti korraldama?

Olulised kohtuotsused, mis puudutavad tühistamise mõjuala

Kasutaja ja müüja vahelise tühistamise mõjuala osas on viiteks Tokyo maakohtu otsus 24. detsembril 2012 (Heisei 24). Selles kohtuasjas oli küsimus kasutaja ja algse müüja vahelise kokkuleppelise tühistamise mõjualas, kuid see näitas, et selle mõju ulatub ka algse müüja ja alltöövõtja (edasine delegeerimine) vahel.

Selles kohtuasjas on eelduseks, et lepingu osa, mis puudutab sama tööd, on tühistatud 20. aprillil 2009 (Heisei 21), kuigi on avaldatud tühistamise tahe osas, mis puudutab sama tööd alltöövõtulepingus. Selle kokkuleppelise tühistamise tõttu ei ole alltöövõtulepingu osa, mis puudutab sama tööd, enam täitmise objekt ja see on loomulikult lõppenud. Seetõttu ei ole kostja hilisemal tühistamise tahteavaldusel juriidilist tähendust.

Tokyo maakohus, 25. detsember 2012 (Heisei 24)

Selles otsuses näidati, et kokkuleppelise tühistamise mõju tõttu tõlgendatakse alltöövõtuleping kui “loomulikult lõppenud”. Eriti kui tegemist on üldise tööga, millel pole erilist tähendust ilma kasutaja tellimuseta, võib sellise järelduse õigustatus olla veelgi suurem. Muide, selles otsuses näidati, et alltöövõtja (edasine delegeerimine) ei saa nõuda tasu, kuid kui kõiki kokkuleppelisi tühistamisi lahendatakse sellisel viisil, võib see olla probleem ka kohtu õigluse seisukohast. Seetõttu ei saa öelda, et selliste juhtumite otsustamise kriteeriumid on veel täielikult kindlaks tehtud.

Tasude nõudmise võimalikkus alltöövõtjatelt (edasised tellimused) tuleb korraldada vastavalt tühistamise põhjustele

Eelmainitud kohtuotsuses näib olevat näidatud, et kui kasutaja ja esialgse tellija vahel on kokkuleppeliselt tühistatud, ei saa alltöövõtja (edasine tellimus) põhimõtteliselt tasu nõuda. Kuid selle punkti osas tundub, et õiglasema järelduse saavutamiseks tuleb korraldada vastavalt tühistamise põhjustele. Näiteks kui leping tühistatakse esialgse tellija hooletuse tõttu, võib arvata, et on õiglane lubada alltöövõtja tasu nõuda, kui kokkuleppeline tühistamine on tehtud ilma alltöövõtja nõusolekuta. Teisest küljest, kui esialgse tellija suhtes ei ole mingit hooletust, ei saa tasu saada iseenesestmõistetavalt, eriti kui alltöövõtja (edasine tellimus) on sõlminud lepingu, nii et tasu nõudmine võib olla võimatu. Sellised küsimused, mis puudutavad riski kandmist süütu-süütu suhetes, on seotud tsiviilõiguse valdkonnaga, mida nimetatakse “ohtude kandmiseks”.

Artikkel 536
1. Välja arvatud juhul, kui eelnevad kaks artiklit sätestavad, kui võlgnik ei saa täita kohustust põhjusel, mida ei saa omistada mõlemale poolele, ei oma võlgnik õigust saada vastutasu.

Ohtude kandmine on üks üldisemaid teemasid tsiviilõiguses, mis ei piirdu ainult IT ja süsteemiarendusega. Näiteks on tüüpiline juhtum, kui kaup hävib enne üleandmist ootamatult suure loodusõnnetuse tõttu ostu-müügilepingus. Arvatakse, et esialgse tellija ja alltöövõtja (edasine tellimus) suhe, kuidas reguleerida “süütu-süütu” suhet, kohaldatakse ohtude kandmise sätteid.

Märkused lepingu lõpetamise kohta, mis hõlmab alltöövõtjaid (edasised lepingud)

Seoses ülaltoodud teemaga võib esineda olukordi, kus esmase töövõtja ja alltöövõtja (edasine leping) vahel sõlmitud lepingusse on lisatud klauslid, mis näevad ette maksmise alles pärast kasutaja poolt tehtud makse saamist. Siiski, isegi kui selline klausel on lisatud, eeldatakse, et kui esmase töövõtja makse saamise väljavaade kaob, saabub alltöövõtja (edasine leping) maksetähtaeg. Teisisõnu, isegi kui selline klausel on lisatud, on piirangud sellele, et seda kasutatakse aluseks alltöövõtja (edasine leping) maksest keeldumiseks. Alltöövõtuga seotud õiguslike küsimuste puhul, sealhulgas lepingu lõpetamise mõju ulatus, oleks hea ka need punktid arvesse võtta.

Kokkuvõte

Kui süsteemiarendusprojektid hõlmavad alltöövõtjaid (edasised lepingud), võivad asjaolud muutuda keeruliseks. Seetõttu võib olla keeruline leida lahendust lihtsa protsessi kaudu, nagu näiteks kohustuste rikkumise korral kasutaja “koostöökohustuse” või teenusepakkuja “projektijuhtimise kohustuse” alusel kahjude hüvitamise kohustuse määramine. Kolme või enama osapoole kaasamisega projektide “põlemise” juhtumite keerukus võib ilmneda väga selgelt aspektides nagu lepingu lõpetamise mõju ulatus. Selles osas on oluline oodata edasist kohtupraktika kogunemist ja arendada argumente vastavalt konkreetsetele juhtumitele.