Mis on võlgade täitmatajätmise ja jõlejõu klausli põhjuseks uue tüüpi koroonaviirus?

2020. aastal (Gregoriuse kalendri järgi) on uus koroonaviiruse haigus (COVID-19) kogu maailmas suurt kahju tekitanud.
Uue koroonaviiruse leviku tõttu võib näiteks süsteemiarenduse valdkonnas tekkida olukord, kus arendaja nakatub ja peab kiiresti töölt lahkuma.
Ja kui selline olukord põhjustab arendustöö viivituse ja ei suuda lepingus määratud tähtaegadest kinni pidada, on palju ettevõtte juhte, kes mõtlevad, mida sellises kriisis teha.

Selliseid olukordi silmas pidades on olemas vääramatu jõu klausel.
Arvatakse, et süsteemiarenduse lepingutes on enamikul juhtudel määratud vääramatu jõu klausel, kuid kas seda kohaldatakse tegelikult uue koroonaviiruse suhtes, tuleb iga juhtumi puhul eraldi otsustada. Seetõttu selgitame põhjalikult, kas vääramatu jõu klauselit võib kohaldada, kui uue koroonaviiruse haiguse tõttu ei saa lepingulisi kohustusi täita, ja mida vääramatu jõu klausel üldse tähendab.

Muuseas, süsteemiarenduse lepingu viivitusest tuleneva õigusliku vastutuse üldise kohta on üksikasjalik selgitus allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/corporate/performance-delay-in-system-development[ja]

Mis on jõlejõu klausel?

Mis on jõlejõud?

Jõlejõud viitab välistele sündmustele, mida lepinguosalised ei saa kontrollida.
Tüüpilisteks näideteks on loodusõnnetused nagu tormid, maavärinad, üleujutused, tsunamid, aga ka sotsiaalsed nähtused nagu sõjad, rahutused ja terrorism.
Lisaks võib sageli jõlejõu hulka kuuluda ka haiguste, nagu uue koroonaviiruse leviku, puhkemine.
Jaapani õiguse (Japanese law) kohaselt, kui võlgnik ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi õigeaegselt, võib võlausaldaja nõuda kahjude hüvitamist, kuid kui võlgnik ei suuda täita oma kohustusi põhjustel, mis ei ole tema süü, siis ta vabastatakse vastutusest.
Jõlejõu klauselis määratletud jõlejõu põhjuste ilmnemine on just selline juhtum, kus võlgnik ei ole süüdi.

Jõlejõu klausli näide

Jõlejõu klausli sõnastamisel on erinevaid variatsioone, kuid tüüpiline klausel on järgmine:

Paragrahv ○ (Jõlejõud)
Kui lepingu üks osapool ei suuda täita oma kohustusi lepingu või eraldi lepingu alusel järgmistes punktides määratletud asjaolude tõttu, ei vastuta ta selle eest.
(1) Loodusõnnetused, tulekahjud ja plahvatused
(2) Nakkushaigused
(3) Sõjad ja sisserahutused
(4) Revolutsioonid ja riigi lõhenemine
(5) Avaliku võimu korraldused
(6) Mässud
(7) Muud olukorrad, mis on sarnased eelnevate punktidega

Kui jõlejõu klausel on lepingusse lisatud, on tavaline, et jõlejõu põhjused on konkreetselt loetletud, nagu eespool toodud klausli näites, ja et on olemas nn “catch-all” klausel (punkt 7), mis hõlmab ka neid põhjuseid, mis ei kuulu loetletud põhjuste hulka.

Kui “catch-all” klausel on olemas, siis tõlgendatakse seda nii, et konkreetselt loetletud põhjused on ainult näitlikud ja neid ei piirata, mis võimaldab paindlikku lahendust ootamatute olukordade korral.

Märkused jõuvahekorra klausli rakendamisel

Tegelikult otsustatakse iga lepingu puhul eraldi, kas uue koroonaviiruse haiguse tõttu tekkinud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral rakendatakse jõuvahekorra klauslit.
Jõuvahekorra klausli rakendamiseks peab olema täidetud järgmised kaks tingimust:

1. Sündmus peab kuuluma “jõuvahekorra” alla
2. Peab olema põhjuslik seos jõuvahekorra ja kohustuste täitmata jätmise vahel

Jõuvahekorra kohaldatavus

Kui jõuvahekorra klauslis on “epideemia” või “nakkushaigus” loetletud põhjustena, võib arvata, et uue viiruse levik kuulub “epideemia” või “nakkushaiguse” alla ja jõuvahekorra klauslit kohaldatakse automaatselt.
Kuid tuleb märkida, et uue viiruse levik ei pruugi automaatselt kuuluda jõuvahekorra klauslis määratletud “haiguse” või “nakkushaiguse” alla.
Nagu alguses mainitud, peab jõuvahekorra olema lepinguosaliste kontrolli alt väljuv sündmus.
Muidu ei saaks lepinguliste kohustuste vabastamist õigustada.
Seega, et uue viiruse levik kuuluks jõuvahekorra alla, peab näiteks lepingu täitmiseks hädavajalik tehas või kontor olema täielikult suletud, suured sidevõrgu õnnetused jätkuvad ja töö ei edene plaanipäraselt, või logistika seiskub ja lepingu täitmiseks vajalikke materjale ei saa üldse hankida.

Vastupidi, kui uue viiruse leviku tõttu on vajalike materjalide hankimine muutunud kallimaks, kuid neid saab siiski kõrgema hinnaga hankida, või kui süsteemiarenduseks kasutatud töökoht on suletud, kuid tööd saab jätkata kodukontoris, siis on tõenäoline, et seda ei peeta jõuvahekorra alla kuuluvaks, kuna seda saab kontrollida lepinguosalise pingutuste abil.
Lisaks, kui uue koroonaviiruse leviku tõttu on riik välja kuulutanud eriolukorra ja see on põhjustanud logistika piiranguid, mis on viinud tarnete hilinemiseni, või kui äkiline väljasõidukeeld on muutnud lepingu täitmiseks vajaliku töö võimatuks, siis tõenäoliselt peetakse seda jõuvahekorra alla kuuluvaks, kuna seda on raske kontrollida lepinguosalise otsuste või pingutuste abil.

Jõuvahekorra ja täitmise viivituse põhjuslik seos

Jõuvahekorra alusel lepinguliste kohustuste vabastamiseks peab olema põhjuslik seos jõuvahekorra ja kohustuste täitmata jätmise vahel. Näiteks, kui uue koroonaviiruse leviku ajal tekib süsteemiarenduse viivitus, kuid selle põhjuseks on arendaja viga, siis muidugi ei saa vabastust tunnustada.
See oleks tasakaalust väljas, kui juhuslikult tekkinud jõuvahekorra tõttu vabastatakse midagi, mis muidu ei peaks olema vabastatud.

Võimatu vastupanu kohta kohtupraktikas

Võimatu vastupanu kriteeriumidele vastavuse üle on vaidlustatud järgmistes kohtuasjades:

Mullimajanduse kokkukukkumine

Kohtuasjas, kus vaidlustati, kas mullimajanduse kokkukukkumise järgne majandusolukord vastab golfiklubi liikmeks olemise tagatisraha hoiuperioodi pikendamise nõuetele, mis on “looduskatastroofid, märkimisväärsed majanduslikud muutused või muud ettevõtte ja klubi juhtimise seisukohast vältimatud asjaolud”, otsustas kohus, et see ei vasta “märkimisväärsetele majanduslikele muutustele”.

“Märkimisväärsete majanduslike muutuste” all mõistetakse äärmiselt suuri muutusi, mis on võrreldavad looduskatastroofidega. Kuigi mullimajanduse kokkukukkumise järgne majandusolukord oli midagi, mida polnud hiljuti nähtud, ei saa öelda, et see oli ettearvamatu määral, ja seega ei saa seda pidada vastavaks nimetatud nõuetele.

Tokyo District Court, April 27, 2005 (Heisei 17)

Üleujutuskahjud tugeva vihma tõttu

Teiselt poolt, kohtuasjas, kus vaidlustati, kas autoremondi ettevõtja, kes oli võtnud endale auto parandamise ülesande, mis hävis täielikult Tokai piirkonna tugeva vihma tõttu tekkinud üleujutuse tagajärjel, vastutab auto üleandmise kohustuse mittetäitmise tõttu tekitatud kahju eest, otsustas kohus, et remonditöökoda ei vastuta kohustuste mittetäitmise eest. Kohus leidis, et remonditöökojal ei olnud võimalik ette näha tugevat vihma ega sellest tulenevat üleujutuskahju, samuti ei olnud tal võimalik kahju ära hoida.

Ei saa tunnistada, et kostjal oli võimalik ette näha sellise enneolematu ja suure hulga sademeid põhjustava mitte-taifuuni tugeva vihma tekkimist nagu Tokai tugev vihm, ja seega ei saa öelda, et ta oleks saanud rakendada kriisijuhtimissüsteemi sellise üleujutusega toimetulemiseks. Lisaks, arvestades, et Tokai tugev vihm ei tabanud kogu Nagoya lähedal asuvat ala ühtlaselt ja et see algas aeglaselt, erinevalt taifuunist, ja et kogusademed olid tohutud, ei saa öelda, et kostjal oli võimalik varakult märgata sademete muutusi ja ette näha üleujutuskahju või auto uppumist. … Kostjal ei olnud võimalik vältida auto uppumist ja täielikku hävimist.

Nagoya District Court, January 22, 2003 (Heisei 15)

Kohtu seisukoht võimatu vastupanu suhtes

Vaadates neid kahte kohtuasja, võib öelda, et kui tekib kohustuste mittetäitmine, otsustab kohus, kas lepinguosalistel on vastutus, mitte niivõrd võimatu vastupanu klausli sõnastuse tõlgendamise põhjal, vaid pigem selle põhjal, kas kahju tekkimist oli võimalik ette näha ja kas kahju oli võimalik ära hoida. Seega, isegi kui võimatu vastupanu klausel ei ole lepingus selgelt määratletud, nagu Nagoya District Court otsuses 22. jaanuaril 2003 (Heisei 15), võib kohus tunnistada lepinguosalise vabaks vastutusest, kui kohustuste mittetäitmist ei saa omistada lepinguosalise süüle. Siiski tuleb märkida, et see ei tähenda, et võimatu vastupanu klausli määratlemisel lepingus poleks mõtet. Kui võimatu vastupanu klausel on lepingus selgelt määratletud, on lepinguosalistel lihtsam jõuda kokkuleppele vabastamise osas ilma kohtuasjata.

Mida tuleks arvestada uue vääramatu jõu klausli kehtestamisel

Kuigi olukorrad nagu praegune uue koroonaviiruse levik ei ole väga sagedased, on nende mõju lepingulistele suhetele märkimisväärne, kui need siiski juhtuvad. Seetõttu on vähemalt olulistes pikaajalistes lepingutes vaja kehtestada vääramatu jõu klausel. Vääramatu jõu klausli puhul on tavaline, et loetletakse võimalikult palju konkreetseid põhjuseid, nagu eespool toodud näites, ja lõpuks lisatakse “kõik muud eelnevate punktidega sarnased olukorrad” tüüpi kõikehõlmav klausel. Vääramatu jõu mõiste on iseenesest abstraktne ja kui tekib sündmus, mida võib pidada vääramatuks jõuks, võib tekkida vaidlus selle üle, kas see kuulub vääramatu jõu alla.

Seetõttu on soovitatav vääramatu jõu klauslis loetleda võimalikult palju konkreetseid põhjuseid, et tagada osapoolte võime ennustada. Näiteks süsteemiarenduse tellija soovib piirata vääramatu jõu ulatust. Tellija kohustus lepingu alusel on tasu maksmine, kuid rahaliste kohustuste osas ei saa vabastust isegi vääramatu jõu korral vastavalt tsiviilseadustikule.

Seega, süsteemiarenduse lepingus on vääramatu jõu klausli kasusaajaks peamiselt töövõtja. Seetõttu peab tellija kaaluma vääramatu jõu klausli konkreetsete loetletud põhjuste ulatuse piiramist. Näiteks “maavärin”, mis on sageli loetletud põhjuste hulgas, ei nõua tavaliselt vabastust, kui see on vaid 2-3 magnituudiga. Seega on üks võimalus määratleda see konkreetsemalt kui “suur maavärin” või “6 või suurema magnituudiga maavärin”.

Teisest küljest, kui olete süsteemiarenduse lepingu töövõtja, peate loetlema võimalikult palju sündmusi, mis võiksid kuuluda vääramatu jõu klausli alla. Näiteks kui süsteemiarenduses on vaja võrgukeskkonda, võib üheks võimaluseks olla “kommunikatsiooniliini õnnetuse” lisamine loetletud põhjuste hulka. Kontrollpunktid lepingu alusel süsteemiarenduse osas on üksikasjalikult selgitatud allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/corporate/checkpoints-for-contracts-of-system-development[ja]

Kokkuvõte

Sellel korral on uue tüüpi koroonaviiruse nakkus levinud üle kogu maailma ning erinevates linnades on kehtestatud väljumiskeeld ja muid majandustegevust piiravaid meetmeid.
Kui riik on sellises olukorras, kus ta peab välja kuulutama eriolukorra või linnade sulgemise, võib öelda, et on suur tõenäosus, et see kuulub vääramatu jõu tõttu vabastamise alla.

Siiski, kui on oodata, et vääramatu jõu tõttu tekkinud sündmus põhjustab kohustuste täitmata jätmise, peaksid lepingu pooled esmalt läbirääkimisi pidama ja otsustama, kas näiteks tähtaega tuleks pikendada.
Seega, kui on oodata, et tähtaeg ei ole täidetav, on oluline võtta varakult ühendust lepingupartneriga.
Kas vääramatu jõu tõttu on võimalik vabastada, sõltub ka viivituse põhjustest, seega, kui läbirääkimised partneriga ei tundu edukad, soovitame konsulteerida advokaadi või muu spetsialistiga.

Meie büroo poolt lepingute koostamise ja ülevaatamise teenuste tutvustus

Monolis õigusbüroo on IT, interneti ja äriõiguse valdkonnas tugevaid külgi omav õigusbüroo, mis pakub ka erinevate lepingute koostamise ja ülevaatamise teenuseid nõustatavatele ettevõtetele ja klientidele.

Kui olete huvitatud, vaadake kindlasti allpool toodud üksikasju.

https://monolith.law/contractcreation[ja]