Juriidilise nõustaja selgitus õige esinduslepingu koostamise ja tüüpide kohta

Äris on üsna tavaline, et oma tooteid või teenuseid müüakse läbi edasimüüjate. Edasimüüjate kasutamine võimaldab mitte ainult vähendada müügimeeskonna ja muude personalikuludega seotud kulusid, vaid on ka atraktiivne võimalus suuremahulise müügivõrgustiku kiireks loomiseks.

Seetõttu selgitame, kuidas koostada edasimüüjatega sõlmitavaid lepinguid ja millised on olulised punktid, millele tähelepanu pöörata.

Mis on edasimüügileping?

Edasimüügilepingu struktuur

Edasimüügilepingu põhiline struktuur seisneb selles, et tellija usaldab oma toodete või teenuste müügi edasimüüjale, kes teostab nende toodete või teenuste reklaami ja turundustegevusi klientidele.

Edasimüügilepingu tüübid

Edasimüügilepingu alusel müügi osas saab seaduslikult eristada kahte tüüpi: vahendustüüpi ja ostu-müügi tüüpi.

Vahendustüüp tähendab, et edasimüüja on ainult lepingu sõlmimise vahendaja ning toote või teenuse pakkumise lepingu mõju tekib otse tellija ja kliendi vahel. Vahendustüüpi edasimüüja puhul on edasimüüja käive tellija müügikomisjonitasu.

Teiselt poolt, ostu-müügi tüüp tähendab, et tellija ja edasimüüja sõlmivad ostu-müügilepingu tellija toodete või teenuste osas ning edasimüüja müüb need tooted või teenused otse kliendile. Ostu-müügi tüüpi puhul on toote või teenuse hind edasimüüja käive.

Kas valida vahendustüüp või ostu-müügi tüüp, sõltub sellest, millist tulu soovib edasimüüja saada, mis on seotud ka raamatupidamisotsustega, seega on oluline seda oma ettevõttes hoolikalt kaaluda.

Agentuurlepingu kontrollpunktid

Agentuurleping on leping, mille tellija sõlmib müügiagentuuriga. Siin tutvustame agentuurlepingu tüüpilisi klausleid ja selgitame iga klausli kontrollpunkte. Klauslites viitab “A” tellijale ja “B” müügiagentuurile.

Vahendustüüpi müügimeetodit käsitlevad sätted

Kui müügimeetod on vahendustüüpi, järgitakse alljärgnevaid määrusi.
(1)A annab B-le õiguse müüa käideldavaid tooteid lisalehel märgitud müügitingimustel. Siiski ei anta õigust raha vastu võtta.
(2)B tutvustab võimalikke kasutajaid, kes võiksid olla huvitatud selle toote müügist.
(3)B püüab tagada, et toote kasutajad oleksid rahul toote kasutamisega, samal ajal kui toodet kasutatakse järjepidevalt A toetusel.
(4)Kui A on eelnevalt määranud, teostab B müüki A poolt määratud lepingu alusel. Kui eelnevat määrust pole, peab B selgelt teavitama lepingupartnerit, et tal pole õigust raha vastu võtta.
(5)B peab lepingus märkima, et ta tegutseb A esindajana seoses selle müügiga.
(6)Iga lepingu puhul ei anta volikirja ega muid esindusõigusi tõendavaid dokumente.
(7)Kõik lepingu sõlmimisega seotud kulud ja muud kulud kannab B.
(8)Pärast lepingu sõlmimist, isegi kui A ei saa lepingupartnerilt raha kätte, ei vastuta B selle eest.
(9)A annab B-le ainult õiguse vahendada müüki lõpptarbijatele, ja ei anna muid õigusi, sealhulgas õigust määrata alasesindajaid, välja arvatud juhul, kui lisalehel on eraldi määratud.
(10)Sõltumata eelmisest punktist, kui lisalehel on eraldi määratud, võib B määrata alasesindaja A-le eelneva kirjaliku teavituse alusel (kui müügimeetod on vahendustüüpi, nimetatakse alasesindaja poolt teostatud toote müüki “sekundaarseks vahenduseks”), ja kui see kirjalik teade jõuab A-ni, loetakse, et A on selle heaks kiitnud. Siiski, kui A-l on õigus nõuda alasesindajalt kahjutasu, kuna alasesindaja on teinud midagi, mis on seotud alasesindaja edasimüügiga, nagu näiteks esindusõiguse kuritarvitamine või ebaõiglane kauplemine, peab B tagama selle kohustuse koos alasesindajaga.

Sätete näide põhineb eelnevalt mainitud esinduslepingu tüübil, mis on vahendustüüpi. Vahendustüüpi puhul piirdub müügiesindaja ainult lepingu sõlmimise tegevusega, mille tulemusel tekivad kohustused kliendi ja tellija vahel. Seetõttu on vaja selgelt määratleda müügiesindaja esindusõiguse ulatus.

Sätete näites (1) on määratud, et raha vastuvõtmise õigust ei anta esindajale. Kas esindajale antakse raha vastuvõtmise õigus või mitte, on mõlemad võimalikud, kuid arvestades raha vastuvõtmise õiguse olulisust, on tellijale ohutum seda esindajale mitte anda.

Sätete näites (10) on määratud alasesindaja määramine. Kui lubatakse alasesindajaid ja veelgi rohkem nende esindajaid, muutub vastutuse asukoht kliendi ja vahendaja vahel tekkivate probleemide korral sageli ebaselgeks. Siiski, kui suurele müügiesindajale antakse korraga ülesanne, eeldatakse sageli alasesindaja määramist. Seetõttu tuleb otsustada, kas lubada alasesindaja määramist, sõltuvalt konkreetsest tehingust.

Müügitingimused ostu-müügi tüüpi müügimeetodi korral

Kui müügimeetod on ostu-müügi tüüpi, järgitakse järgmisi tingimusi:
(1) Kui A saab B-lt pakkumise osta käideldavat kaupa eraldi märgitud müügimeetodi ja müügitingimuste alusel, peab ta selle heaks kiitma.
(2) Kui A saab B-lt pakkumise osta käideldavat kaupa eraldi märgitud müügimeetodi ja müügitingimuste alusel, peab ta selle viivitamatult heaks kiitma või tagasi lükkama.
(3) B peab käesoleva toote müüki lõppkasutajale, sealhulgas kõiki kasutuslepinguga seotud tegevusi, teostama omal vastutusel, järgides A poolt antud juhiseid ja vorme.
(4) B ei tohi kasutajale kasutusloa andmist heaks kiita muul viisil kui A poolt määratud vormis ja meetodil ilma A loata. Muudatuste korral peab B saama kirjaliku heakskiidu A-lt.
(5) Kõik müügi, lepingu sõlmimise ja tasu vastuvõtmisega seotud kulud kannab B.
(6) Kasutustasu vastuvõtmise eest vastutab B ise. A ei vastuta tasu vastuvõtmisega seotud kahjude eest.
(7) Kui eraldi märgitud ei ole, peab B müüma käideldavat kaupa A teenuse osutamise partnerile lepingupartnerina. B poolt A teenuse osutamise partnerile müüdud käideldava kauba müük (edaspidi “sekundaarmüük”) loetakse B poolseks võlgnevuseks A ees ja B ei tekita kahju A poolt lepingu lõpetamise või muude tegevuste tõttu.
(8) Hoolimata eelmisest lõigust, kui eraldi märgitud, võib B müüa käideldavat kaupa A teenuse osutamise partnerile (edaspidi “edasimüüja”). Siiski, kõik äri-, tehnilised ja muud üheaastased toetused edasimüüjale on B vastutusel ja A on kõigist kohustustest vabastatud.

See klausel eeldab müügiagentuuri lepingu tüüpi ostu-müüki. Ost-müügi tüüpi puhul on tavaliselt müügiagent, kes sõlmib lepingu kliendiga ja võtab endale lepingulise vastutuse, seega ei ole müügiagentuuri piirangud võrreldes vahendustüübiga nii suured.

Seega on loomulikult müügiagentuuril õigus saada tasu. Klausel (6) reguleerib seda punkti ettevaatlikult.

Veidi eripärane on klausel (1), mis nõuab, et müüja peab müügiagendile kauba või teenuse alati müüma, kui ta järgib etteantud müügitingimusi.

Kuid müügiagentuuri lepingu puhul eeldab müügiagent, et ta saab alati kauba või teenuse müüjalt sisse osta, ja teeb müügiedendustegevusi, eeldades, et ta saab alati kauba või teenuse pakkuda, kui klient esitab taotluse. Seega, kui ta ei saa kaupa või teenust pakkuda, hoolimata asjaolust, et klient on esitanud taotluse, ei tohiks see müügiagendile juhtuda. Seega võib klausel (1) olla müügiagendile oluline klausel.

Vahendustüüpi müügitasude klausel

1. Kui müügimeetod on vahendustüüpi ja leping on sõlmitud, maksab A B-le lisadokumendis märgitud tasu.
2. Pärast käesoleva punkti tasu maksmist, kui selgub, et leping on kehtetu, tühistatakse või lõpetatakse see või kui A maksab lepingupartnerile kahjutasu või muu raha seoses lepingu puudustega, tagastab B A-le tasu.

Müügiagentuuri lepingu puhul on müügiagentuuri tulu lihtsalt toote sisseostuhinna ja kliendile müügihinna vahe. Seevastu vahendustüüpi agentuuri lepingu puhul on vahendustasu müügiagentuuri tulu, seega on vaja määrata tasu suurus agentuuri lepingus.

Vahendustüüpi agentuuri lepingu puhul on tavaline, et agent saab tasu tingimusel, et kliendi ja tellija vahel on sõlmitud leping toote või teenuse osutamise kohta. Tasu suurus võib olla “kindel summa iga lepingu kohta” või “müügihinna protsent”, mis on seotud müügiga.

Kõige olulisem müügitasude klausel on tasu tekkimise tingimused. Isegi kui leping sõlmitakse kliendi ja tellija vahel, varieerub konkreetne väljendus sõltuvalt käideldavast tootest või teenusest. Näiteks rakenduse müügiagentuuri puhul on väljendus, et klient registreerub tellija poolt pakutavale rakendusele. On oluline määrata selgelt tasu tekkimise tingimused vastavalt käideldavale tootele või teenusele, et vältida hilisemaid kahtlusi.

Lisaks on efektiivne ka juhtumite määratlemine, kus isegi kui leping on sõlmitud kliendi ja tellija vahel, ei ole tasu maksmine kohustuslik, nagu punktis 2. Kui leping muutub hiljem kehtetuks või tühistatakse, ja tasu maksmise kohustus on olemas, on oht, et müügiagentuur kasutab nn kirsse, et lepingut sõlmida ja seejärel kohe tühistada, suurendades lepingute arvu.

Toote üleandmise klauslid

Kui käsitatav toode on materiaalne, järgitakse alljärgnevaid tingimusi.
(1) A-pool annab käsitatava toote otse lepingupartnerile.
(2) A-pool võib sõltumata eelmise lõigu sätetest eelnevalt B-poolile käsitatava toote üle anda ja lasta B-poolil lepingupartnerile otse käsitatav toote üle anda. Siiski, kui B-pool annab käsitatava toote otse üle, peab ta viivitamatult teavitama A-poolt toote nime, koguse, ühiku hinna, summa ja saatmise kuupäeva kohta.
(3) Eelmise lõigu kulud kannab A-pool.

Kui toode on esinduskauplusele müügi delegeerimise objekt, on vaja määrata kliendile üleandmise meetod. Sõltuvalt sellest, kas laoseisu hoiab delegeerija või esinduskauplus, on tavaliselt rohkem juhtumeid, kus delegeerija hoiab laoseisu ja annab toote otse kliendile. Klausli näide (1) on sellist olukorda silmas pidades.

Siiski, kuigi toote laoseisu hoiab delegeerija, võib tegeliku toote üleandmise delegeerida müügiesindusele. Kuna kliendi kontaktpunkt on müügiesindus, võib olla juhtumeid, kus tehing sujub sujuvamalt, kui toode antakse otse kliendile müügiesindusest. Klausli näide (2) on sellist olukorda silmas pidades.

Kui tehing hõlmab ainult klausli näidet (1) või (2), piisab ühe klausli määratlemisest. Teisest küljest, kui müügiesinduse või kliendi puhul on ette nähtud mõlemad klausli näited (1) ja (2), oleks hea määrata need nagu ülaltoodud klausli näites.

Kaubamärgi kasutamise klauslid

1. Kui B soovib kasutada A poolt kasutusõigusega kaubamärki, peab ta selleks eelnevalt A-lt taotlema ja saama A nõusoleku. Lisaks tuleb kaubamärgi kasutamise tingimused määrata vastavalt A määrangutele.
2. Hoolimata eelmisest lõikest, eeldatakse, et A on andnud kaubamärgi kasutamise loa, piirdudes sellega, mis on vajalik toodete vahendamiseks või edasimüügiks, ainult lepingu kehtivusajal.

Kaubamärk on märk (identifitseerimismärk), mida ettevõtjad kasutavad oma toodete või teenuste eristamiseks teiste ettevõtete omadest. Kui need esitatakse Patendiametile ja saadakse kaubamärgi registreerimine, saadakse kaubamärgiõigus ja registreerija saab kaubamärki eksklusiivselt kasutada. Intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas kaubamärgiõiguse kohta on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/corporate/intellectual-property-infringement-risk[ja]

Kui müügiesindaja tegeleb reklaamtegevusega tellija toodete või teenuste osas, eeldatakse, et ta kasutab kaubamärki. Kolmandad isikud ei saa kaubamärki kasutada ilma õiguste omaniku nõusolekuta, seega on esimeses lõikes sätestatud, et tuleb saada nõusolek õiguste omanikult, kes on tellija. Kaubamärgiõiguse rikkumise karistuse kohta on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/corporate/penalty-for-trademark-infringement[ja]

Lisaks eeldatakse teise lõike klausli kohaselt, et kui tellija usaldab müügi esindajale, on loomulikult eeldatav, et kaubamärk antakse esindajale kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui kaubamärgi õiguste omanik, kes on tellija, on eriti keelanud, eeldatakse, et kaubamärgi kasutamise luba on antud.

Kokkuvõte

See ei ole ainult IT-ettevõtetele iseloomulik, kuid sageli antakse oma arendatud tööriistade või rakenduste müük müügiesindajatele. Esinduslepingutel on juriidiliselt mitu tüüpi ja selle valik sõltub sellest, kus soovite müüki teha, raamatupidamise vaatenurgast ning sellest, kui palju volitatud isik saab lepingulisi kohustusi täita, mis nõuab ka äriotsuste tegemist. On oluline, et lepingut saaks korraldada nii, et see otsus oleks juriidiliselt teostatav, seega soovitame konsulteerida spetsialistide, näiteks advokaatidega, kui koostate esinduslepingut.

Meie büroo poolt lepingute koostamise ja ülevaatamise teenuste tutvustus

Monolise õigusbüroo pakub oma tuge IT, interneti ja äriõiguse valdkonnas, pakkudes mitte ainult esinduslepinguid, vaid ka erinevate lepingute koostamise ja ülevaatamise teenuseid meie nõustatavatele ettevõtetele ja klientidele.

Kui olete huvitatud, palun vaadake allpool toodud üksikasju.

https://monolith.law/contractcreation[ja]