【Reiwa 6.(2024) aasta novembris jõustub】Mis on vabakutseliste kaitse seadus? Selgitame ettevõtetele vajalikke vastumeetmeid

Viimastel aastatel on Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumi edendatud tööreformide tõttu töötavate inimeste väärtushinnangud muutunud ning aasta-aastalt on suurenenud nende inimeste arv, kes töötavad vabakutselistena. Kindlasti on üheks põhjuseks ka koroonapandeemia, mis on suurendanud huvi vabamate töövormide vastu.

Ettevõtete esindajate arv, kes teevad tehinguid vabakutselistega, on kasvamas. Sellega seoses jõustub novembris 2024 (Reiwa 6) uus “Vabakutseliste kaitse seadus (Vabakutseliste uus seadus)”, mis reguleerib tööandjatele kehtestatud nõudeid, kui nad annavad tööd vabakutselistele. Paljud soovivad kiiresti mõista selle seaduse põhijooni, et neid oma igapäevatöös rakendada.

Seetõttu tutvustame selles artiklis Vabakutseliste kaitse seaduse sisu ja juhiseid ning selgitame, milliseid meetmeid ettevõtted peaksid võtma.

Mis on vabakutseliste kaitse seadus (uus vabakutseliste seadus)?

Vabakutseliste kaitse seadus (uus vabakutseliste seadus) on õigusakt, mis sätestab peamiselt vabakutselistele tööd tellivatele ettevõtjatele kohustuslikud nõuded töövõtulepingutes ja muudes sarnastes kokkulepetes. Selle ametlik nimetus on “Eritingimustel töövõtjatele suunatud tehingute õigluse ja muude aspektide seadus”.

Siin selgitame vabakutseliste uue seaduse üldisi põhimõtteid.

Vabakutseliste kaitse seaduse taust ja tähendus

Vabakutseliste kaitse seaduse loomise taustaks on töövormide mitmekesistumine Jaapanis. Viimasel ajal on üha rohkem inimesi, kes ei tööta ettevõttes, vaid tegutsevad vabakutselistena. Kuid kuna vabakutselisi ei tunnustata tööstandardite seaduse “töötajatena”, ei kehti neile tööõigusaktid. See tähendab, et tellijatega suhtlemisel on nad võrreldes töötajatega nõrgemas positsioonis. On tõsiasi, et mitte vähe on vabakutselisi, kes peavad tellija nõudmistele alludes vastu võtma ebasoodsaid tingimusi.

Arvestades sellist olukorda, loodi vabakutseliste kaitse seadus, et reguleerida suhteid ja tagada isikutele, kes on ettevõtjatena töövõtulepingu alusel tööd vastu võtnud, stabiilne töökeskkond.

Vabakutseliste kaitse seadus võeti vastu Reiwa 5. aastal (2023) 28. aprillil ja jõustub Reiwa 6. aastal (2024) 1. novembril.

Vabakutseliste kaitse seaduse ja alltöövõtu seaduse erinevused

Alltöövõtu seadus on õigusakt, mis keelab tellijatest ettevõtetel teha alltöövõtjatele kahjulikke tegusid seoses tasude ja kaupade vahetusega.

Kuna vabakutseliste ja töövõtjate suhted on struktuurilt sarnased, võib tunduda, et mõlemad reguleerivad sarnaseid lepingulisi suhteid. Siiski on olemas oluline erinevus kapitalinõuete osas.

• Alltöövõtu seadus → kohaldub juhul, kui tellija kapital ületab teatud summat
• Vabakutseliste uus seadus → ei ole tellija kapitalinõuetele piiranguid

Kuna väiksema kapitaliga ettevõtjad võivad vabakutselistega tehinguid tehes jääda alltöövõtu seaduse kohaldamisalast välja, siis vabakutseliste kaitse seadus reguleerib kõiki töövõtjaid, kes tellivad tööd vabakutselistelt, sõltumata kapitalinõuetest, eesmärgiga kaitsta vabakutselisi.

Juhised tehinguteks vabakutselistega

Vabakutselistega tehingute puhul on olemas juhised, mis eelnevad Jaapani Vabakutseliste Kaitse Seadusele (Japanese Freelancer Protection Law). Uute reeglite tööpraktikasse juurutamisel on juhiste ülevaatamine hädavajalik.

Alustuseks tutvustame vabakutseliste juhiste üldist ülevaadet.

Vabakutseliste juhiste kohta

Vabakutseliste tehingute osas on Reiwa 3. aastal (2021) asjaomased ministeeriumid koostöös välja töötanud “Juhised turvalise töökeskkonna loomiseks vabakutselistele”.

Peamised sisupunktid hõlmavad ettevõtjate ja vabakutseliste vahelisi tehinguid, selgitades konkurentsiseaduse (Japanese Antimonopoly Law), alltöövõtuseaduse (Japanese Subcontract Act) ja tööõigusaktide kohaldamist ning tuues välja probleemse käitumise tüübid.

Viide: Õiglase Kaubanduse Komisjon jt “Juhised turvalise töökeskkonna loomiseks vabakutselistele[ja]“

Alltöövõtuseaduse ja konkurentsiseaduse suhe

Kui vabakutselised ja ettevõtjad teevad tehinguid, kohaldatakse üldiselt konkurentsiseadust. Kui tellija ettevõtja omakapital ületab 10 miljonit jeeni, kohaldatakse ka alltöövõtuseadust.

Vabakutseliste juhistes on selgitatud alltöövõtuseaduse ja konkurentsiseaduse kohaldamist ning järgmised ettevõtjad peavad kinni pidama järgmistest nõuetest:

• Ettevõtjad, kes teevad tehinguid vabakutselistega
• Vahendajad (ettevõtjad, kes sobitavad vabakutselisi ja tellijaid)

Vabakutseliste juhistes on esitatud põhimõtted, mis puudutavad järgmisi aspekte alltöövõtuseaduse ja konkurentsiseaduse kontekstis:

• Ülekaaluka seisundi kuritarvitamise reguleerimine
• Tehingu tingimuste selgitamine tellimisel

Ja need seaduserikkumised, mis võivad tekitada probleeme, on esitatud konkreetsete käitumistüüpidena.

Tööõigusaktide suhe

Kuna vabakutselistel ei ole reeglina sõlmitud töölepingut, siis tööõigusakte neile ei kohaldata.

Kuid kui üksikute tellijate või vahendajatega suhtlemisel peetakse neid tööstandardite seaduse (Japanese Labor Standards Law) alusel “töötajateks”, siis võidakse kohaldada tööõigusakte.

Vabakutseliste juhistes on esitatud kriteeriumid ja konkreetne lähenemine, mille alusel hinnatakse, kas isikut peetakse tööõigusaktide kontekstis “töötajaks”.

Freelance’i kaitse seaduse (フリーランス保護法) kohaldatavad tehingud ja isikud

Freelance’i kaitse seaduse (フリーランス保護法) kohaldamisalas on oluline mõista, kes on seaduse mõistes freelancerid ja millised tehingutüübid kuuluvad seaduse alla. Veenduge alati, kas teie ettevõtte tehingud on kaitstud selle seadusega.

Freelanceri määratlusest

Freelanceri määratlus ei ole õiguslikult selgelt sõnastatud ega ühtselt määratletud. Näiteks on freelancerite juhendis kirjeldatud järgnevalt:

“Freelancer” viitab iseseisvale ettevõtjale või ühemehefirmale, kellel ei ole füüsilist kauplust ega töötajaid ning kes kasutab oma kogemusi, teadmisi ja oskusi sissetuleku teenimiseks.

Õiglane Kaubanduskomisjon jt | Juhend freelanceritele turvalise töökeskkonna loomiseks[ja]

Seega võib freelancerit mõista kui isikut, kes ei palka töötajaid ja kes sõlmib töövõtu- või alltöövõtulepinguid, et üksinda sissetulekut teenida.

Freelance’i kaitse seaduse alla kuuluvad tehingud

Freelance’i kaitse seaduse alla kuuluvad tehingud on ettevõtete ja vabakutseliste vahelised B2B tehingud (äriühingutevahelised tehingud). See ei kehti ettevõtete ja tavatarbijate vaheliste B2C tehingute puhul.

Konkreetselt on peamised alla kuuluvad tehingud “teenuste osutamise lepingud”. Teenuste osutamise leping tähendab lepingut, milles ettevõte delegeerib osa või kõik oma äritegevused välisele teenusepakkujale. Üldiselt nimetatakse seda ka allhankimiseks.

“Teenuste osutamise” määratlus on Freelance’i kaitse seaduses järgmine:

（第2条3項）
Selles seaduses “teenuste osutamine” tähendab järgmisi toiminguid.
Üks. Ettevõtja usaldab teisele ettevõtjale oma äritegevuse jaoks kaupade tootmise (kaasa arvatud töötlemine) või informatsiooni tulemite loomise.
Kaks. Ettevõtja usaldab teisele ettevõtjale oma äritegevuse jaoks teenuste osutamise (kaasa arvatud juhtumid, kus teine ettevõtja osutab teenuseid otseselt esimesele ettevõtjale).

Jaapani teatud alltöövõtjate tehingute õigluse jms seadus｜e-Gov õigusaktide otsing[ja]

Teenuste osutamise leping on üldnimetus lepingutele nagu töövõtuleping ja volitusleping, mida kasutatakse enamiku vabakutseliste tehingute puhul.

Freelance’i kaitse seaduse sihtrühm

Freelance’i kaitse seadus kehtib tehingutele, mis on seotud “kindlate tellimust vastu võtvate ettevõtjate” poolt tellitud töödega. Freelance’i kaitse seaduses on kindlate tellimust vastu võtvate ettevõtjate definitsioon järgmine:

(2. artikli 1. lõige)
Selles seaduses “kindel tellimust vastu võttev ettevõtja” tähendab ettevõtjat, kes on töö tellija poolel ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest:
üks – isik, kes on füüsilisest isikust ettevõtja ja ei kasuta töötajaid
kaks – juriidiline isik, kellel peale esindaja ei ole muid juhatuse liikmeid (direktorid, nõukogu liikmed, täidesaatvad ametnikud, tegevjuhid, kontrollijad või audiitorid või nendega samaväärsed isikud. Sama on öeldud ka kuues lõigus teises punktis.) ja kes samuti ei kasuta töötajaid

Kindlate tellimust vastu võtvate ettevõtjate tehingute õigluse jms seadus｜e-Gov õigusaktide otsing[ja]

Seega on töötajate olemasolu või puudumine suurim kriteerium, mis määrab, kas ettevõtja kvalifitseerub kindla tellimust vastu võtvaks ettevõtjaks. Freelance’i all mõistame põhiliselt just neid kindlaid tellimust vastu võtvaid ettevõtjaid.

Lisaks, ettevõtjad, kes annavad tööd kindlatele tellimust vastu võtvatele ettevõtjatele, nimetatakse töö tellijateks. Ettevõtted, kes teevad tehinguid freelance’idega, kuuluvad sellesse kategooriasse.

Freelancerite kaitse seaduse põhipunktid ja ettevõtete poolt rakendatavad meetmed

Freelancerite kaitse seaduse (フリーランス保護法) jõustumisel peavad ettevõtted rakendama mitmeid meetmeid. Tutvustame seitset olulist sammu, mida ettevõtted peaksid võtma, et vastata seaduse nõuetele. On hädavajalik, et iga ettevõte kontrolliks ja kohandaks oma tegevust vastavalt seadusele.

Tehingu tingimuste selgitus

Kui ettevõte annab tööd vabakutselisele, peab ta selgitama tehingu tingimusi vastavalt Jaapani vabakutseliste kaitse seaduse (フリーランス保護法, Freelance Protection Law) artikli 3 lõike 1 nõuetele. Tingimuste selgitamise viisid on kas kirjalikult või elektrooniliselt (näiteks e-maili teel).

Selgitada tuleb järgmisi asjaolusid:

• Osutatava teenuse sisu
• Tasu suurus
• Maksetähtaeg
• Muud Jaapani Õiglase Kaubanduse Komisjoni (公正取引委員会, Fair Trade Commission) reeglitega määratud asjaolud

Kui tehingu tingimused on selgitatud elektrooniliselt, kuid vabakutseline nõuab tingimuste kirjalikku vormi, peab ettevõte viivitamatult esitama tingimused uuesti kirjalikult (sama paragrahvi lõige 2).

Sõltumata lepingu vormist või osapoolte staatusest, kehtivad need nõuded kõikidele töö tellijatele.

Tasude maksetähtajad

Teenuse tellinud ettevõtjad peavad tasuma vabakutseliselt saadud teenuste eest 60 päeva jooksul alates teenuste vastuvõtmisest ning määratlema maksetähtaja võimalikult lühikese aja jooksul (Jaapani Vabakutseliste Kaitse Seaduse (フリーランス保護法) artikkel 4 lõige 1).

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et maksetähtaja alguspunkt ei sõltu vastuvõetud teenuste kontrollimisest või ülevaatamisest.

Lisaks, kui teenuseid on edasi delegeeritud, tuleb maksetähtajaks määrata 30 päeva alates esialgse tellimuse maksetähtajast ning samuti võimalikult lühikese aja jooksul (sama seaduse artikkel 4 lõige 3).

Selle regulatsiooniga on ära hoitud ka viivitused tasumisel edasi delegeeritud teenuste puhul.

Töövõtjate järgitavad kohustused

Jaapani vabakutseliste kaitse seaduse (フリーランス保護法) kohaselt on töövõtjatel, kui nad sõlmivad pikaajalisi töövõtulepinguid, kohustus järgida teatud reegleid, et vältida vabakutseliste ebasoodsasse olukorda sattumist (Jaapani vabakutseliste kaitse seaduse artikkel 5, lõige 1).

Järgitavad kohustused on järgmised:

• Vabakutselise süüta tasu vastuvõtmisest keeldumine
• Vabakutselise süüta tasu vähendamine
• Vabakutselise süüta tagastuste tegemine
• Tavapärasest turuhinnast oluliselt madalama tasu ebaõiglane kehtestamine
• Õigustamata põhjusel vabakutselisele oma määratud kaupade ostmise või teenuste kasutamise pealesurumine

Lisaks ei tohi töö tellija, olenemata töö kestusest, teatud tegevuste kaudu ebaõiglaselt kahjustada konkreetse töövõtja huve (sama paragrahvi lõige 2).

• Vabakutselise süüta rahaliste vahendite, teenuste või muude majanduslike hüvede enda kasuks pakkumise nõudmine
• Vabakutselise süüta töö sisu muutmise või ümbertegemise nõudmine

Siiski tuleb märkida, et kohaldatava töövõtuperioodi osas on vajalik oodata tulevasi valitsuse määrusi.

Täpne värbamisteabe esitamine

Vabakutseliste värbamisel ei tohi kasutada eksitavat või valeinformatsiooni sisaldavaid reklaame (Jaapani Vabakutseliste Kaitse Seaduse artikkel 12, lõige 1).

Lisaks peab info olema täpne ja ajakohane (sama paragrahvi lõige 2).

Selle reguleerimisega tagatakse sarnane kaitse nagu töötajate värbamisel Tööhõive Stabiilsuse Seaduse alusel, kus on nõutav töötingimuste selge väljatoomine.

Arvestus raseduse, sünnituse, lapsehoolduse ja hoolduskohustusega

Jaapani vabakutseliste kaitse seaduses (Freelancer Protection Law) on ette nähtud raseduse, sünnituse, lapsehoolduse ja hoolduskohustusega inimestele töötajatega sarnane kaitse.

Kui vabakutseline, kellele on tellitud tööd teatud perioodiks, esitab taotluse, peab tellija tagama, et vabakutseline saaks tööd teha kooskõlas raseduse, sünnituse, lapsehoolduse ja hoolduskohustusega, arvestades asjaolusid (Jaapani vabakutseliste kaitse seaduse artikkel 13 lõige 1). Rakendatava perioodi pikkus määratakse tulevikus valitsuse määrusega.

Lisaks, isegi kui töö tellimise periood ei vasta valitsuse määrusega kindlaks määratud ajale, on tellijal kohustus püüelda selle poole, et vabakutseline saaks lapsehoolduse ja hoolduskohustusega tööd ühildada, tehes vajalikke jõupingutusi asjaoludele vastavalt (sama artikli lõige 2).

Võitlus ahistamise vastu töökeskkonnas

Tellija peab tagama, et vabakutselised töötajad ei satuks ahistamise tõttu ebasoodsasse töökeskkonda, luues nõuetekohase nõustamissüsteemi ja rakendades muid vajalikke meetmeid (Jaapani vabakutseliste kaitse seaduse artikkel 14, lõige 1).

Jaapani vabakutseliste kaitse seaduses välja toodud konkreetsete ahistamise vormide hulka kuuluvad:

• Seksuaalne ahistamine (seksuaalne ahistamine)
• Rasedusega seotud ahistamine (rasedusaegne ahistamine)
• Võimupositsiooni kuritarvitamisest tulenev ahistamine (võimupositsiooni ahistamine)

Ahistamise kohta nõu küsimine või sellest teavitamine ei tohi olla aluseks lepingu lõpetamisele või muudele vabakutselisele ebasoodsatele toimingutele (sama paragrahvi lõige 2).

Lõpetamise ja muude etteteatamiste kohta

Jaapani vabakutseliste uues seaduses (フリーランス新法) on kehtestatud töölepingute lõpetamise etteteatamisele sarnanevad reeglid.

Juhul kui tegemist on pideva töövõtu lepinguga, peab vabakutselisega sõlmitud lepingu lõpetamisest või lepingu uuendamata jätmisest teavitama põhimõtteliselt vähemalt 30 päeva ette (Jaapani vabakutseliste kaitse seaduse (フリーランス保護法) artikkel 16, lõige 1).

Lisaks, kui vabakutseline nõuab lepingu lõpetamise põhjuste avalikustamist, peab tellija need viivitamatult avalikustama (sama artikli lõige 2).

Karistused seaduse “Freelancerite kaitse seadus” rikkumise eest

Kui rikutakse seadust “Freelancerite kaitse seadus”, võib freelanceri avalduse alusel asutada haldusorganite poolt läbiviidavaid kontrolle ja vajadusel teha ettekirjutusi või anda korraldusi.

Kui rikutakse antud korraldusi või keeldutakse kontrollist, võib selle eest määrata kuni 500 000 jeeni (umbes 4000 eurot) suuruse trahvi, mistõttu on oluline olla ettevaatlik.

Kokkuvõte: Freelancerite kaitse seadusega seotud meetmed – konsulteerige advokaadiga

Freelancerite kaitse seadus on loodud selleks, et tagada freelanceritele stabiilne töökeskkond, kehtestades tellijatele teatud reeglid. On oluline mõista seaduse põhinõudeid ja juhiseid, mis aitavad teistel seadustel rakenduda, ning luua vastav süsteem.

Kuigi Freelancerite kaitse seadus on vastu võetud, tuleb selle täpsete nõuete ja detailide osas oodata Jaapani Õiglase Kaubanduse Komisjoni määruste ja Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumi määruste väljatöötamist.

Ettevõtted, kes teevad koostööd freelanceritega, peavad jätkuvalt kohandama oma tegevust vastavalt muutuvatele oludele. Vale otsuse tegemine võib kaasa tuua karistused ja põhjustada ettevõttele suurt kahju. Seetõttu soovitame Freelancerite kaitse seadusega seotud meetmete rakendamisel konsulteerida advokaadiga, kes pakub spetsialiseeritud nõu.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT-valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas, kõrge erialase pädevusega õigusbüroo. Viimastel aastatel on tööviiside mitmekesistumise tõttu tööõigusele üha enam tähelepanu pööratud. Meie büroo pakub tööõigusega seotud lahendusi. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: IT ja start-up ettevõtete äriõigus[ja]