Seletame IoT-äri puhul järgima peetavate riistvara ja tarkvara õigusnorme

Viimastel aastatel on IoT (Internet of Things) tehnoloogia kiire areng võimaldanud erinevates tööstusharudes seadmete vahelist koostööd ja tõhusat toimimist. Seetõttu on ettevõtted aktiivselt IoT-tehnoloogiat kasutusele võtnud, lootes äritegevuse ja toodete uuendamist.

Teiselt poolt, IoT-ga seotud õigusnormid ja turvalisuse küsimused tulevad üha enam esile ning ettevõtetelt oodatakse asjakohast reageerimist.

Selles osas selgitame üksikasjalikult IoT-ga seotud õigusnorme ja järgimise punkte.

Mis on IoT, internetiühendusega koduelektroonika

IoT ehk “Internet of Things” tähendab otseses tõlkes “asjade internetti”. See tähendab, et me ühendame igapäevaselt kasutatavad esemed internetiga, varustame need kaugjuhtimise, automaatse tuvastamise ja automaatse juhtimise funktsioonidega, et muuta elu mugavamaks süsteemide ja teenuste abil.

Tüüpilised IoT-seadmed hõlmavad nutikaid kodumasinaid. Näiteks robot-tolmuimejad, mida saab nutitelefoni kaudu juhtida kui olete kodust ära, või külmkapid, mis suudavad koostöös rakendusega toiduaineid hallata. Lisaks on olemas ka IoT-seadmeid, nagu Amazon Echo või Google Assistant, mis võimaldavad teil lihtsalt hüüdmise teel saada rakendustega ühendatud teavet või juhtida koduelektroonikat, tänu AI-assistendi funktsioonile.

Kõik need on mugavad seadmed, mis muudavad elu mugavamaks. Kuid IoT-seadmetel on nii riistvara oht, mis võib otseselt mõjutada inimkeha nagu elektriseadmed, kui ka tarkvara oht, mis kogub olulist isiklikku teavet, sealhulgas tarbijate eluandmeid.

Seetõttu peate IoT-seadmete äri alustades arvestama nii riistvara kui ka tarkvara õigusnormidega.

IoT-seadmete pakkumise riistvara õiguslikud piirangud

IoT-seadmete pakkumise äris on vaja meetmeid nii tarkvara kui ka riistvara aspektides. Eriti riistvara võib otseselt mõjutada kasutaja füüsilist heaolu, mistõttu on see seaduslikult rangelt reguleeritud.

Siin selgitame esmalt IoT-seadmete õiguslikke piiranguid “koduelektroonika” aspektist.

Elektriseadmete ohutusseadus (Japanese Elektriseadmete ohutusseadus)

Esiteks, niikaua kui IoT-seadmed on koduelektroonika, alluvad nad “Elektriseadmete ohutusseaduse” reguleerimisele. Elektriseadmete ohutusseaduses on kehtestatud järgmised kolm reguleerimist.

1. Teatamiskohustus
2. Tehniliste standarditele vastavuse kontroll
3. Kaugjuhtimisfunktsiooni ohutuse tõendamine

Ettevõtted, kes toodavad või impordivad elektriseadmeid, sealhulgas IoT-seadmeid, peavad alustama äritegevust 30 päeva jooksul pärast majandus- ja tööstusministrile teatamist (Elektriseadmete ohutusseaduse paragrahv 3[ja]). Kui teatamise sisu muutub või äritegevus lõpetatakse, on teatamiskohustus.

Toodetav seade peab vastama tehnilistele standarditele, mis on kehtestatud igas määruses. Lisaks tuleb läbi viia vastavuskontroll ja kuvada “PSE-märk”, mis on vastavuse sertifikaat. Kuna PSE-märgita toodete müük ja väljapanek on ebaseaduslik, on märgi kuvamine praktiliselt kohustuslik.

Lisaks on nutikodu realiseerimiseks hädavajalikud IoT-seadmed, millel on kaugjuhtimisfunktsioon, näiteks lüliti sisselülitamine nutitelefoni abil väljaspool kodu. Siiski, et toota ja müüa selliseid seadmeid, peab tehniliste standardite määruse kohaselt reguleerimisel saama kolmanda osapoole asutuse uurimise põhjal otsuse, et “pole ohtu”.

Tarbija igapäevaste toodete ohutusseadus (Japanese Consumer Product Safety Act)

Tarbija igapäevaste toodete ohutusseadus[ja] (Japanese Consumer Product Safety Act) määrab kindlaks, et üldtarbijate poolt igapäevaselt kasutatavad tooted, mis on ohtlikud, tuleb eristada ning nende toodete suhtes tuleb rakendada õnnetuste teatamise ja avalikustamise kohustust ning õnnetuste kordumise vältimise meetmeid.

Eriti paljud nutikodu kasutuses olevad IoT-seadmed kuuluvad tarbija igapäevaste toodete hulka ja neile kehtivad järgmised regulatsioonid:

1. Tõsiste tooteõnnetuste teatamise kohustus
2. Õnnetuste info kogumine ja põhjuste avalikustamine, vajadusel toote vabatahtlik tagasikutsumine
3. PSC-märgi süsteemi kasutuselevõtt

Kui toimub tõsine tooteõnnetus, on kohustus sellest teavitada peaministrit 10 päeva jooksul ning uurida ja avalikustada õnnetuse põhjused. Sõltuvalt õnnetuse põhjusest on toote vabatahtlik tagasikutsumine või muud meetmed määratletud kui jõupingutuste kohustus.

Lisaks nõutakse, et tarbija igapäevaste toodete hulgas, eriti neid, mida on tarbijatel raske hooldada ja mis võivad vananemise tõttu põhjustada tõsiseid õnnetusi, tuleb märkida PSC-märgiga[ja] ja nõuda tarbijatelt erilist tähelepanu.

Kodukaupade kvaliteedi näitamise seadus (Jaapani ~)

Üldtarbijate jaoks on märkimisväärselt keeruline hinnata toodete kvaliteeti, seega on iga toote jaoks kehtestatud näitamise standardid, et võrdlust hõlbustada.

Näiteks kliimaseadmete puhul on külma- ja soojusvõimsuse, jaotuse nime, energiatarbimise, aastaringse energiatarbimise efektiivsuse jms kategooriad määratletud nii, et tarbijatele oleks võrdlemine lihtsam (Kliimaseadmed | Tarbijate Amet[ja]).

Mõned nutikodu seadmed on allutatud kodukaupade kvaliteedi näitamise seaduse reguleerimisele ja kui nad ei järgi seda näitamise kohustust, võivad nad saada juhiseid riigilt ja lisaks võib avalikustada ka ettevõtte nime.

Viide: Kodukaupade kvaliteedi näitamise seadus | Tarbijate Amet[ja]

IoT-kommunikatsioonivõrkudele suunatud tarkvara regulatsioonid

IoT-seadmetes on vajalik kodumasinate ja interneti ühendamiseks kommunikatsioonivõrgu loomine. Seetõttu peab lisaks elektroonikaseadmete regulatsioonidele järgima ka IoT-kommunikatsioonivõrkude regulatsioone.

Kui IoT-seadmed kasutavad interneti kaudu raadiosidet, peavad nad järgima Jaapani raadiolainete seadust (Denpahō) ja Jaapani telekommunikatsiooniettevõtete seadust (Denki Tsūshin Jigyō Hō).

Raadiolainete seadus (Denpahō)

Tavaliselt on raadiojaama avamiseks vaja Jaapani siseministri litsentsi või registreerimist. Kuid nõrga raadiojaama, väikese võimsusega raadiojaama ja teatud väikese võimsusega raadiojaamade puhul ei ole see nõue kohaldatav ja litsentsi või registreerimist ei nõuta.

Smart kodumasinate puhul kasutatakse sageli “teatud väikese võimsusega raadiojaamu”, mille puhul ei nõuta litsentsi ega registreerimist.

Kuid litsentsi või registreerimist mitte nõudvate raadioseadmete puhul peab enne standardite sertifitseerimist saama Jaapani siseministeeriumi poolt määratud tehnilise sobivuse märgi. Ka teatud väikese võimsusega raadiojaamu, mida kasutatakse laialdaselt nutikate koduteenuste puhul, peab olema tehnilise sobivuse märgiga raadioseade.

Telekommunikatsiooniettevõtete seadus (Denki Tsūshin Jigyō Hō)

“Telekommunikatsiooniettevõtete seadus[ja]” on seadus, mis on kehtestatud telekommunikatsiooniettevõtete tervisliku arengu soodustamiseks, samal ajal kui säilitatakse sidekasutajate mugavus ja side saladus.

“Telekommunikatsiooniettevõtete seaduse” kohaselt peab IoT-äri internetiühenduse kasutamiseks eelnevalt teatama või registreerima Jaapani siseministrile (Telekommunikatsiooniettevõtete seadus, artikkel 9[ja]).

Isikud, kes kasutavad raadiojaamu, millele ei kohaldata raadiolainete seaduse alusel litsentsi või registreerimist, võivad siiski vajada telekommunikatsiooniettevõtete seaduse alusel registreerimist või teatamist. Kas teenus pakub teiste inimeste sidevahendust või mitte, võib olla registreerimise või teatamise nõude aluseks.

Näiteks vajab jälgimiskaamera, mis pakub kasutajatele sidevahendust ja edastab kaamera pilti kasutajate nutitelefonidesse, registreerimist või teatamist. Teisalt, rahvarohkuse tuvastamise süsteem, mis ei saa teavet kasutajate sidevahenduse kaudu, ei vaja registreerimist ega teatamist.

Registreerimise või teatamise vajadus tuleb kindlaks määrata iga pakutava äri puhul eraldi. Viidates näiteks “Jaapani siseministeeriumi telekommunikatsiooniettevõtete sisenemise käsiraamatule[ja]“, peaksite vajadusel konsulteerima üldise sidebürooga.

IoT abil kogutud isikuandmete reguleerimine

IoT-seadmed on seotud kasutajate igapäevaeluga ning koguvad seetõttu privaatseid andmeid, mistõttu ei saa privaatsusküsimusi vältida.

• Konditsioneer näitab koduse viibimise aega selle põhjal, millal see sisse lülitatakse
• Televiisorist saab teada isiku eelistusi ja huvisid vaadatud saadete põhjal
• Kõrgtehnoloogiline kaal annab teada üksikasjalikke kehaandmeid nagu kaal, keharasva protsent, lihasmass jne

Selleks, et kaitsta sellisel viisil kogutud isikuandmeid, muudeti 2022. aasta aprillis (Gregooriuse kalendri järgi) “Isikuandmete kaitse seadust” (Jaapani “Kojin Joho Hogo Ho”). See tugevdab isiku õiguste kaitset, lisab ettevõtjatele kohustusi ning soodustab andmete kasutamist.

Vaadake allolevast artiklist üksikasjalikku selgitust asjade Interneti-teenuste kogutud andmete kasutamise kohta.

Seotud artikkel: IoT-teenuste kogutud andmete kasutamine ja juriidilised probleemid[ja]

Nõuandke IoT-äri paljude reguleerivate seaduste, tarkvara ja riistvara aspektide osas kogenud advokaadile

IoT-äri alustamisel tuleb arvestada seadustega, mis reguleerivad seadmeid elektriseadmetena, tarkvarapõhiseid seadusi, mis puudutavad sidevõrke, ning isikuandmete kaitse seadusega (Jaapani isikuandmete kaitse seadus).

Kui alustate IoT-äri nende seaduste mõistmata, võib see kaasa tuua mitte ainult trahve, vaid ka suuri probleeme, nagu tooteõnnetused või infolekkeid.

IoT-äris on palju reguleerivaid seadusi. Enne oma teenuse alustamist konsulteerige laia teadmistega advokaadiga, et mõista, millised seadused on seotud.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolithi õigusbüroo on IT- ja eriti interneti- ning õigusvaldkonna kogemustega õigusbüroo. Viimastel aastatel on IoT-äri saanud palju tähelepanu ja seadusliku kontrolli vajadus on üha suurenenud. Meie büroo pakub lahendusi, mis on seotud IoT-äriga.

Monolithi õigusbüroo tegevusvaldkonnad: IT- ja idufirmade ettevõtteõigus[ja]