Sagedased plakatiäratused: illustratsioonide jäljendamise ja Jaapani autoriõiguse seaduse selgitus
2022. aasta jaanuaris tekitas palju kõneainet video, mille üks paljastusliku sisuga YouTuber postitas YouTube’i. Videos osutas ta, et populaarne illustraator joonistab, jäljendades teiste inimeste tehtud fotosid, mis on “tracing” ehk jäljendamise näide. Antud illustraator on tuntud isik, kes on loonud visuaalseid kujutisi populaarsele bändile ja teinud koostööd mitmete ettevõtetega, mistõttu tekitas see suurt kära.
Vastuseks segadusele uuendas illustraator oma Twitteri kontot ja vabandas, öeldes: “On tõsi, et postitasin ja müüsin mõningaid teoseid, mida olen loonud viidates ja ümber kujundades, ilma autoriõiguste omaniku loata.” Kuid ta eitas, et oleks fotosid jäljendanud või et tal oleks olnud kavatsus plagieerida.
Selle “jäljendamise” kahtluse tõttu otsustas Pokemoni aktsiaselts, et illustraatori poolt loodud koostöötoode (T-särk) on originaal, kuid võttis praegust olukorda tõsiselt ja teatas, et aktsepteerib tagastusi ja tellimuste tühistamisi.
Selles artiklis selgitame, mis on see “jäljendamine”, mis on tekitanud palju kõneainet, ja kuidas see on seotud autoriõiguse seadusega.
Jälgimine ja kopeerimine
Illustratsioonide harjutamisel on jälgimine ja kopeerimine asendamatud meetodid.
Jälgimine tähendab paberi asetamist eeskujuks oleva pildi peale ja selle järgi joonistamist. Analoogmeetodil asetatakse eeskuju peale jälgimispaber ja joonistatakse selle järgi, digitaalmeetodil luuakse eeskuju peale uus kiht ja joonistatakse selle järgi.
Kopeerimine tähendab illustratsiooni joonistamist, vaadates eeskujuks olevat pilti.
Mõlemad meetodid on olulised joonistusoskuse parandamiseks. Lisaks saab joonistusprotsessi käigus õppida erinevaid tehnikaid, mida professionaalsed illustraatorid oma töödes kasutavad.
Kuid illustratsioonide joonistamisel tuleb olla ettevaatlik jälgimise ja kopeerimise autoriõiguste suhtes.
Mis on “jälgimisplagiaat”?
“Jälgimisplagiaat” tähendab kellegi teise foto või illustratsiooni jälgimist ja plagieerimist, kuid see ei tähenda, et jälgimine on autoriõiguse rikkumine.
Jälgimine ja kopeerimine ei ole alati ebaseaduslikud, see sõltub ulatusest.
Autoriõiguse varaliste õiguste hulka kuuluvad “õigus reprodutseerida teost trükkimise, fotografeerimise, kopeerimise, salvestamise, filmimise või muu sellise meetodi abil” ehk reprodutseerimisõigus (Jaapani autoriõiguse seaduse 2. peatüki 1. lõigu 15. punkt) ja “õigus tõlkida, arranžeerida, muuta, dramatiseerida, filmida või muul viisil kohandada teost” ehk kohandamisõigus (Jaapani autoriõiguse seaduse 27. peatükk), mida mõlemat saab kasutada ainult autoriõiguse omanik.
“Jälgimisplagiaadi” süüdistus tähendab, et on rikutud reprodutseerimisõigust või kohandamisõigust.
Reprodutseerimine ja kohandamine
Reprodutseerimise ja kohandamise kohta on olemas Jaapani Ülemkohtu otsus.
Reprodutseerimine tähendab olemasoleva teose kasutamist, et luua sellest identne teos või teha selle konkreetsele väljendusele muudatusi, lisandeid või muudatusi, ilma et loodaks uusi mõtteid või tundeid loovalt väljendada, säilitades selle väljenduslikud olulised omadused, nii et selle teosega kokku puutuv isik saaks otseselt tajuda olemasoleva teose väljenduslikke olulisi omadusi.
Kohandamine tähendab olemasoleva teose kasutamist, säilitades selle väljenduslikud olulised omadused, tehes selle konkreetsele väljendusele muudatusi, lisandeid või muudatusi, ja loovalt väljendades uusi mõtteid või tundeid, nii et selle teosega kokku puutuv isik saaks otseselt tajuda olemasoleva teose väljenduslikke olulisi omadusi.
Jaapani Ülemkohus, 28. juuni 2001 otsus
Seega, kui “säilitatakse väljenduslikud olulised omadused” või “selle teosega kokku puutuv isik saab otseselt tajuda olemasoleva teose väljenduslikke olulisi omadusi”, siis on tegemist autoriõiguse rikkumisega. See tähendab, et olgu tegemist jälgimise või kopeerimisega, kui need ei ulatu selleni, ei ole tegemist autoriõiguse rikkumisega.
Tracingut puudutavad kohtuasjad
Tracingut puudutavate kohtuasjade hulgas on juhtumeid, kus autoriõiguste omanik on väitnud, et tracing on rikkunud tema autoriõigusi, ja juhtumeid, kus tracers on süüdistatud õiguste rikkumises ja on selle tõttu kohtusse kaevanud.
Näide autoriõiguste rikkumisest jäljendamise tõttu
Hageja väitis, et kostja on jäljendanud ilma loata tema poolt müüdavat fotomaterjali, kasutanud seda oma romaani fänniraamatu tagakaanel ja müünud seda, rikkudes seeläbi hageja fotomaterjali autoriõigusi (koopiate tegemise õigus, kohandamise õigus ja üleandmise õigus). Hageja nõudis kostjalt kahjutasu ebaseadusliku tegevuse eest.
Kostja tunnistas, et ta oli loonud illustratsiooni, tuginedes internetist leitud “mehe joovat kohvi” fotomaterjalile, kuid väitis, et ta oli ainult joonistanud mehe pea ja õlgade kontuuri ning kohvitassi ja seda hoidva käe kontuuri. Ta väitis, et ta ei viidanud fotomaterjalile “värvimise” osas, vaid värvistas mustvalge illustratsiooni ise.
Kohtuotsuses tunnistati, et fotomaterjal on autoriõigusega kaitstud teos ja illustratsioon on loodud fotomaterjali alusel, kuid
- Illustratsioon on joonistatud ainult 2,6 cm ruudukujulisele alale, seega ei ole fotomaterjalis kujutatud subjekti ja valguse suhet kujutatud ning lisaks on lisatud õhuke valge joon, mis läbib inimese näo keskosa, mida fotomaterjalis ei ole
- Illustratsioon on mustvalge, seega ei ole fotomaterjalis kujutatud värvikombinatsiooni kujutatud
- Illustratsiooni taust on valge või hall, seega ei ole fotomaterjalis kujutatud subjekti ja tausta kontrasti kujutatud
- Illustratsioonis on fotomaterjalis kujutatud subjekti särgi mustrit muudetud
Arvestades neid fakte,
ei saa öelda, et illustratsioon sisaldab fotomaterjali üldise väljenduse olulisi omadusi (subjekti ja valguse suhe, värvikombinatsioon, subjekti ja tausta kontrast jne) ja illustratsioon ei anna otsest tunnetust fotomaterjali olulistest väljenduslikest omadustest.
Seega, illustratsioon ei ole fotomaterjali koopia ega kohandamine ning kostjat ei saa tunnistada fotomaterjali autoriõiguste rikkujaks. Kuigi hageja väitis, et üleandmise õigust on rikutud, ei ole illustratsioon fotomaterjali koopia ega kohandamine, seega ei ole fänniraamatu levitamine, milles illustratsioon on avaldatud, üleandmise õiguse rikkumine.
Tokyo District Court otsus 29. märtsil 2018 (2018)
Kohtuotsusega lükati hageja nõue tagasi.
Kokkuvõttes, kuigi tunnistati, et “illustratsioon loodi fotomaterjali alusel” ja “joonistati mehe pea ja õlgade kontuur ning kohvitassi ja seda hoidva käe kontuur”, ei säilitatud “väljenduslike oluliste omaduste identiteeti” ega “võimaldatud vaatajal otse tajuda olemasoleva autoriõigusega kaitstud teose väljenduslike oluliste omaduste”, seega ei olnud tegemist autoriõiguste rikkumisega.
Juhtum, kus plagiaadiks süüdistatud looja esitas autoriõiguste rikkumise hagi
Järgnevalt käsitleme juhtumit, kus hageja esitas hagi pärast seda, kui teda süüdistati sotsiaalmeedias anonüümse isiku poolt “ebaõiglases jäljendamises”. Hageja väitis, et tema autoriõigusi (koopiate tegemise õigus ja automaatne avaliku edastamise õigus) ning autori isiklikke õigusi (õigus säilitada teose originaalsus) rikuti, kui tema illustratsioonidele lisati teise isiku illustratsioone ja postitati mitmeid artikleid, mis sisaldasid selliseid töödeldud pilte. Lisaks väitis hageja, et tema maine oli kahjustatud ja tema äriõigusi rikutud. Seetõttu nõudis ta Twitterilt saatja andmete avalikustamist.
Anonüümne isik postitas 18 korda säutsu, mis sisaldasid nelja manustatud pilti pealkirjaga “Mis sa arvad, kas see on lõdvalt jäljendatud? Kas originaalpilti joonistades saab proportsioonid samaks?” ja kahte manustatud pilti pealkirjaga “Kaela nurk on muudetud, aga…”. Need pildid olid loodud mitme naise küljevaate illustratsiooni ühendamisega. Anonüümne isik kritiseeris hagejat, öeldes “Ta on pidev plagiaator” ja “See on peaaegu must”. (Märkus: “Rale” tähendab “plagiaat”).
Hageja väitis, et tema illustratsioonide manustamisega säutsudesse salvestati iga postitatud pildi andmed kostja serverisse, mis on “avaliku edastamise vahend, mis on ühendatud avalikult kasutatava telekommunikatsiooniliiniga” (Jaapani autoriõiguse seaduse 2. peatüki 1. lõige 9.5), ja need said automaatselt avalikult edastada. Seega väitis hageja, et postitaja rikkus tema autoriõigusi, kopeerides ja võimaldades avalikku edastamist (edastamise võimaldamine) tema illustratsioonidele. Lisaks väitis hageja, et tema illustratsioonidele, millele ta omab autori isiklikke õigusi, lisati ilma tema loata teiste illustraatorite töid, luues postitatud pilte ja kärpides neid, rikkudes seeläbi tema õigust säilitada oma illustratsioonide originaalsus.
Lisaks väitis hageja, et postitaja näitas, et hageja illustratsioonid olid loodud teiste illustraatorite tööde jäljendamise teel, mis rikkus teiste autoriõigusi, ja et hageja on inimene, kes teeb ebaseaduslikke jäljendusi. See jättis mulje, et hageja sotsiaalne hindamine langes ja tema maine kahjustus. Seetõttu nõudis ta saatja andmete avalikustamist ja esitas hagi.
https://monolith.law/reputation/defamation[ja]
Kohus uuris hageja väidet, et tema illustratsioonid ei jäljendanud teiste illustratsioone, ja leidis, et hageja omab illustratsiooni 1 joonist, mis on illustratsiooni loomise protsessi raames joonistatud illustratsiooni alus. Seega kinnitati, et hageja lõi illustratsiooni 1 ilma postitatud pildi 1-1 jäljendamata. Lisaks on hageja avalduses üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas ta loob naise küljevaate illustratsioone, sealhulgas illustratsiooni 1, käsitsi valmistatud kunstnikelt, ja kuidas ta neid esitab. Lisaks näitab video, kuidas hageja loob illustratsioone, mis on sarnased illustratsiooniga 1, et hageja on omandanud oskuse luua illustratsioone, mis on sarnased illustratsiooniga 1. See fakt kinnitab, et hageja suutis luua illustratsiooni 1 ilma postitatud pildi 1-1 jäljendamata.
Kohus leidis, et “ülaltoodud põhjal võib usaldada hageja väidet, et ta lõi illustratsiooni 1 ilma teiste illustratsioone jäljendamata” (Tokyo ringkonnakohtu otsus 23. detsembril 2021) ja nõustus kõigi hageja väidetega, andes Twitterile korralduse avalikustada saatja andmed.
https://monolith.law/reputation/provider-liability-limitation-law[ja]
Kokkuvõte
“Teose avaldamine, mida peetakse jäljendamiseks” → “Süüdistus plagiaadis” → “Põlemine internetis” → “Autor avaldab kommentaari” → “Kiusamine” ehk “plagiaadiskandaalid” on sagenenud, kuid otsustamine, kas autoriõigusi on rikutud või mitte, on väga keeruline.
Isikud, kes mõistavad hukka autoriõiguste rikkumise, ei tohi ise teiste autoriõigusi rikkuda. Ülalmainitud “juhtumid, kus plagiaadis süüdistatud loojad on esitanud õiguste rikkumise kaebuse” puhul võib postitaja rikkuda mitte ainult hageja autoriõigusi (reproduktsiooniõigus ja automaatne avalik edastamisõigus) ja autori isiklikke õigusi (õigus säilitada identiteet), vaid ka E-nimelise kunstniku autoriõigusi (reproduktsiooniõigus ja automaatne avalik edastamisõigus) ja autori isiklikke õigusi (õigus säilitada identiteet), kelle joonistust ta kasutas “tõendina”.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on intellektuaalomandi õigused, eriti autoriõigused, saanud palju tähelepanu ning seaduslikkuse kontrollimise vajadus on üha suurenenud. Meie büroo pakub lahendusi seoses intellektuaalomandiga. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.
Category: Internet