Kas töötasu erinevus kontoris ja kodukontoris töötavate töötajate vahel on lubatud, kui kaugtöö edeneb?
Teleworki kasutajate arvukus Tokyo linnas, mis avaldas 2021. aasta märtsis (2021) uuringu “Mitmekesiste tööviiside tegelikkuse kohta”, on suurenenud. Ettevõtetes, kus on rohkem kui 30 töötajat, oli teleworki kasutuselevõtt 2017. aastal 6,8%, kuid 2020. aasta detsembris oli see laienenud 58,8%-ni.
Mitmekesiste tööviiside tegelikkuse uuring[ja]
Kuigi telework on töötajatele harjumuspärane ja pakub palju eeliseid, on paljud ettevõtted raskustes tööaja haldamise ja töökorralduse reeglite järgimisega.
Lisaks on koroonaviiruse pandeemia tõttu majanduslikult kannatanud ettevõtetes tekkinud olukordi, kus teleworki tegevate töötajate ja kontoris töötavate töötajate palgad erinevad.
Seetõttu selgitame sel korral lihtsalt ja mõistetavalt palga erinevuste õiguspärasust “kontoris töötamise” ja “teleworki töötamise” vahel koroonaviiruse pandeemia ajal.
Kaugtöö kolm tüüpi
Kaugtööd ei saa üheselt määratleda, selle vormid jagunevad töö tegemise koha põhjal järgmisteks kolmeks tüübiks.
Kodukontoris töötamine
See on töövorm, kus töötaja ei pea kontorisse minema, vaid teeb tööd kodus. See vähendab töötajatele pendeldamise koormust ja uue koroonaviiruse nakatumise riski ning võimaldab neil leida aega kodutööde, laste kasvatamise ja hooldamise jaoks.
Satelliitkontoris töötamine
See on töövorm, kus töötaja ei pea minema peamisse kontorisse, vaid teeb tööd eraldi loodud satelliitkontoris. Kui see asub kodu lähedal, saab tööle sõitmise aega lühendada ja saada sama töökeskkonna nagu peamises kontoris.
Mobiilne töötamine
See on töövorm, kus töötaja kasutab sülearvutit, tahvelarvutit, mobiiltelefoni jms ning teeb tööd ärireisil olles hotellis, kiirrongis või linnakohvikus. Kui on olemas internetiühendus, saab töötaja vabalt valida töökoha, mis aitab vähendada liikumisaega ja suurendada tootlikkust.
Palgakärpe rakendamine ettevõtte juhiste järgi tehtava kaugtöö korral
Jaapani tööstandardite seaduses (Japanese Labor Standards Act) on sätestatud, et ettevõttel on kohustus töölepingu sõlmimisel töötajatele töötingimusi selgitada.
Paragrahv 15 (Töötingimuste selgitamine)
Tööandjal on kohustus töölepingu sõlmimisel selgitada töötajatele palka, tööaega ja muid töötingimusi. Sel juhul tuleb palka ja tööaega puudutavad küsimused ning muud töö- ja sotsiaalministeeriumi määrusega kindlaks määratud küsimused selgitada töö- ja sotsiaalministeeriumi määrusega kindlaks määratud viisil.
“Palk, tööaeg ja muud töötingimused” on määratletud tööstandardite seaduse rakenduseeskirjades ja kaugtööga seotud järgmised punktid tuleb kindlasti selgitada:
- Töökoha ja tööülesannete kohta
- Tööaja algus ja lõpp, ületunnitöö olemasolu, puhkeaeg, puhkepäevad, puhkus ning töötajate jagamine kaheks või enamaks rühmaks ja tööaja muutmine
- Palk (v.a pensioni- ja ajutised maksed), palga määramine, arvutamine ja maksmise viis, palga maksetähtajad ja makseperioodid ning palgatõusude kohta
Töötingimuste muutmiseks on töölepingu seaduses (Japanese Labor Contract Act) sätestatud, et töötajate ja tööandjate individuaalne kokkulepe on põhimõtteliselt vajalik. Siiski ei tohi isegi kokkuleppel tehtud muudatused olla madalamad kui tööreeglites sätestatud töötingimused.
Töötingimuste muutmiseks on võimalik ka tööreeglite muutmine, kuid sel juhul peavad olema täidetud järgmised nõuded:
- Töötajatele tuleb teatada muudetud tööreeglitest
- Töötajatele tekitatav kahju tööreeglite muutmise tõttu ning muutmise vajadus peavad olema mõistlikud
Arvestades eeltoodut, võib järeldada, et ettevõtte juhiste järgi kaugtööd tehes ei saa töötajate palka vähendada ilma töötajate nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui tööreeglites on sätestatud “kaugtöö” korraldus.
Kui soovite rohkem teada saada töölepingute (töölepingute) kohta, vaadake järgmist artiklit, kus on üksikasjalikult kirjeldatud seda teemat.
https://monolith.law/corporate/checkpoints-of-employment-agreement[ja]
Töötaja palga vähendamine, kui ta soovib ise kaugtööd teha
Kui ettevõte on töötaja taotluse heaks kiitnud, on töölepingu seaduse (Jaapani Töölepingu seadus) paragrahvi 8 kohaselt võimalik töötingimusi muuta. Tavaliselt arutatakse sellisel juhul lisaks “töökohale” ka “töö sisu”, “tööaeg” ja “palk” ning muud töötingimused.
Näiteks, kui tööreeglid määravad kontoritöö, ei ole probleemi, kui töötaja soovib teha kodutööd, mis võimaldab tal saada aega lapsehoolduseks või hoolduseks, ja kui palga vähendamine on kokkuleppel. Siiski tuleb olla ettevaatlik järgmiste juhtumite puhul.
Tööaja vähendamine “väljaspool töökohta töötamise” tõttu
Kui töötaja teeb kaugtööd ja töötab kontorist väljas, kohaldatakse tööstandardite seaduse (Jaapani Tööstandardite seadus) “väljaspool töökohta töötamise” reeglit, kui on täidetud teatud tingimused, ja töötajat peetakse töötanuks määratud tööaja jooksul.
Paragrahv 38-2, lõige 1
Kui töötaja tegeleb tööga väljaspool töökohta kogu või osa tööajast ja on raske tööaega arvutada, loetakse, et ta on töötanud määratud tööaja. Siiski, kui tööülesande täitmiseks on tavaliselt vaja töötada üle määratud tööaja, loetakse, et ta on töötanud tavaliselt vajaliku aja jooksul, nagu on määratud Tervise- ja Tööministeeriumi määrusega.
Kui “väljaspool töökohta töötamise” reeglit kohaldatakse, ei teki ületunnitasu, välja arvatud juhul, kui on vaja töötada kindlasti üle määratud tööaja.
Siiski tuleb olla ettevaatlik, sest “väljaspool töökohta töötamise” reeglit ei kohaldata, kui ei ole täidetud järgmised kaks nõuet:
- Infotehnoloogia seadmeid ei ole ettevõtte juhiste kohaselt pidevalt ühendatud.
- Töötaja ei tee tööd pidevalt kasutaja konkreetsete juhiste järgi.
See tähendab, et 1. töötajal on lubatud vabalt katkestada side või eemalduda infotehnoloogia seadmetest, 2. tal ei ole kohustust reageerida kohe ettevõtte juhistele ja 3. ta ei tee tööd ettevõtte konkreetsete juhiste järgi, muidu ei peeta tööaja arvutamist keeruliseks.
Palga vähendamine “vaheaja” tõttu
Kaugtöö, nagu kodutöö, nimetatakse töötaja aega, mil ta on teatud aja tööst eemal, “vaheajaks”.
Alates 1. aprillist 2019 (Reiwa aasta 1) on “muudetud tööohutuse ja töötervishoiu seadus” (Jaapani Tööohutuse ja Töötervishoiu seadus) kohustanud ettevõtteid “tööaja objektiivseks mõistmiseks”. Seetõttu peab ettevõte kontrollima tööpäeva algus- ja lõpuaega ning registreerima tööaja täpselt.
Seega, kui tavaline tööaeg on algus kell 9:00, lõpp kell 18:00 ja paus 1 tund, võib “vaheaja” olemasolu tähendada, et tööaeg on lühem, seega võib kaaluda 1. tööaja nihutamist, 2. aastapuhkuse võtmist tunni kaupa, 3. palga vähendamist.
Siiski, kui 1. ja 2. juhul on vaja muuta tööreegleid või sõlmida tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, ja 3. juhul on vaja muuta töötingimusi, on vaja individuaalset kokkulepet tööandja ja töötaja vahel või muuta tööreegleid.
Juhul, kui põhjuseks on uue koroonaviiruse nakkuse vältimine
Kui töötaja palub luba teha kaugtööd sama palga eest, et vältida uue koroonaviiruse nakkust, hinnatakse järgmiste punktide põhjal, kas see on mõistlik:
- On objektiivselt selge, et ettevõtte nakkushaiguste ennetamise meetmed on ebapiisavad ja kontoris töötades on suur oht nakatuda uude koroonaviirusesse.
- Väljaspool kontorit on võimalik saavutada sama turvaline keskkond kui kontoris ja tööülesannete täitmine ei ole takistatud.
Kui ettevõte ei täida ülaltoodud tingimusi, näiteks kui ta on võtnud tavalisi nakkushaiguste ennetamise meetmeid, võib ta nõuda, et töötaja tuleks kontorisse, ja kui ta keeldub, võib ta võtta meetmeid, sealhulgas palga vähendamise, distsiplinaarkaristuse või vallandamise.
Siiski, eriolukorra väljakuulutamise ajal võib isegi siis, kui kaugtöö tingimused ei ole täielikult täidetud, elu ja keha turvalisus olla esmatähtis ning töötaja, kes on valinud kaugtöö, võib olla karistatud või vallandatud, mis võib olla kehtetu.
Kokkuvõte
Oleme siiani selgitanud võimalikke stsenaariume ja seotud seadusi seoses palgaerinevusega kontoris töötamise ja kaugtöö vahel koroonaviiruse kriisi ajal.
Kui kontoris töötamise ja kaugtöö tingimused, sealhulgas töötundide arv ja muud töötingimused, erinevad, on vaja lisada töökorraldusreeglitele sätted kaugtöö kohta.
Lisaks, kui kaugtöö rakendamisega seoses on plaanis kasutusele võtta “paindlik tööaeg” või “tööaja hüvitamise süsteem väljaspool töökohta”, siis lisaks töökorraldusreeglite muutmisele võib olla vajalik ka tööandja ja töötajate vahelise kokkuleppe sõlmimine. Seetõttu soovitame enne otsuse tegemist konsulteerida advokaadiga, kellel on põhjalikud teadmised ja kogemused tööstandarditega seotud seadustest.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Koroonaviiruse kriisi tõttu saab kaugtöö kasulikkus tulevikus veelgi rohkem tähelepanu. Teisest küljest on paljudel ettevõtetel veel arendamisel kaugtööga seotud töökeskkonna ettevalmistamine ja lepinguliste suhete korraldamine. Meie büroo analüüsib erinevate seaduste reguleerimise alusel olemasolevate ja alustavate äriprojektide seaduslikke riske, püüdes äritegevust võimalikult palju seadustada ilma seda peatamata. Üksikasjad on toodud allpool olevas artiklis.