Veebipoe haldamine ja seadus - Jaapani 'Kingituste esitlemise seadus' ja 'Elektroonilise lepingu seadus

Internetiostlemine on nüüdseks meie jaoks igapäevane. Mitte ainult ostmine, vaid ka igaüks saab nüüd hõlpsasti internetipoe avada. Siiski on internetipoe haldamisel seotud mitmesugused seadused. Kui te ei tee vastavat seadust järgivat esitlust või saidi struktuuri, võib see olla ebaseaduslik. Niisiis, millised seadused võivad konkreetsemalt probleemiks olla? Sel korral selgitame Jaapani “auhindade esitamise seadust” ja “elektroonilise lepingu seadust”. Palun vaadake ka meie selgitusi Jaapani “kindlate kaubandustehingute seaduse” ja “ebaõiglase konkurentsi tõkestamise seaduse” kohta.

https://monolith.law/corporate/onlineshop-act-on-specified-commercial-transactions[ja]

Seadused, mis puudutavad internetipoodide tegevust

Jaapani auhindade esitlemise seadus

Jaapani auhindade esitlemise seadus reguleerib toodete ja teenuste kvaliteedi, sisu, hinna jms valesti esitlemist ning piirab auhindade maksimaalset summat, et vältida liigseid auhindu. See seadus on mõeldud tarbijatele paremate toodete ja teenuste vabatahtliku ja ratsionaalse valiku võimaldamiseks. Eriti peaksid seda seadust järgima ettevõtted, kes tegelevad BtoC äriga.

Kvaliteet ja hind on olulised kriteeriumid, mille alusel tarbijad tooteid ja teenuste valivad, seega peab nende esitlemine olema korrektne ja arusaadav. Kui aga toodete ja teenuste kvaliteeti või hinda esitletakse tegelikkusest märkimisväärselt parema või soodsamana, takistab see tarbijate õiget valikut. Seetõttu keelab auhindade esitlemise seadus tarbijatele toodete ja teenuste kvaliteedi või hinna kohta eksitavaid esitusi (ebaõiglased esitlused). Ebaõiglase esitluse korral, mis rikub auhindade esitlemise seadust, võib isegi siis, kui ettevõtjal ei ole tahtlikku ega hooletut käitumist, anda korralduse meetmete võtmiseks auhindade esitlemise seaduse alusel.

Ebaõiglased esitlused jagunevad kolme kategooriasse: “eksitavad esitlused kvaliteedi kohta”, “eksitavad esitlused soodsuse kohta” ja “muud eksitavad esitlused”.

Eksitavad esitlused kvaliteedi kohta

Toodete või teenuste kvaliteedi, standardite jms kohta tehtavad esitlused, mis on vastuolus tegelikkusega ja mida tarbijad võivad ekslikult pidada märkimisväärselt paremaks kui konkureerivate ettevõtete omi, on keelatud kui eksitavad esitlused kvaliteedi kohta. Näiteks kuulub siia juhtum, kus kodumaist veiseliha, mis tegelikult ei ole kuulus kodumaine brändiliha, esitletakse justkui see oleks “kuulsa kodumaise brändi veiseliha”.

Lisaks võib tarbijate ametkond nõuda ettevõttelt tõendavate dokumentide esitamist, kui on kahtlus, et toote või teenuse efektiivsuse või jõudluse kohta on tehtud eksitavaid esitusi kvaliteedi kohta. Kui selliseid dokumente ei esitata, peetakse sellist esitlust ebaõiglaseks.

Näiteks on reguleeritud juhtumid, kus dieettoodete salenemise efekti kohta on tehtud esitlusi, nagu oleks võimalik kaalust alla võtta ilma toitumist piiramata, kuid tegelikult ei ole esitatud dokumente, mis tõendaksid sellise esitluse ratsionaalset alust. Seda nimetatakse “tõendamata reklaami reguleerimiseks”.

Eksitavad esitlused soodsuse kohta

Auhindade esitlemise seadus keelab esitlused, mis näitavad tehingutingimusi märkimisväärselt soodsamana, näiteks hindade esitlemise märkimisväärselt madalamana, kui need tegelikult on. See hõlmab juhtumeid, kus sama sisuga toodet kui konkurendi toodet esitletakse kui “kahekordse sisuga toodet” või kui “tavalisest 20% soodsamat” toodet, esitades hinda, mida tegelikult ei ole määratud. Sellised ebaõiglased topelthinnad on samuti keelatud.

Muud eksitavad esitlused

Auhindade esitlemise seaduse kohaselt ei tohi ettevõtted teha esitlusi, mis võivad tarbijaid eksitada oma toodete või teenuste tehingute kohta, välja arvatud eksitavad esitlused kvaliteedi ja soodsuse kohta.

Õiglase kaubanduse komisjon on kehtestanud kuus teadaannet, sealhulgas “ebaõiglased esitlused toodete päritoluriigi kohta” ja “ebaõiglased esitlused õngepüügi reklaamide kohta”.

Lisaks keelab auhindade esitlemise seadus liigsete auhindade pakkumise.

Näiteks “üldistes loteriides”, kus toodete või teenuste kasutajatele pakutakse auhindu juhuslikkuse või konkreetse tegevuse paremuse alusel, on tehingu väärtus loterii korral 5000 jeeni (umbes 40 eurot) või rohkem, maksimaalne summa on 100 000 jeeni (umbes 800 eurot) ja kogusumma on 2% loteriiga seotud müügitulu prognoositavast kogusummast.

https://monolith.law/corporate/display-double-law-point[ja]

Elektroonilise lepingu seadus (ametlik nimetus: Seadus tsiviilõiguse erandite kohta seoses elektrooniliste tarbijalepingute ja elektroonilise nõusoleku teatistega)

Elektroonilise lepingu seaduse ametlik nimetus on “Seadus tsiviilõiguse erandite kohta seoses elektrooniliste tarbijalepingute ja elektroonilise nõusoleku teatistega”. See seadus sätestab erandid “elektrooniliste tarbijalepingute vigade tühistamise süsteemile”, mis aitab leevendada interneti kaudu ostlemise ajal tehtud kasutusvigu, ning määratleb, millal peetakse lepingut sõlmituks “elektroonilise kaubanduse lepingu sõlmimise ajal (muutus saatja põhimõttest saabumise põhimõtteks)”.

Elektroonilise lepingu seaduse sisu on kaheosaline.

Tarbijate kasutusvigade leevendamine elektroonilises kaubanduses jne

Interneti-ostlemise ja muude nn BtoC (ettevõtja-tarbija vaheliste) elektrooniliste lepingute puhul võib juhtuda, et tarbija teeb kasutusvea tõttu tellimuse või teenuse kasutamise taotluse, mida ta algselt ei soovinud. Näiteks võib juhtuda, et internetipoe kasutamisel soovis tarbija tellida ühe eseme, kuid kasutusvea tõttu tellis ta 11 eset.

Selles olukorras võib tarbija kasutada tsiviilseadustiku paragrahvi 95, mis käsitleb “vigu”, ja väita poe vastu lepingu tühisust (lepingu vigade tühistamise väide).

Kuid tsiviilseadustiku paragrahvi 95 kohaselt võib ettevõtja väita, et “tarbija kasutusviga on tõsine hooletus ja seetõttu on leping jõustunud” (vastuväide, et vigade tühistamine on “tõsine hooletus”).

Niisiis, tsiviilõiguses on sageli juhtumeid, kus “tõsise hooletuse” olemasolu üle tekib ettevõtja ja tarbija vahel tüli, kuid elektroonilise lepingu seaduse jõustumise tõttu on tarbija kasutusvigu leevendatud.

Konkreetse näitena, kui ettevõtja ei ole internetipoes tellimisel ette valmistanud ekraani, kus tarbija saab lõplikult kinnitada taotluse sisu, kus on selgelt märgitud toote nimi, kogus, kogusumma jne, siis tarbija kasutusvea tõttu tehtud vale taotluse avaldus on tühine.

Lisaks, kui video esitamise nupu vajutamisel kuvatakse kohe liikmelisuse lõpuleviimise ekraan ja on märkus, et “kuna vajutasite video esitamise nuppu, peetakse teid kasutustingimustega nõustunuks” ja sellel saidil nõutakse raha, siis kui ettevõtja ei ole kasutustingimusi ega lepingu sisu ette näidanud, on leping tühine ja kasutaja võib väita, et tal ei ole kohustust tasuda kasutustasu.

Niisiis, tänu elektroonilise lepingu seaduse jõustumisele on tarbijatel võimalik vältida soovimatuid lepinguid. Muidugi, tarbijatel on vaja ka hoolikalt kontrollida.

Lepingute sõlmimise aja muutmine

Tavalise lepingu puhul on lepingu sõlmimise hetk see, kui “taotluse” kavatsus on edastatud. Kui võtta näiteks interneti-ostlemine, siis müügileping sõlmitakse hetkel, kui tarbija on läbinud lõpliku taotluse kinnitamise ekraani ja vajutanud nuppu “tellida”, et teade oleks edastatud.

Sel hetkel, isegi kui nupu vajutamise järel ei jõua taotlejani teade sidehäire või muu vea tõttu, loetakse leping sõlmituks.

Kuid elektroonilise lepingu seaduse kohaselt loetakse leping sõlmituks hetkel, kui ettevõtja on sisu kontrollinud ja tarbija, kes on taotleja, on saanud tellimuse kinnitamise teate, näiteks kui e-kirja puhul on e-kirja teave salvestatud e-kirja serverisse ja tarbija saab seda kontrollida.

See tähendab, et leping loetakse sõlmituks mitte hetkel, kui tarbija avab e-kirja, vaid hetkel, kui e-kiri jõuab vastuvõtukasti ja on avamiseks valmis.

Tänu elektroonilise lepingu seadusele on lepingu sõlmimise aeg selgelt määratletud, mis tähendab, et kasutajaid kaitstakse ühepoolsete lepingute eest, mida nad ei soovinud või millega nad ei nõustunud, nagu “ühe klõpsu petuskeemid”, kus leping loetakse sõlmituks, kui veebisaidil või e-kirjas olevat URL-i klõpsatakse.

Kokkuvõte

Selles osas oleme selgitanud seadusi, mis on seotud veebipoodide haldamisega, sealhulgas “seadusi, mis puudutavad veebipoodide üldist tegevust”, nagu Jaapani “auhindade esitamise seadus” ja “elektroonilise lepingu seadus”.

Vastavalt Jaapani Sõltumatu Rahvusliku Elukeskuse (National Life Center) 2021. aasta 21. mai uuendatud andmetele oli 2020. aastal internetikaubandusega seotud konsultatsioonide arv umbes 260 000 (ilma tarbijaelu keskuste jms kaudu saadud nõuanneteta). Kuna kõige rohkem on seotud kahe siin selgitatud seadusega, on oluline olla ettevaatlik.

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monolis õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on internetiostlemine muutunud meie elus hädavajalikuks ning seadusliku kontrolli vajadus on üha suurenenud. Meie büroo pakub lahendusi seoses internetiostlemisega. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/practices/corporate[ja]