MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Argipäeviti 10:00-18:00 JST [English Only]

MONOLITH LAW MAGAZINE

General Corporate

Jaapani äriühinguõiguse kontekstis: hüvitamislepingud ja D&O kindlustuse selgitus

General Corporate

Jaapani äriühinguõiguse kontekstis: hüvitamislepingud ja D&O kindlustuse selgitus

Viimaste aastate üks olulisemaid arenguid Jaapani äriõiguses on 2019. aasta (Reiwa 1) seadusemuudatus, millega kehtestati uus süsteem ettevõtete juhtkonna isikliku vastutuse riski haldamiseks. See muudatus on suunatud Jaapani ettevõtete aktiivsema ja strateegilisema juhtimise, nn “rünnakujuhimise” edendamisele globaalses konkurentsikeskkonnas. Selliste juhtimisotsustega kaasnevad paratamatult riskid, kuid kui juhtkonna liikmed kardavad liigset vastutust, võib see viia otsuste tegemise hirmutamiseni, mis omakorda võib takistada ettevõtte kasvu. Selle probleemi lahendamiseks on Jaapani äriõigus kehtestanud selge õigusraamistiku, et vähendada isiklikke riske ja luua keskkond, kus andekad inimesed saavad oma võimeid julgelt rakendada. Selle raamistiku keskmes on uued reeglid “hüvituslepingute” ja “juhtide ja ametnike vastutuskindlustuse (D&O kindlustus)” kohta. Need süsteemid toovad selged reeglid seni õiguslikult ebaselgetele aladele ning mängivad äärmiselt olulist rolli ettevõtte juhtimise läbipaistvuse ja tõhususe suurendamisel. Käesolevas artiklis selgitame üksikasjalikult nende kahe olulise riskijuhtimissüsteemi sisu, protseduure ja praktilist tähendust Jaapani äriõiguse alusel.  

Jaapani Äriühinguseaduse Muudatuste Raames Loodud Uus Riskijuhtimissüsteem

Enne 2019. aasta (Reiwa 1) Jaapani äriühinguseaduse muudatusi ei olnud ettevõtetel selget õiguslikku alust juhtkonna vastutusega seotud kulude katmiseks. Praktikas püüti tugineda Jaapani tsiviilseadustiku volituslepingut käsitlevatele sätetele (näiteks Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 650 lõige 3), kuid hüvitise lubatavuse ulatus ja protseduurid olid ebaselged, mis põhjustas õigusliku stabiilsuse puudumist.

Eriti suureks probleemiks oli “huvide konflikti” küsimus. Kui ettevõte kandis kulusid konkreetse isiku huvides, võis see kvalifitseeruda “huvide konflikti tehinguks” ettevõtte ja selle isiku vahel. Kui see vastas Jaapani äriühinguseaduse artikli 356 lõike 1 huvide konflikti tehingu määratlusele, oli vajalik juhatuse heakskiit ja ranged protseduurid, mis tekitasid protseduuride keerukust ja õiguslikku ebakindlust.

Selle olukorra lahendamiseks kehtestati 2019. aasta (Reiwa 1) äriühinguseaduse muudatustega uued sätted: artikkel 430-2 “hüvitusleping” ja artikkel 430-3 “juhtide vastutuskindlustusleping”. Selle seadusemuudatuse eesmärk ei ole ainult üksikisikute kaitsmine õiguslike riskide eest. See hõlmab ka laiemat majanduspoliitilist kavatsust. Selge ja stabiilse õigusliku kaitse raamistiku pakkumine muudab ettevõtetele lihtsamaks andekate inimeste värbamise nii kodu- kui välismaalt. Juhtkonna liikmed saavad teha ettevõtte jätkusuutliku kasvu nimel vajalikke otsuseid, mis hõlmavad asjakohast riskivõtmist, ilma et nad peaksid liigselt kartma alusetuid kohtuasju. Seega on need õiguslikud süsteemid strateegiline vahend, mille eesmärk on muuta Jaapani ettevõtete juhtimiskultuur dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks ning edendada seeläbi kogu majanduse kasvu.

Hüvitusleping: Jaapani Äriühinguseaduse paragrahv 430-2 alusel

Hüvitusleping on leping, mis sõlmitakse otse ettevõtte ja isiku vahel, kus ettevõte lubab hüvitada teatud kulud või kahjud, mis on tekkinud seoses isiku ametikohustuste täitmisega. See süsteem on üksikasjalikult sätestatud Jaapani äriühinguseaduse paragrahvis 430-2 (2005).  

Selle lepingu sõlmimiseks on põhimõtteliselt vaja aktsionäride üldkoosoleku otsust. Kuid ettevõtetes, kus on loodud juhatus, saab selle sisu määrata juhatuse otsusega. Sel juhul ei saa hüvitise saajaks olev isik, kes on otsuses erilise huvide konfliktiga (erilise huvide konfliktiga direktor), hääletamisest osa võtta.  

Hüvitise saamise ulatus on seadusega selgelt määratletud. Täpsemalt jaguneb see kaheks peamiseks kategooriaks.

  1. Kaitsekulud: kulud, nagu advokaaditasud, mis tekivad seaduserikkumise kahtluse korral või vastutuse nõude esitamisel. Need võivad hõlmata ka kulusid, mis tekivad uurimise etapis enne ametliku kohtuasja algatamist (Jaapani äriühinguseaduse paragrahv 430-2 lõige 1 punkt 1).  
  2. Kahjuhüvitised ja kokkuleppetasud kolmandatele isikutele: rahasummad, mida makstakse hüvitamiseks, kui isik on vastutav kolmandale isikule tekitatud kahju eest seoses ametikohustuste täitmisega (Jaapani äriühinguseaduse paragrahv 430-2 lõige 1 punkt 2).  

Samal ajal on selle süsteemi kuritarvitamise vältimiseks ja isikliku distsipliini säilitamiseks hüvitistele kehtestatud ranged piirangud. Jaapani äriühinguseaduse paragrahvi 430-2 lõike 2 kohaselt ei saa ettevõte hüvitada järgmisi kulusid või kahjusid.

  • Kaitsekulud, mis tekivad, kui isik täidab oma ametikohustusi eesmärgiga saada ebaseaduslikku kasu endale või kolmandale isikule või kahjustada ettevõtet (kasueesmärk või kahju tekitamise eesmärk).  
  • Kogu kahjuhüvitis ja kokkuleppetasud kolmandatele isikutele, kui isikul oli pahatahtlikkus või raske hooletus (Jaapani äriühinguseaduse paragrahv 430-2 lõige 2 punkt 3).  
  • Summad, mis tuleb maksta vastutuse täitmiseks ettevõtte enda ees (Jaapani äriühinguseaduse paragrahv 423 lõige 1 alusel).  

See säte näitab Jaapani äriühinguseaduse aluseks olevat olulist põhimõtet. Nimelt on hüvitussüsteem mõeldud kaitsma isikuid vältimatute äririskide eest, mis kaasnevad heauskse juhtimisotsusega, kuid see ei vabasta isikuid tahtlikest ebaseaduslikest tegudest või tõsistest kohustuste rikkumistest tulenevatest tagajärgedest.

Lisaks, kuna hüvitusleping on paragrahvis 430-2 eriliselt reguleeritud, ei kohaldata sellele üldisi huvide konflikti tehingute sätteid (näiteks Jaapani äriühinguseaduse paragrahv 356). See lihtsustab õiguslikke protseduure ja soodustab süsteemi kasutamist.  

Juhtide ja Ametnike Vastutuskindlustus (D&O kindlustus): Jaapani Äriseadustiku Paragrahv 430-3 Selgitus

Juhtide ja ametnike vastutuskindlustusleping on süsteem, mida reguleerib Jaapani äriseadustiku paragrahv 430-3 ning mis on üldiselt tuntud kui “D&O kindlustus” (Directors and Officers Liability Insurance). See on kindlustusleping, mille puhul ettevõte on kindlustusvõtja ning sõlmib lepingu kolmanda osapoole kindlustusfirmaga, et kindlustada ettevõtte juhtkond ja teised vastutavad isikud.  

Ettevõttel on D&O kindlustuslepingu sõlmimiseks ja kindlustusmaksete katmiseks seaduslikult nõutud selged protseduurid. Täpsemalt, kindlustuslepingu sisu tuleb määrata kas aktsionäride üldkoosoleku otsusega või juhatuse otsusega, kui tegemist on juhatusega ettevõttega (Jaapani äriseadustiku paragrahv 430-3 lõige 1). See säte annab seadusliku aluse ettevõtte kindlustusmaksete katmisele, lahendades varasema ebaselguse.  

Nagu hüvituslepingute puhul, ei kuulu ka D&O kindlustusleping üldiste huvide konflikti tehingute regulatsioonide (Jaapani äriseadustiku paragrahv 356) alla (Jaapani äriseadustiku paragrahv 430-3 lõige 2). See on tingitud paragrahvi 430-3 spetsiifiliste protseduurireeglite kehtestamisest, et vältida topeltregulatsiooni.  

D&O kindlustuse katvus ulatub sõltuvalt individuaalse kindlustuslepingu sisust, kuid üldiselt hõlmab see nii kahjuhüvitisi kui ka kohtuvaidluste kulusid. Siiski ei kata kindlustus kõiki vastutusi ning on olemas olulised välistamispõhjused. Näiteks järgnevad juhtumid on tavaliselt kindlustushüvitise maksmise alt välja jäetud.  

  • Isiklikud kuriteod või teadlikult seaduse rikkumine.  
  • Ebaseaduslikud teod isikliku kasu saamiseks.  
  • Isikukahjustused või varakahjud, mis peaksid olema kaetud teiste vastutuskindlustustega.  

Lisaks, kui avalik ettevõte sõlmib D&O kindlustuslepingu, on kohustuslik avalikustada selle sisu kokkuvõte äriraportis. See tagab läbipaistvuse aktsionäride ja investorite ees.  

Hüvituslepingute ja D&O kindlustuse võrdlev analüüs Jaapani kontekstis

Hüvituslepingud ja D&O kindlustus jagavad ühist eesmärki vähendada isiklikku vastutusrisk, kuid nende funktsioonides ja omadustes on olulisi erinevusi. Need ei ole niivõrd alternatiivsed valikud, vaid pigem teineteist täiendavad, ning nende kombineerimine võimaldab luua tugevama riskijuhtimissüsteemi.

Üks silmapaistvamaid erinevusi on rahastamise kiirus. Hüvituslepingud võimaldavad ettevõttel otse kulusid katta, pakkudes kiiret kaitsekulude, nagu advokaaditasude, rahastamist, mis on eriti vajalik kohtuvaidluste algfaasis. Ettevõtte poolt ettemaksed on samuti lubatud, mis on isikliku rahavoogude seisukohalt suur eelis. Teisalt nõuab D&O kindlustus kindlustusnõude esitamist kindlustusandjale, mis võib viivitada maksete tegemisega.

Hüvituskatte ulatuse osas on D&O kindlustus üldiselt parem. Hüvituslepingud ei kata seaduse järgi isikliku pahatahtlikkuse või raske hooletuse tõttu tekkinud kahjusid, kuid D&O kindlustus võib kindlustuslepingu tingimustest sõltuvalt katta ka juhtumeid, kus on tegemist raske hooletusega. Lisaks saab D&O kindlustuse puhul määrata väga kõrgeid kindlustussummasid, et katta suuri kahjunõudeid.

Rahastamisallikas on samuti oluline võrdluspunkt. Hüvituslepingute rahastamisallikaks on ettevõtte omavahendid, mis võivad ettevõtte finantsseisundi tõttu piirata piisava hüvitise pakkumist. Vastupidiselt sellele tagab D&O kindlustus, et kolmas osapool, kindlustusandja, vastutab lõpliku makse eest, pakkudes stabiilset rahastamisallikat, mis on ettevõtte finantsseisundist sõltumatu.

Nende omaduste arvestamisel selgub, kuidas neid kahte süsteemi kõige paremini kasutada. Kohtuvaidlused ja muud õiguslikud konfliktid tekitavad isikule kaks erinevat majanduslikku koormust. Üks on advokaaditasude maksmiseks vajaliku “rahavoogude probleemi” ja teine on kaotuse korral suurte kahjude maksmise tulevase “maksevõime probleemi”. Hüvituslepingud lahendavad oma kiiruse tõttu tõhusalt esimest “rahavoogude probleemi”. Samal ajal toimib D&O kindlustus lõpliku turvavõrguna teise “maksevõime probleemi” vastu. Seetõttu kasutavad paljud arenenud ettevõtted hüvituslepinguid kiireks esialgseks reageerimiseks “esimese kaitseliinina” ja D&O kindlustust katastroofiliste kahjude vastu “lõpliku kaitseliinina”.

Allolev tabel võtab kokku mõlema süsteemi peamised omadused.

OmadusedHüvituslepingDirektorite ja ametnike vastutuskindlustus (D&O kindlustus)
Õiguslik alusJaapani äriühinguseaduse paragrahv 430-2Jaapani äriühinguseaduse paragrahv 430-3
Peamine eesmärkKaitsekulude kiire pakkumine ja kolmandate isikute kahjude hüvitamine kerge hooletuse korralKahjunõuete ja kaitsekulude laiaulatuslik katmine
Rahastamise kiirusKõrge. Otsene makse ettevõttelt, ettemaksed võimalikudMadal. Nõuab kindlustusandjale nõude esitamist, mis võib aega võtta
Raske hooletusKahjude hüvitamine on seadusega keelatudVõib olla kaetud kindlustuslepingu tingimustest sõltuvalt
RahastamisallikasEttevõtte omavahendidKolmas osapool, kindlustusandja

Tegutsemise olulisus: Viimaste aastate kohtupraktikast Jaapanis

Juhtkonna ees seisvad vastutusriskid ei ole sugugi teoreetilised. Jaapani kohtud on varem ettevõtte juhtimisega seotud kohtuasjades määranud üksikisikutele äärmiselt suuri kahjutasusid. Selles jaotises tutvustatavad kohtupraktika näited ei analüüsi vastutuse sisu üksikasjalikult, vaid näitavad konkreetselt majanduslike riskide ulatust, millega üksikisikud võivad silmitsi seista.

Näiteks, aktsionäride esindushagis, mis käsitles suurt panka puudutavat kahju, mis tulenes petturlikest tehingutest, määras Osaka ringkonnakohus 2000. aastal (Heisei 12) endisele filiaalijuhile üle 5,3 miljardi USA dollari suuruse kahjutasu.

Samuti, suures toiduainetööstuse ettevõttes, mis kasutas ilma loata toidu lisaaineid, kinnitas Jaapani kõrgeim kohus 2008. aastal (Heisei 20) kahe endise juhatuse liikme vastu määratud kahjutasu, mis ületas kokku 5,3 miljardit jeeni.

Lisaks, juhtumis, kus endist juhtkonda süüdistati osalemises suures tootmisettevõttes kahjude varjamises (tuntud kui “kahjude edasilükkamine”), määras Tokyo kõrgem kohus viiele endisele juhatuse liikmele kokku umbes 58,3 miljardit jeeni suuruse kahjutasu, ja see otsus kinnitati kõrgeimas kohtus.

Need juhtumid näitavad selgelt, et juhtimisotsuste tulemusena võib üksikisikute kanda jääv kahjutasu ulatuda tasemeni, millega nende isiklikud varad ei suuda toime tulla. Sellise reaalsuse valguses ei ole riskijuhtimissüsteemide, nagu hüvituslepingud ja D&O kindlustus, asjakohane rakendamine enam valikuvõimalus, vaid kaasaegse ettevõtte juhtimise hädavajalik nõue.

Kokkuvõte

2019. aastal (Reiwa 1) Jaapani äriõiguse reform lahendas pikaajalise õigusliku ebakindluse, korrastades hüvituslepingute ja juhtide vastutuskindlustuse (D&O kindlustus) regulatsiooni. Selle tulemusena saavad ettevõtted pakkuda juhtivtöötajatele selgemat ja stabiilsemat kaitset, luues olulise aluse tervisliku ettevõtte juhtimise ja ettevõtte jätkusuutliku kasvu saavutamiseks. Nende süsteemide õige mõistmine ning tõhus rakendamine ja haldamine vastavalt oma ettevõtte olukorrale on tänapäeva ettevõtte juhtimises hädavajalik.

Meie, Monolith advokaadibüroo, omame rikkalikku kogemust, pakkudes Jaapanis paljudele klientidele õiguslikke teenuseid, mis on seotud selles artiklis käsitletud hüvituslepingute ja D&O kindlustusega. Pakume laiaulatuslikke õiguslikke teenuseid, sealhulgas lepingute koostamist ja ülevaatamist, nõustamist sobivate juhatuse otsuste tegemisel ning keeruliste D&O kindlustuslepingute valikul ja nõudeprotsesside toetamisel. Meie büroos töötab mitu välisriigi advokaadi kvalifikatsiooniga inglise keelt kõnelevat advokaati, kes ühendavad oma rahvusvahelised teadmised ja sügava erialase teadmise Jaapani seadustest, et pakkuda sujuvat ja kvaliteetset tuge nii Jaapanis tegutsevatele kodumaistele kui ka rahvusvahelistele klientidele. Usaldage meie büroole oma ettevõtte olulise riskijuhtimissüsteemi ülesehitamine.

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Tagasi üles