Milline on auhinnaraha piirsumma e-spordi võistlustel?

“eSport” on lühend sõnadest “elektrooniline sport” ja laiemas mõttes viitab see mõistele, mis hõlmab kõiki meelelahutus-, võistlus- ja spordialasid, mida tehakse elektrooniliste seadmete abil. See on nimetus, mida kasutatakse arvuti- ja videomängude võistluse käsitlemiseks spordivõistlusena. Viimasel ajal toimuvad sellised e-spordi võistlused üle kogu maailma ja auhinnaraha antakse parimatele, sealhulgas võitjatele.

Kuid e-spordi võistlustel võib auhinnaraha olla piiratud 100 000 jeeni (umbes 800 eurot) või vähem, vastavalt Jaapani “auhindade esitamise seadusele”. Kui soovite korraldada suurejoonelise võistluse sponsorite toel ja kutsuda osalema professionaalseid mängijaid, on see, et saate pakkuda ainult 100 000 jeeni suurust auhinnaraha, väga suur piirang. Kuidas peaks siis korraldama suuremahulisi e-spordi võistlusi seaduslikult selliste õigusnormide alusel?

Mis on auhinnateabe seadus?

Auhinnateabe seadus, ametlikult “Ebaõigete auhindade ja ebaõige esitluse tõkestamise seadus”, on üldiselt seadus, mis reguleerib toodete ja teenuste kohta eksitava teabe esitamist ning suurte auhindade pakkumist klientide meelitamiseks. Kuid see “auhind” võib hõlmata ka e-spordi ja muude võistluste auhindu, seega võib öelda, et see on seadus, mis on seotud ka e-spordiga. Kuigi see ei ole otseselt seotud selle artikliga, võib näiteks nn “stealth marketing” olla auhinnateabe seaduse alusel ebaseaduslik.

https://monolith.law/reputation/stealth-marketing-delete[ja]

Auhinnateabe seaduse eesmärk on sätestatud selle paragrahvis 1.

“Ebaõigete auhindade ja ebaõige esitluse tõkestamise seadus” (eesmärk)
Paragrahv 1. Selle seaduse eesmärk on kaitsta tarbijate huve, kehtestades piirangud ja keelud tegevustele, mis võivad takistada tarbijate iseseisvat ja ratsionaalset valikut, et vältida klientide meelitamist ebaõigete auhindade ja esitlustega seotud kaupade ja teenuste tehingutes.

Nii reguleerib auhinnateabe seadus rangelt toodete ja teenuste kvaliteedi, sisu, hinna jms vale esitamist ning piirab auhindade maksimaalset summat, et kaitsta tarbijate võimalust valida iseseisvalt ja ratsionaalselt paremaid tooteid ja teenuseid.

Seos auhinnakuvamise seaduse ja e-spordi turniiride auhinnaraha vahel

E-spordi turniiride auhinnaraha võib kuuluda auhinnakuvamise seaduse mõistes “loterii” kaudu pakutavate “auhindade” alla, mis võib piirata selle summat kuni 100 000 jeenini. Siin on kaks peamist küsimust:

1. Kas e-spordi turniiride auhinnaraha kuulub auhinnakuvamise seaduse mõistes “auhindade” alla?
2. Kui see kuulub “auhindade” alla, kas see kuulub “loterii” kaudu pakutavate auhindade alla? Näiteks, kui elektroonikakauplus pakub kõigile külastajatele mingisugust kaupa, siis see kaup kuulub “auhindade” alla, kuna see julgustab külastama, kuid see ei kuulub “loterii” kaudu pakutavate auhindade alla (kuigi see peab järgima üldiste auhindade regulatsioone). Teisest küljest, kui telesaade või veebileht reklaamib laialdaselt oma sisu ja inimesed saavad postkaardi või veebilehe kaudu registreeruda ning auhindu pakutakse loosi teel, siis need auhinnad on “loterii” kaudu pakutud, kuid kuna need ei nõua toote või teenuse ostmist ega külastamist, siis need ei kuulub “auhindade” alla.

Kas e-spordi turniiride auhinnaraha vastab “auhinnatüüpidele”, mida määratleb Jaapani “Auhindade ja ebaõiglaste esitluste tõkestamise seadus”?

Jaapani “Auhindade ja ebaõiglaste esitluste tõkestamise seadus” (Jaapani “Fuhō Keihinrui Oyobi Fuhō Hyōji Bōshi Hō”) määratleb “auhinnatüübid” järgmiselt:

“Ebaõiglaste auhinnatüüpide ja ebaõiglaste esitluste tõkestamise seadus” (definitsioon)
Artikkel 2
1-2 (jäetakse välja)
3 Selle seaduse mõistes on “auhinnatüübid” kaubad, raha või muud majanduslikud hüved, mida ettevõtja pakub kliendile, olenemata sellest, kas see on otsene või kaudne meetod, kas see on loterii meetod või mitte, seoses kaupade või teenuste pakkumisega (sealhulgas kinnisvaratehingud), mida peaminister määrab.

Seega, et e-spordi turniiride auhinnaraha vastaks “auhinnatüüpidele”, mida määratleb Jaapani “Auhindade ja ebaõiglaste esitluste tõkestamise seadus”, peab see vastama järgmistele nõuetele:

1. Auhinnaraha antakse “kliendi meelitamise vahendina”
2. Auhinnaraha antakse “ettevõtja” poolt
3. Auhinnaraha antakse “seoses ettevõtja poolt pakutavate kaupade või teenustega”
4. Auhinnaraha on “kaup, raha või muu majanduslik hüve, mida peaminister määrab”

Need neli nõuet peavad olema täidetud.

Neist teine, e-spordi turniiri korraldaja või auhinnaraha pakkujad on enamasti ettevõtjad, ja neljas, raha on üks peaministri poolt määratud asjadest, nii et mõlemad nõuded on täidetud.
Seega, kui auhinnaraha antakse 1. “kliendi meelitamise vahendina” ja 3. “seoses ettevõtja poolt pakutavate kaupade või teenustega”, siis e-spordi turniiride auhinnaraha vastab “auhinnatüüpidele”, mida määratleb Jaapani “Auhindade ja ebaõiglaste esitluste tõkestamise seadus”.

“Kliendi ligimeelitamise vahendina” (kliendi ligimeelitavus)

Kliendi ligimeelitavuse olemasolu või puudumine ei sõltu pakkujate subjektiivsest kavatsusest ega nende plaani nimetusest, vaid sellest, kas see on objektiivselt kliendi ligimeelitamise vahend või mitte. Lisaks võib kliendi ligimeelitavus sõltuda auhinna pakkujate omadustest ja turniiri olemusest.

Kui auhinna pakkuja on e-spordi turniiril kasutatava mängu tootja ja müüja

Kui e-spordi turniiril kasutatav mäng on müügil, peavad turniiri osalejad selle mängu ostma ja korduvalt harjutama, et saada parimate tulemustega mängijaks ja võita auhindu. Seega, kui auhinna pakkuja on e-spordi turniiril kasutatava mängu tootja ja müüja, võib auhinna pakkumist pidada vahendiks, mis motiveerib inimesi ostma nende mängu, ehk “kliendi ligimeelitamise vahendiks”.

Kui auhinna pakkuja ei ole e-spordi turniiril kasutatava mängu tootja ja müüja

Näiteks kui ürituse korraldaja või muu ettevõte, kes ei ole seotud turniiril kasutatava mängu tootmise ja müügiga, pakub auhindu, ei peeta mängu ostvaid turniiri osalejaid selle ettevõtte klientideks. Seega ei saa auhinna pakkumist pidada “kliendi ligimeelitamise vahendiks” ja seega ei kuulu see auhind Jaapani “auhindade ja kingituste seaduse” (Keihin Hyōji Hō) alla.

Kliendi ligimeelitavuse erinev hindamine turniiri olemuse põhjal

E-spordi turniiri olemuse põhjal võib eeldada kahte tüüpi turniire: neid, kus üldkasutajad on võistlejad, ja neid, kus kuulsad mängijad on võistlejad ning üldkasutajad on peamiselt pealtvaatajad. Nendest kahest, kui turniir on mõeldud peamiselt üldkasutajate vaatamiseks, isegi kui auhinna pakkuja on e-spordi turniiril kasutatava mängu tootja ja müüja, on nende ligimeelitamise sihtkliendid turniiri vaatavad üldkasutajad. Auhindu, mis antakse parimatele mängijatele, pakutakse selleks, et julgustada kuulsaid mängijaid osalema ja näitama kõrgetasemelist mängu. Seega ei saa öelda, et auhindu pakutakse “kliendi ligimeelitamise vahendina” ja seega ei kuulu need auhinnad Jaapani “auhindade ja kingituste seaduse” (Keihin Hyōji Hō) alla.

“Mis on ‘kauplemisega kaasnev’ (kauplemisega kaasnevus)”

Kauplemisega kaasnevuse olemasolu üle otsustamisel tuleb arvestada konkreetse tehingu või pakkumise vormi, kuid põhimõtteliselt võib seda mõista järgmiselt. Nimelt, Jaapani “kaupade ja teenuste kauplemise ebaõiglase premeerimise vältimise seaduse” (Premiums and Representations Act) esimene paragrahv sätestab, et seaduse eesmärk on vältida klientide meelitamist ebaõiglaste preemiate abil, mis on seotud kaupade ja teenuste kauplemisega. Seega, “kauplemisega kaasnev” tähendab laiemalt kui “kauplemise tingimus”, ja seda võib tõlgendada samas tähenduses kui “kauplemisega seotud”. Seega, isegi kui kauplemist ei nõuta, võib öelda, et kauplemisega kaasnevus on olemas, kui majandusliku kasu pakkumine on seotud otse kliendi ostuotsusega.

Näiteks, kui majanduslik kasu pakutakse ajalehe viktoriini vastajatele, kuid vastuseid või vihjeid ei saa teada, kui te ei osta toodet, võib öelda, et majandusliku kasu saamine muutub võimalikuks või lihtsamaks toote või teenuse ostmisel. Sellisel juhul, kuna majandusliku kasu pakkumine on seotud otse kliendi ostuotsusega, võib öelda, et kauplemisega kaasnevus on olemas.

Vastus tarbijakaitseameti päringule ja sellele järgnev arutelu

On juhtum, kus tasulise action-mängu pakkuv ettevõte korraldas avatud võistluse, kasutades seda mängu, ja pakkus auhinnaraha parimatele mängijatele, ning küsis tarbijakaitseametilt eelnevalt seaduse kohaldamise kinnitust, kas see auhinnaraha kuulub “preemiate” alla (tarbijakaitseameti vastus nr 1306). Vastuseks ülaltoodud päringule märkis tarbijakaitseamet, et “preemiate ja muude asjade määramise tegevusjuhendi” (1977. aasta (Showa 52) 1. aprilli direktiivi nr 7) kohaselt, eeldades, et kauplemisega kaasnevus on olemas juhul, kui “toote või teenuse ostmisel muutub majandusliku kasu saamine võimalikuks või lihtsamaks”, pärija sõnul on selle action-mängu tehniliseks parendamiseks vaja põhimõtteliselt korduvat mängimist, seega on ebatõenäoline, et keegi peale tasuliste kasutajate võidaks auhinnaraha. Seega, võistlus on selline, kus tasulised kasutajad saavad või võivad kergemini saada majanduslikku kasu auhinnaraha näol, ja auhinnaraha, mida pakutakse parimatele mängijatele, peetakse “kauplemisega kaasnevaks” pakkumiseks.

Teiselt poolt, on ka järgmine seisukoht. Nimelt, kuigi mänguoskuste parandamiseks on üldiselt vaja mängu korduvalt mängida, on mängu ostmine vaid algus oskuste parandamiseks ja mängu ostmine ei tee “võimalikuks või lihtsamaks” auhinnaraha võitmist võistlusel. Lisaks võib eelmainitud tegevusjuhendi “toote või teenuse ostmisel muutub majandusliku kasu saamine võimalikuks või lihtsamaks” näitena tuua “juhul, kui vastuseid või vihjeid ei saa teada, kui te ei osta toodet”, mis tähendab, et toote või teenuse ostmine muudab majandusliku kasu saamise otseselt lihtsamaks, näiteks võimaldades leida õige vastuse viktoriinile.

Eeldades seda seisukohta, ei saa öelda, et e-spordi võistlustel auhinnaraha andmine on “kauplemisega kaasnev”, ja seda auhinnaraha ei saa pidada “preemiaks” Jaapani “kaupade ja teenuste kauplemise ebaõiglase premeerimise vältimise seaduse” mõistes. Seega, e-spordi võistlustel auhinnaraha pakkumise kauplemisega kaasnevuse üle võib olla erinevaid arvamusi. Kauplemisega kaasnevuse olemasolu tuleb otsustada, võttes arvesse kõiki asjaolusid, ja see on delikaatne küsimus, mis nõuab juhtumipõhist lähenemist, seega soovitame konsulteerida spetsialistiga.

Kas see kuulub “auhindade” hulka, isegi kui see on “loterii” kaudu pakutavate auhindade hulgas?

Loterii piirangute teadaandes määratletakse “loterii” kui meetodit, mis kasutab juhuslikkust või määrab auhindade pakkumise osapooli või pakutavate auhindade väärtust teatud tegevuste paremuse või õigsuse alusel. Teadaandes on näidatud, et üks viis auhindade pakkumise osapooli määrata teatud tegevuste paremuse või õigsuse alusel on bowlingu, kalapüügi, erinevate võistluste ja muude spordi-, esitus- või mänguvõistluste paremuse alusel. Sellest lähtuvalt võib e-spordi turniiri auhindu pidada “loterii” kaudu pakutavaks.

Teisest küljest on teadaandes erandina sätestatud, et “müügivõistlused, väljapanekuvõistlused jms, mis määratakse kindlaks vastaspoole ettevõtja tehingute mahu või muude tehingute olukorra alusel, ei kuulu selle alla”. Selle erandi kehtestamise põhjuseks on tõlgendatud asjaolu, et auhindade pakkumine tehingute tegemise või müügi edendamise eesmärgil ei ole loterii piirangute teadaande eesmärgi kohaselt sobiv. Seetõttu on ka seisukoht, et e-spordi turniiri auhinnad ei kuulu loterii piirangute teadaande “loterii” alla. Seega, kas see kuulub “loterii” alla või mitte, on mõlemad arvamused võimalikud. “Loterii” kuulumine on juhtumipõhine küsimus, seega soovitame konsulteerida spetsialistiga.

e-spordi turniiride auhinnaraha mõju, kui see vastab Jaapani ‘auhinnaseaduse’ alusel pakutavale ‘auhinnale’

Kui e-spordi turniiride auhinnaraha vastab Jaapani ‘auhinnaseaduse’ alusel pakutavale ‘auhinnale’, siis auhinnapiirangu teatise 2. punkti kohaselt ei tohi auhinna maksimaalne summa ületada 20 korda tehingu väärtust, millega auhind on seotud (kui see summa ületab 100 000 jeeni, siis on maksimaalne summa 100 000 jeeni).

Kokkuvõte

Nagu näha, kas e-spordi turniiride auhinnaraha piiratakse 100 000 jeeniga või mitte, sõltub järgmistest aspektidest:

• Kas auhinnaraha pakkuja on mängu tootja või müüja, mida kasutatakse e-spordi turniiril (Jaapani “Kingi kuvamise seaduse” alusel kliendi meelitamise arutelu)
• Kas tegemist on turniiriga, mida vaatab üldine kasutaja (sama)
• Kas auhinnaraha andja määramise meetod võib olla seotud müügikonkursi, väljapanekukonkursi jms, mis määratakse kindlaks vastaspoole ettevõtte tehingute mahu ja muude tehingute olukorra alusel (Jaapani “Kingi kuvamise seaduse” alusel loterii arutelu)

See on keeruline õiguslik küsimus, mis muutub sõltuvalt ülaltoodud punktidest. Seega, kui olete mures, kui suur peaks olema e-spordi turniiri auhinnaraha, peaksite konsulteerima spetsialistiga, mitte otsustama ise.