Mis on kaalutlusõigusega töökorraldus? Kas see on programmeerijatele rakendatav?

Viimastel aastatel on tööviisi reformimine olnud suure tähelepanu all ning erinevad töövormid nagu kaugtöö ja kodukontor on saanud palju tähelepanu. Üks selline tööviis on diskretsionaarne töökorraldus. Paljud inimesed on selle terminiga võib-olla tuttavad, kuid mitte kõik ei pruugi täpselt mõista, mida see tähendab. Seetõttu selgitame selles artiklis esmalt, mis on diskretsionaarne töökorraldus. Seejärel selgitame, kas diskretsionaarne töökorraldus on programmeerijatele rakendatav.

Mis on diskretsionaarne töökorraldus?

Diskretsionaarse töökorralduse all mõistetakse kahte tüüpi: spetsialiseeritud diskretsionaarne töökorraldus ja planeerimisülesannete diskretsionaarne töökorraldus. Spetsialiseeritud diskretsionaarne töökorraldus on süsteem, mille puhul “töö iseloomu tõttu on vaja tööülesannete täitmise vahendite, meetodite ja ajakava osas suuresti töötaja otsustusõigusele tugineda. See on määratletud töö- ja sotsiaalministeeriumi määruse ja töö- ja sotsiaalministri teadaande alusel ning tööandja ja töötaja määravad kindlaks asjakohased ülesanded. Kui töötaja on tegelikult sellise tööga hõivatud, loetakse ta tööandja ja töötaja poolt eelnevalt määratud ajaks töötanuks.”

Teiselt poolt, planeerimisülesannete diskretsionaarne töökorraldus on süsteem, mis “annab töötajatele, kes tegelevad teatud ulatuses ülesannetega ettevõtte erinevates osakondades, otsustusõiguse tööülesannete täitmise vahendite ja ajakava üle, pöörates rohkem tähelepanu tulemustele, et parandada töö efektiivsust ja tootlikkust”. Programmeerijate puhul on probleemiks spetsialiseeritud diskretsionaarse töökorralduse rakendamine, seega selgitame allpool spetsialiseeritud diskretsionaarse töökorralduse olemust.

Spetsialiseeritud diskretsionaarse töökorralduse kohta on sätestatud Tööstandardite seaduse (Jaapani Tööstandardite seadus) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 1, mis määratleb selle kui süsteemi, “mille puhul töö iseloomu tõttu on vaja tööülesannete täitmise vahendite, meetodite ja ajakava osas suuresti töötaja otsustusõigusele tugineda. See on määratletud töö- ja sotsiaalministeeriumi määruse ja töö- ja sotsiaalministri teadaande alusel ning tööandja ja töötaja määravad kindlaks asjakohased ülesanded. Kui töötaja on tegelikult sellise tööga hõivatud, loetakse ta tööandja ja töötaja poolt eelnevalt määratud ajaks töötanuks.”
Viide (Töö- ja sotsiaalministeeriumi veebileht) https://www.mhlw.go.jp/general/seido/roudou/senmon/index.html

https://monolith.law/corporate/checkpoints-of-employment-agreement[ja]

Mida tähendab diskretsionaarse töökorralduse sihtvaldkond

Diskretsionaarse töökorralduse puhul peab tegemist olema Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumi määruse (Tööstandardite seaduse rakenduseeskirjad) ja ministeeriumi teadaande alusel määratletud tööga.
Ministeeriumi määruse ja teadaande kohaselt on sihtvaldkonnaks järgmised 19 tööd:

（１）Uute toodete või uute tehnoloogiate uurimis- ja arendustöö või humanitaar- ja loodusteaduste uurimistöö
（２）Infosüsteemi (süsteem, mis koosneb mitmest elemendist ja mille eesmärk on teha arvutiga infotöötlust ning mis on programmi kujundamise aluseks) analüüsi või kujundamise töö
（３）Ajakirjanduse või kirjastamise valdkonnas artiklite kogumise või toimetamise töö või Jaapani Ringhäälinguseaduse (1950. aasta (Showa 25) seadus nr 132) artikli 2 punkti 4 alusel määratletud ringhäälinguprogrammide või kaabelraadio ringhäälinguteenuste seaduse (1951. aasta (Showa 26) seadus nr 135) artikli 2 alusel määratletud kaabelraadio ringhäälingute või kaabeltelevisiooni ringhäälinguseaduse (1972. aasta (Showa 47) seadus nr 114) artikli 2 lõike 1 alusel määratletud kaabeltelevisiooni ringhäälinguprogrammide (edaspidi “ringhäälinguprogrammid”) tootmiseks vajalike artiklite kogumise või toimetamise töö
（４）Rõivaste, sisekujunduse, tööstustoodete, reklaamide jms uute disainide väljatöötamise töö
（５）Ringhäälinguprogrammide, filmide jms tootmise valdkonnas produtsendi või režissööri töö
（６）Reklaami, turunduse jms valdkonnas toodete jms sisu, omaduste jms kirjeldavate tekstide väljatöötamise töö (nn copywriter’i töö)
（７）Äritegevuse juhtimise valdkonnas infosüsteemi kasutamiseks vajalike probleemide tuvastamise või selle kasutamise meetodite väljatöötamise või nõustamise töö (nn süsteemikonsultandi töö)
（８）Hoone sisemuses valgustite, mööbli jms paigutamise väljatöötamise, esitamise või nõustamise töö (nn sisekujundaja töö)
（９）Mängutarkvara loomise töö
（１０）Väärtpaberituru trendide või väärtpaberite väärtuse jms analüüsi, hindamise või sellel põhineva investeerimisnõustamise töö (nn väärtpaberianalüütiku töö)
（１１）Finantsinseneriteaduse jms teadmiste kasutamisel põhineva finantstoodete arendamise töö
（１２）Jaapani Koolihariduse seaduse (1947. aasta (Showa 22) seadus nr 26) alusel määratletud ülikoolide õppejõudude uurimistöö (piiratud peamiselt uurimistööga tegelevatele isikutele)
（１３）Ametliku raamatupidaja töö
（１４）Advokaadi töö
（１５）Arhitekti (esimese klassi arhitekt, teise klassi arhitekt ja puitarhitekt) töö
（１６）Kinnisvara hindaja töö
（１７）Patendivoliniku töö
（１８）Maksunõustaja töö
（１９）Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete nõustaja töö

(Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumi veebileht: https://www.mhlw.go.jp/general/seido/roudou/senmon/index.html[ja])

Ülaltoodud 19 sihtvaldkonna puhul nõutakse kõrgetasemelist erialast pädevust ja töötajate otsustusõiguse laialdast tunnustamist, mistõttu need on eraldi määratletud.

Kas programmeerijatele on võimalik rakendada diskretsionaarset tööaega?

Eelnevalt selgitasime, millistele tööülesannetele saab rakendada spetsialiseeritud diskretsionaarse tööaja süsteemi, kuid kas see hõlmab ka programmeerijaid?
Allpool selgitame, kas programmeerijate tööülesanded kuuluvad spetsialiseeritud diskretsionaarse tööaja süsteemi alla.

Probleemiks olevad tööülesanded

Programmeerija on inimene või amet, kes loob programme. Programmeerija peamised tööülesanded hõlmavad lähtekoodi loomist programmeerimiskeeltes, lähtudes tarkvara spetsifikatsioonidest. Arvestades programmeerija tööülesandeid, on küsimus, kas programmeerijatele saab rakendada spetsialiseeritud diskretsionaarset tööaja süsteemi, sõltub sellest, kas programmeerija tööd saab pidada “infosüsteemi analüüsi või disaini tööks” (süsteem, mis koosneb mitmest elemendist, mille eesmärk on teabe töötlemine arvuti abil ja mis on programmi disaini aluseks).

Infotöötlussüsteemi analüüsi või disaini töö tähendus

“Infotöötlussüsteemi analüüsi või disaini töö” all mõistetakse, ei ole seaduse tekstis selgelt määratletud. Seetõttu on Tokyo Tööinspektsioon avaldanud dokumendi “Kuidas korrektselt rakendada erialaseid diskretsionaarseid tööaegu[ja]“, milles selgitatakse konkreetseid tööülesandeid.

Mis on “infotöötlussüsteem”

“Kuidas korrektselt rakendada erialaseid diskretsionaarseid tööaegu” dokumendis on “infotöötlussüsteem” määratletud kui süsteem, mis koosneb arvuti riistvarast, tarkvarast, kommunikatsioonivõrgustikust ja andmetöötlusprogrammidest, mille eesmärk on info korraldamine, töötlemine, kogumine ja otsimine.

Esiteks, infotöötlussüsteemi mõiste eeldab, et selle eesmärk on ① info korraldamine, töötlemine, kogumine ja otsimine. Teiseks, süsteem peab koosnema arvuti riistvarast, tarkvarast, kommunikatsioonivõrgustikust ja andmetöötlusprogrammidest.

Mis on “infotöötlussüsteemi analüüsi või disaini töö”

Järgnevalt, “infotöötlussüsteemi analüüsi või disaini töö” on määratletud kui töö, mis hõlmab (ⅰ) vajaduste mõistmist, kasutaja tööanalüüsi põhjal optimaalse töötlusmeetodi valimist ja selle meetodiga sobiva seadme valimist, (ⅱ) sisend-väljundi disaini, töötlusprotseduuri disaini, rakendussüsteemi disaini, masina konfiguratsiooni detailide määramist, tarkvara valimist jne, (ⅲ) süsteemi hindamist pärast süsteemi käivitamist, probleemide tuvastamist, paranduste tegemist probleemide lahendamiseks. “Infotöötlussüsteemi analüüsi või disaini töö” ei hõlma programmeerijaid, kes tegelevad programmi disaini või loomisega. Sellest tulenevalt, tavalisi programmeerijaid ei peeta diskretsionaarse tööaja süsteemi kohaldamise sihtgrupiks.

Pretsedent, mis otsustas, kas programmeerijatele kohaldatakse diskretsionaarset tööaega

On olemas pretsedent, mille kohaselt otsustati, kas programmeerijatele kohaldatakse diskretsionaarset tööaega, mida tuntakse kui ADD juhtumit (Kyoto ringkonnakohtu otsus 31. oktoobril 2011 (Heisei 23) – Tööõiguse pretsedent 1041, lk 49). Tutvustan, milline see pretsedent on.

Juhtumi ülevaade

Esiteks, X töötas arvutifirma Y asutamisest alates 2001. aasta (Heisei 13) mais süsteemiinsenerina, eeldades, et tema tööaeg on 8 tundi päevas diskretsionaarse tööaja alusel. Hiljem, alates 2008. aasta (Heisei 20) septembrist, tekkisid X-i ja tema meeskonna vigade tõttu kohandamistöödes palju probleeme, mille tõttu X diagnoositi 2009. aasta (Heisei 21) veebruaris depressiooniga ja lahkus Y-st samal aastal märtsis. Y nõudis X-lt 20,34 miljoni jeeni hüvitamist, väites, et X ei täitnud oma tööülesandeid korrektselt või ei järginud äripartneritega kokkulepitud reegleid. Sellele vastas X, esitades Y-le vastuhagi, nõudes tasumata jäänud ületunnitasu, viivitusega kahjutasu, lisatasu ja ohutuse tagamise kohustuse rikkumisest tulenevat kahjutasu.

Artikliga seotud vaidluspunktid

Selles juhtumis on mitmeid vaidluspunkte, kuid seoses selle artikliga on oluline vaidluspunkt “spetsialiseeritud töö diskretsionaarse tööaja kohaldamine (vaidluspunkt 2)”. Teisisõnu, vaidluseks oli, kas X-i tehtud töö kuulub spetsialiseeritud töö diskretsionaarse tööaja alla kuuluva “infosüsteemi analüüsi või disaini töö” alla.

Kohtu otsus

ADD juhtumis otsustas kohus, et “ei saa öelda, et X-i tehtud töö oli Jaapani tööstandardite seaduse 38. artikli 3 lõike ja sama seaduse rakenduseeskirjade 24. artikli 2 lõike 2 punkti 2 alusel ‘infosüsteemi analüüsi või disaini töö’ ja seega ei saa tunnistada, et see vastab spetsialiseeritud töö diskretsionaarse tööaja nõuetele”.

Esiteks, kas töö kuulub eespool nimetatud kategooriasse või mitte, ei otsustata formaalselt, vaid objektiivselt, kas see on töö, mille puhul “töö iseloomu tõttu on vaja töö teostamise viisi suuresti jätta töötaja otsustada, mistõttu on tööandjal raske anda konkreetseid juhiseid töö teostamise vahendite ja ajakava kohta” (Tööstandardite seaduse 38. artikli 3 lõige 1 punkt 1).

ADD juhtumis otsustas kohus, et “nagu F ettevõtte [ettevõte, kes tellis töö Y-lt] osakonnajuhataja A ütles, et ta tellis Y-lt süsteemi loomise töö osa juhiste alusel, oli X ja teiste Y töötajate tehtud töö osa tarkvarasüsteemist G, mis pidi valmima 1-2 nädala jooksul (erakorralistel juhtudel järgmisel päeval või 2-3 päeva pärast) F ettevõtte juhiste alusel, ja töö teostamise diskretsioon oli piiratud, seda ei saa eitada”.

Teisisõnu, ADD juhtumis otsustas kohus, et X-i tehtud töö oli algusest peale piiratud diskretsiooniga ja X-ile ei saanud kohaldada spetsialiseeritud töö diskretsionaarset tööaega. Selle tulemusena tunnistati, et on olemas umbes 6 miljoni jeeni suurune tasumata jäänud ületunnitasu.

Kokkuvõte

Ülaltoodud tekstis selgitasime spetsialiseerunud tööaja korra üldisi põhimõtteid ja seda, kas see kehtib programmeerijatele. Nagu me selgitasime, on programmeerijatele spetsialiseerunud tööaja korra rakendamiseks vaja täita ranged nõuded. Programmeerijad, kellele on rakendatud tööaja korra, peavad hoolikalt kontrollima, kas nad tõesti vastavad tööaja korra rakendamise nõuetele. Samuti peavad ettevõtted, kes rakendavad programmeerijatele tööaja korra või plaanivad seda teha, hoolikalt kontrollima, kas nad saavad seda tõesti teha. Nende otsuste tegemisel on vaja ekspertide hinnangut, seega peaksite nõu pidama advokaadiga, kes on selles valdkonnas ekspert.