Kas kellegi foto omavoliline avaldamine võib olla kuritegu? Selgitame võimalikke õiguslikke meetmeid.

Viimasel ajal on kõigil muutunud lihtsaks postitada fotosid ja videoid sotsiaalmeediasse. Kuid selle mugavuse tõttu juhtub tihti, et inimesed laadivad üles teiste inimeste fotosid ilma luba küsimata.

Kui avastate, et teie foto on ilma teie nõusolekuta sotsiaalmeediasse üles laaditud, ei pea te lihtsalt käed rüpes istuma ja olukorraga leppima.

Käesolevas artiklis selgitame, et teise inimese foto omavoliline postitamine sotsiaalmeediasse võib kujutada endast ‘portreeõiguse’ rikkumist, mis on ebaseaduslik tegevus. Lisaks selgitame üksikasjalikult ‘portreeõigust’, ‘privaatsusõigust’ ja ‘reklaamiõigust’ ning tutvustame konkreetsete näidete ja kohtupraktika abil õiguslikke meetmeid, mida saab rakendada juhul, kui teie fotosid kasutatakse ilma loata.

Kas teise inimese foto omavoliline postitamine sotsiaalmeediasse võib olla kuritegu?

Alustuseks, pelgalt teise inimese foto postitamine sotsiaalmeediasse ilma loata ei kujuta endast portreeõiguse rikkumist. Portreeõigus on isiku õigus kontrollida oma kujutise kasutamist, kuid portreeõiguse rikkumine ei ole kriminaalseadustiku järgi kuritegu.

Seega, kui postitate kellegi teise foto sotsiaalmeediasse ilma loata, ei too see kaasa automaatset vahistamist ega trahvi. Siiski, kui foto postitamisega kaasnevad järgmised tegevused, võib see kaasa tuua kriminaalvastutuse:

• Au teotamise kuritegu: kui foto juurde on lisatud valeinformatsiooni, mis alandab pildil oleva isiku sotsiaalset mainet
• Solvamise kuritegu: kui foto juurde on lisatud solvavaid sõnu, mis riivavad pildil oleva isiku väärikust

Kui teid süüdistatakse nendes kuritegudes, võib teid kriminaalkaristusena oodata vangistus või rahatrahv, samuti võib teid tsiviilkohtumenetluses nõuda kahjutasu maksmist.

Kolm õigust, mis on seotud teiste inimeste fotode omavolilise avaldamisega

Sotsiaalmeedias fotode postitamine on muutunud igapäevaseks, ja teiste inimeste fotode loata üleslaadimine võib viia ettenägematute probleemideni.

Eriti võib see rikkuda kolme õigust: portreeõigust, privaatsusõigust ja reklaamõigust, mis võivad kaasa tuua juriidilise vastutuse. Selgitame neid õigusi lähemalt.

Portreeõigus

Portreeõigus on õigus, mis kaitseb isiku välimuse (portree) omavolilise pildistamise, kasutamise ja avaldamise eest. See võib olla kaitstud ka privaatsusõiguse osana.

Portreeõigust tõlgendatakse osana põhiseadusega tagatud õnneliku elu püüdluse õigusest ja isiksuse õigusest. Kuigi see pole seaduses sõnaselgelt sätestatud, on kohtupraktika kaudu tunnustatud õigust, mis vajab juriidilist kaitset.

Portreeõigus on oluline isiku väärikuse ja privaatsuse kaitsel ning teiste inimeste fotode loata pildistamine või sotsiaalmeediasse postitamine võib rikkuda portreeõigust. Portreeõiguse austamine on oluline sujuvate inimsuhete loomisel.

Privaatsusõigus

Privaatsusõigus on õigus, mis kaitseb isiklikke asju omavolilise avalikustamise eest ja annab õiguse kontrollida enda kohta käivat teavet.

See hõlmab konkreetseid õigusi nagu:

• Isikliku elu saladuste kaitse: õigus, mis takistab isiku isikliku elu teabe (nimi, aadress, perekonnaseis, sõprussuhted, haiguslugu jne) avaldamist ilma isiku nõusolekuta.
• Isikuandmete kontrollimise õigus: õigus otsustada, kuidas isikuandmeid kogutakse, kasutatakse ja avalikustatakse.
• Üksinduse ja vaikuse õigus: õigus olla segamatult üksi ja tagada endale aeg ning ruum.

Privaatsusõigus on oluline isiku väärikuse ja isiksuse kaitsel ning seda tõlgendatakse osana põhiseadusega tagatud õnneliku elu püüdluse õigusest.

Kaasaegses ühiskonnas on interneti ja sotsiaalmeedia leviku tõttu isikuandmete käitlemine muutunud üha olulisemaks. Privaatsusõiguse austamine ja asjakohane teabe haldamine on oluline nii üksikisikutele kui ka kogu ühiskonnale.

Reklaamõigus

Reklaamõigus on õigus, mis võimaldab kuulsustel, nagu kuulsad isikud, meelelahutajad ja sportlased, kasutada oma välimuse või nime tuntust ja populaarsust majandusliku kasu saamiseks. See hõlmab konkreetseid õigusi nagu:

• Portree kommertsliku kasutamise kontrollimise õigus: õigus otsustada, kuidas isiku fotot või nime kasutatakse toodetes või reklaamides.
• Portree ebaseadusliku kasutamise vältimise õigus: õigus takistada isiku foto või nime loata kommertslikku kasutamist.
• Portree väärtuse kaitsmise õigus: õigus kaitsta isiku foto või nime kommertslikku väärtust.

Reklaamõigus on peamiselt tunnustatud õigus inimestele, kelle portreel on majanduslik väärtus. Tavaliste inimeste puhul ei tunnustata tavaliselt reklaamõigust ja fotode loata kasutamise probleemid keskenduvad portreeõigusele ja privaatsusõigusele.

Näiteks kuulsa inimese külastuse loata reklaamimine või meelelahutaja foto omavoliline kasutamine toote pakendil võib rikkuda reklaamõigust.

Reklaamõigus mängib olulist rolli kuulsuste majandustegevuse kaitsmisel. Reklaamõiguse kohta saate rohkem lugeda järgmiselt lehelt:

Seotud artikkel: Mis on reklaamõigus? Portreeõiguse erinevused ja õiguste rikkumise olukordade selgitus[ja]

Neli kriteeriumi, mille alusel foto loata kasutamine võib rikkuda õigusi

Portreeõigus ei ole seadusega sõnaselgelt sätestatud, mistõttu puuduvad selged otsustuskriteeriumid.

Kuid varasemate kohtuotsuste põhjal on välja kujunenud peamiselt järgmised neli kriteeriumi, mida sageli õiguste rikkumise hindamisel aluseks võetakse.

Kas fotolt on võimalik tuvastada isikut?

Fotode või videote avaldamisel on üheks oluliseks küsimuseks, kas pildil olev isik on tuvastatav, mis on üks kriteeriume portreeõiguse rikkumise hindamisel. Kui nägu on teravalt fookuses ja selgelt äratuntav või kui isik on foto või video peamine subjekt ja kujutatud suurelt, võib see viidata isiku tuvastamisele ja seega portreeõiguse rikkumisele.

Isegi kui pildile on lisatud näiteks mosaiik või muu töötlus, võib portreeõiguse rikkumine tekkida, kui isik on tuvastatav.

Teisalt, kui inimene on pildil väike, fookusest väljas või segunenud suure hulga inimeste hulka nii, et teda ei ole võimalik tuvastada, siis portreeõiguse rikkumist ei toimu. Sama kehtib juhtudel, kui isik on peamise subjekti kõrval juhuslikult pildile jäänud ja pole tuvastatav.

Avaldatud sisu leviku ulatus

Fotode ja videote avaldamiskohtade leviku ulatus on üks kriteeriume, mida arvestatakse portreeõiguse rikkumise hindamisel.

Kui materjalid postitatakse ilma loata sellistesse kohtadesse nagu X (endine Twitter) või Instagram ja muud sotsiaalmeediaplatvormid või internetifoorumid, kus neid võib näha suur hulk inimesi, peetakse leviku ulatust suureks. Sellisel juhul suureneb tõenäosus, et tegemist on portreeõiguse rikkumisega.

Teisalt, kui fotosid või videoid näidatakse ainult sõpradele nutitelefonis või jagatakse neid väikesele ringile perekonnaliikmeid või lähedasi sõpru, peetakse leviku ulatust madalaks ja seda ei käsitleta portreeõiguse rikkumisena. Avalikustamine sotsiaalmeedias, mis on kõigile kättesaadav, tähendab väga suurt leviku ulatust, mistõttu on portreeõiguse rikkumine tõenäolisem.

Kas pildistamiskoht on avalik ruum

Pildistamiskoha iseloom – kas see on avalik ruum või eravaldus – on oluline element portreeõiguse ja muude õiguste rikkumise hindamisel.

Kui pildistamine toimub erasfääris, nagu kodus, hotelli privaatruumis, haiglapalatis või matusepaigas, kus välised isikud tavaliselt ei viibi, on portreeõiguse rikkumise tõenäosus suurem. Sellised kohad on ruumid, kus isiku privaatsust tuleks tugevalt kaitsta, ja loata pildistamine võib rikkuda isiku väärikust.

Teisalt, kui pildistamine toimub avalikus kohas nagu tänavad, pargid või ürituste toimumiskohad, kus suvalised inimesed võivad vabalt liikuda, on portreeõiguse rikkumise tõenäosus väiksem. Selliseid kohti peetakse ruumideks, kus on algusest peale suurem võimalus sattuda teiste inimeste silma alla.

Kuigi pildistamiskoht, olgu see siis avalik ruum või eravaldus, on õiguste rikkumise hindamisel oluline, ei ole see ainus otsustav tegur. Arvesse võetakse ka pildistamise asjaolusid ja fotode avaldamise viisi, tehes otsuse kogu olukorra põhjalikul kaalumisel.

Kas tegemist on loata pildistamise või avalikustamisega?

Isiku kujutise õigus on õigus, mis kaitseb inimeste kujutiste loata pildistamise ja avalikustamise eest. Seega, kui fotosid või videoid avaldatakse ilma pildistatud isiku nõusolekuta, võib see kujutada endast isiku kujutise õiguse rikkumist. Teisalt, kui on saadud eelnev nõusolek pildistamiseks ja avalikustamiseks, siis isiku kujutise õiguse rikkumist ei toimu.

Pildistamine ja avalikustamine on eraldi tegevused ning mõlema jaoks on oluline saada luba.

Näiteks, kui on antud luba pildistamiseks, kuid mitte avalikustamiseks, siis võib avalikustamise hetkel tekkida isiku kujutise õiguse rikkumine.

“Pildistamiseks andsin loa, aga avalikustamist ei oodanud,” selline olukord kujutab endast samuti isiku kujutise õiguse rikkumist. Pildistamise ja avalikustamise nõusolekud on erinevad ning isegi kui pildistamise ajal avalikustamise kavatsust ei olnud, tuleb hilisemaks avalikustamiseks taas nõusolekut küsida.

Siiski, kui näiteks spordivõistlustel on pildistamine ettenähtav ja isik on pildistamisel kaasa aidanud või pole pildistamist keelanud, võidakse seda tõlgendada kui vaikivat nõusolekut pildistamiseks. Sellisel juhul ei pruugi tegemist olla isiku kujutise õiguse rikkumisega.

Isiku kujutise õiguse rikkumise vältimiseks on vajalik saada eelnev nõusolek nii pildistamiseks kui ka avalikustamiseks.

Juhuslikud fotode avaldamised ja kohtupraktika

Viimastel aastatel on sotsiaalmeedia platvormidel nagu X (endine Twitter) ja Instagram järsult kasvanud juhtumid, kus fotosid ja videoid kasutatakse ilma loata. Tutvustame kohtupraktikat, kus kohus on tunnistanud hageja väiteid.

X (endine Twitter) juhtum, kus määrati kahjutasu

X (endine Twitter) platvormil leidis aset juhtum, kus isiku privaatselt tehtud foto tema sidumisseisundis kopeeriti ilma loata ja postitati ilma tema nõusolekuta.

Selles juhtumis väitis hageja, et tema autoriõigusi, portreeõigusi ja privaatsusõigusi on rikutud. Kohus nõustus ohvri väidetega ja määras rikkujale kokku 471,500 jeeni (umbes 3,600 eurot) suuruse kahjutasu privaatsusõiguste rikkumise eest (Tokyo Maakohus, 2018 (Heisei 30) aasta 27. september[ja]).

See otsus näitab, et sotsiaalmeedia platvormidel nagu X (endine Twitter) võib fotosid ja videoid ilma loata kasutades rikkuda portree- ja privaatsusõigusi, mis võib kaasa tuua juriidilise vastutuse.

X (endine Twitter) juhtum, kus rahuldati info avalikustamise taotlus

Niigata Maakohtus tehti huvitav otsus seoses info avalikustamise taotlusega X (endine Twitter) platvormil (Niigata Maakohus, 2016 (Heisei 28) aasta 30. september[ja]).

Selles juhtumis postitati hageja lapse foto X (endine Twitter) platvormile koos valeväidetega ilma loata. Hageja paar palus X (endine Twitter) ettevõttelt postitaja IP-aadressi avalikustamist ja selle põhjal nõudsid nad internetiteenuse pakkujalt postitaja info avalikustamist.

Kohus leidis, et “portreeõiguste rikkumine on ilmne” ja käskis internetiteenuse pakkujal postitaja info avalikustada. See otsus on oluline pretsedent, kui soovitakse võtta juriidilisi meetmeid portreeõiguste rikkumise vastu sotsiaalmeedia platvormidel nagu X (endine Twitter).

Portreeõiguste rikkumine Instagramis ja YouTube’is

Portreeõiguste rikkumine võib esineda ka teistes meediumides.

Instagramis on levinud juhtumid, kus inimeste näopilte postitatakse ilma loata. Eriti sageli juhtub see, kui keegi teine kopeerib ja postitab ilma loata fotosid, mida inimene on ise avaldanud. Selleks, et vältida oma näopiltide loata kasutamist, tuleks üle vaadata ja seadistada Instagrami privaatsussätted.

Samamoodi on YouTube’is, blogides ja foorumites juhtumeid, kus isikute selgelt tuvastatavad videod laetakse üles ilma loata. Isiku nägu ja kuju on tavaliselt privaatne informatsioon, mida ei soovita avaldada suurele hulgale inimestele, seega on selline tegevus portreeõiguste rikkumine.

Juriidiline vastutus ilma loata postitatud fotode eest

Kui teie foto on ilma loata avaldatud, on võimalik postitajat juriidiliselt vastutusele võtta. Selles artiklis selgitame üksikasjalikult, milliseid õiguslikke meetmeid saab rakendada SNS-ides ja muudes kanalites ilma loata postitatud fotode vastu.

Ajutise õiguskaitse määruse taotlemine

Kui teie foto on ilma loata üles võetud ja internetis avaldatud, on vaja kiiresti tegutseda. Sellisel juhul on võimalik kasutada ajutise õiguskaitse määruse taotlemise õiguslikku protseduuri. Ajutine õiguskaitse on kohtuotsus, mis määrab õigussuhteid ajutiselt enne põhikohtuasja (nt kahju hüvitamise nõude kohtuasi) algust, kui see on kiireloomuline.

Kui teie portreeõigust on rikutud, võib foto avaldamine internetis põhjustada pöördumatut kahju. Ajutise õiguskaitse määruse taotlemisega on võimalik saada kohtult otsus foto avaldamise peatamiseks enne põhikohtuasja otsuse tegemist.

Tsiviilvastutus: kahjutasu ja valuraha nõudmine

Kui teie foto on internetis avaldatud ja teie portreeõigust on rikutud, on võimalik postitajat tsiviilvastutusele võtta ja nõuda kahjutasu, sealhulgas valuraha.

Portreeõiguse rikkumisest tulenev kahju nõutakse peamiselt vaimse distressi eest valurahana. Valuraha summa sõltub rikkumise ulatusest ja vaimse distressi suurusest, kuid üldiselt jääb see vahemikku mõnest tuhandest kuni mõnekümne tuhande jeenini (mõnest sajast kuni mõne tuhande euroni). Kui foto avaldamisega kaasnevad ka laim või solvavad kommentaarid, võib valuraha summa olla veelgi suurem.

Laimu ja solvangute puhul on võimalik ka kriminaalvastutus

SNS-ides ilma loata postitatud fotod ei piirdu ainult tsiviilõiguslike probleemidega, vaid võivad mõnel juhul kaasa tuua ka kriminaalvastutuse. Kui foto või postituse sisu sisaldab laimu või solvanguid, võib see kuuluda solvamise või laimamise kuritegude alla.

Solvamise kuritegu on toime pandud, kui isikut on avalikult solvatud. Kui isiku mainet alandatakse või teda avalikult solvatakse, võib see kuuluda solvamise kuriteo alla.

Laimamise kuritegu on toime pandud, kui avalikult esitatud faktid alandavad isiku sotsiaalset mainet. Näiteks kui foto kõrvale postitatakse valeandmeid ja see alandab isiku mainet, siis enamikul juhtudel kuulub see laimamise kuriteo alla. Kriminaalvastutuse korral peab ohver esitama politseile kahju teate või kaebuse.

Politsei viib läbi uurimise ja kui tõendid on piisavad, edastatakse juhtum prokuratuurile. Prokuratuur otsustab, kas algatada süüdistus, ja kui süüdistus esitatakse, toimub kohtuprotsess. Kohtuprotsessi tulemusena võib määrata kriminaalkaristuse.

Kuidas toimida, kui teie foto on ilma loata avaldatud

Kui teie või teie lähedased on ilma loata avaldamise ohvriks langenud, on oluline tegutseda asjakohaselt. Selles artiklis selgitame üksikasjalikult kolme toimingut: “politseiga konsulteerimine”, “foto eemaldamise taotlemine” ja “advokaadiga konsulteerimine”.

Politseiga konsulteerimine

Portreeõiguse rikkumine on privaatsusõiguse küsimus ja ei ole iseenesest kuritegu. Seetõttu võib juhtuda, et kui pöördute politsei poole ainult portreeõiguse rikkumise tõttu, ei pruugi te abi saada. Siiski, kui portreeõiguse rikkumisega kaasnevad ähvardused, laim, varjatud pildistamine, jälitamine, rõvedate materjalide levitamine või kättemaksuporno, on politsei sekkumise tõenäosus suurem.

Näiteks järgmistel juhtudel:

• Kui koos fotoga on saadetud ähvardavaid sõnumeid nagu “ma tapan sind” või “panen su maja põlema”
• Kui koos fotoga levitatakse valeväiteid nagu “varas” või “pettur”
• Kui avaldatakse varjatult tehtud fotosid või videoid
• Kui avaldatakse rõvedaid pilte ilma nõusolekuta

Kui kahtlustate selliseid kuritegusid, konsulteerige viivitamatult politseiga.

Politsei kuulab ära teie juhtumi asjaolud, kontrollib olemasolevaid tõendeid ja otsustab, kas alustada uurimist.

Foto eemaldamise taotlemine

Kui olete portreeõiguse rikkumise ohver, peaks esimene samm olema eemaldamistaotluse esitamine platvormile, kus foto on avaldatud. X (endine Twitter), Instagram, Facebook ja muud sotsiaalmeediaplatvormid ning internetifoorumid pakuvad sageli spetsiaalseid vorme portreeõiguse rikkumise eemaldamistaotluste esitamiseks. Kasutage neid vorme, et taotleda kiiresti eemaldamist.

Eemaldamistaotluse esitamisel pöörake tähelepanu järgmistele punktidele:

• Märkige konkreetse foto või video URL
• Selgitage üksikasjalikult portreeõiguse rikkumise asjaolusid
• Esitage isikut tõendav dokument

Kahjuks ei pruugi ainult spetsiaalse vormi kaudu esitatud eemaldamistaotlus alati viia foto või video eemaldamiseni. Mõned platvormid võivad reageerida aeglaselt või keelduda eemaldamisest. Sellisel juhul tuleb kaaluda õiguslikke meetmeid.

Konkreetselt võib see tähendada kohtu kaudu saatja teabe avalikustamise taotlemist, postitaja andmete saamist ja seejärel otse postitajalt eemaldamise nõudmist või kahjutasu nõudmise hagi esitamist. Järgnevas artiklis selgitame seda üksikasjalikumalt.

Seotud artikkel: Mis on saatja teabe avalikustamise taotlus?[ja]

Advokaadiga konsulteerimine

Kui kaalute õiguslikke meetmeid, soovitame esmalt konsulteerida advokaadiga, et teha kindlaks, kas avaldatud foto rikub tõepoolest õigusi.

• Kas avaldatud foto rikub tõepoolest õigusi
• Kas peaksite esitama eemaldamistaotluse või nõudma kahjutasu
• Kas on vaja ajutisi õiguskaitsevahendeid või muid õiguslikke protseduure

Nende otsuste tegemine nõuab õigusalaseid teadmisi, seega saate advokaadiga konsulteerides asjakohast nõu ja tuge.

Lisaks, kui pöördute advokaadi poole, saate läbirääkimisi teise poolega sujuvamalt edendada. Kui advokaat sekkub, võtab teine pool teid tõenäolisemalt tõsiselt. Kuigi advokaadi palkamine on kulukas, on sellest palju kasu, seega kaaluge seda kindlasti.

Kokkuvõte: Fotode loata avaldamine ei ole kuritegu, kuid võimalik on tsiviilvastutuse nõudmine

Sotsiaalmeedias fotode loata avaldamine on isiksuse õigusi, nagu portreeõigus ja privaatsusõigus, rikkuv ebaseaduslik tegevus.

Põhimõtteliselt ei kuulu see kriminaalkaristuse alla, kuid teatud juhtudel võib see kaasa tuua solvamise või laimu süüdistuse ning kriminaalvastutusele võtmise võimaluse. Tsiviilõiguslikult on võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu kahjutasu nõudmine või ebaseadusliku tegevuse lõpetamise nõue.

Kui teie foto on avaldatud ilma loata, on esmalt oluline järgnevad sammud:

• Pöörduda avaldamisplatvormi haldava ettevõtte poole ja paluda eemaldamist
• Konsulteerida advokaadiga ja kaaluda õiguslikke samme

Eriti oluline on konsulteerida advokaadiga, et hinnata sobivaid vastumeetmeid ja kaitsta enda või lähedaste õigusi. Ärge leppige olukorraga, vaid kasutage spetsialistide abi ja suhtuge probleemi resoluutselt.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas rikkaliku kogemusega õigusbüroo. Viimasel ajal on internetis levivad mainekahjustused ja laim tekitanud tõsiseid probleeme, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Allpool olevas artiklis on toodud üksikasjalikum teave.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Digital Tattoo[ja]