Kas kellegi nime omavoliliselt avaldamine võib olla kuritegu? Selgitame ka juhtumeid, kus isikuandmed on avalikustatud.

Tänapäeval on interneti ja sotsiaalmeedia leviku tõttu igaühel lihtne informatsiooni levitada. Samas nõuab isikuandmete käsitlemine suurt tähelepanu. Paljud inimesed soovivad teada, milliseid õiguslikke samme saab astuda, kui keegi avaldab nende nime ilma loata. Samuti on tõsiasi, et mõned inimesed ei tea, kuidas reageerida, kui nende nimi on avalikustatud, ja jätavad olukorra tähelepanuta.

Käesolevas artiklis tutvustame riske, mis kaasnevad isikuandmete, nagu nimi, loata avaldamisega internetis või sotsiaalmeedias ja sellele järgneva tegevusetusega. Samuti selgitame, kuidas olukorrale reageerida ja milliseid õiguslikke vastutusi on võimalik esitada, tuues konkreetseid näiteid.

Kellegi nime omavoliline avaldamine on privaatsusõiguse rikkumine

Internetis või sotsiaalmeedias teise inimese nime (pärisnime) või muid isikuandmeid ilma loata avalikustamine võib kujutada endast privaatsusõiguse rikkumist. Privaatsusõigus on igaühele kuuluv õigus, mis kaitseb isikliku elu teabe omavolilise avalikustamise eest. See kaitseb inimese privaatsfääri ja on oluline inimõigus, mis on “isiklike õiguste allikas”.

Privaatsusõigus on üks põhiõigustest, mida kaitstakse Jaapani põhiseaduse (Nihonkoku Kenpō) artikli 13 tõlgendamise kaudu. Kuigi see ei ole seaduses sõnaselgelt väljendatud, on see kindlaks tehtud põhiseaduse tõlgenduste ja kohtupraktika kaudu. Internetis kellegi nime omavoliliselt avalikustamine ja muud sarnased tegevused, mis rikuvad isiku privaatsfääri ja avalikustavad isiklikku elu puudutavat teavet, võivad olla privaatsusõiguse rikkumised.

Juhtumid, kus kellegi nime omavoliliselt avaldamine muutub ebaseaduslikuks

Privaatsusõiguse rikkumine ei pruugi iseenesest kohe ebaseaduslik olla, kuid olenevalt avaldatud sisust või sellega kaasnevatest kommentaaridest võib see kaasa tuua mitte ainult privaatsusõiguse rikkumise, vaid ka kriminaalkaristuse.

Internetis kellegi nime omavolilise avaldamise eest vastutusele võtmise juhtumeid selgitame, tuues näiteid asjakohastest kriminaalseadustest.

Kõnealuse laimu kohaldamine kriminaalõiguses

Internetis või sotsiaalmeedias kellegi nime avaldamine, koos laimava sisuga postituste tegemisega, võib kaasa tuua mitte ainult privaatsuse rikkumise, vaid ka kriminaalkaristuse kohaldamise au teotamise (Jaapani kriminaalseadustiku artikkel 230) või solvamise (Jaapani kriminaalseadustiku artikkel 231) eest. Au teotamise kuritegu on defineeritud järgmiselt:

Kui isik avalikult esitab fakte ja kahjustab sellega teise inimese au, siis sõltumata faktide olemasolust võib teda karistada kuni kolmeaastase vangistuse või arestiga või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga.

Viide: Solvangute ja au teotamise kuritegude ajalugu | Jaapani Justiitsministeerium[ja]

Lisaks on solvang defineeritud järgmiselt:

Kui isik solvab teist avalikult, ilma fakte esitamata, võib teda karistada kinnipidamise või rahatrahviga.

Viide: Solvangute ja au teotamise kuritegude ajalugu | Jaapani Justiitsministeerium[ja]

Seega, kui isik avaldab internetis või sotsiaalmeedias ilma loata kellegi nime ja teotab või solvab teda avalikult internetis, võib ta sattuda au teotamise või solvamise kriminaalkaristuse alla.

Kättemaksuporno

Teise inimese nime ilma loata avaldamine ning tema seksuaalse sisuga pildi või video internetis levitamine rikub “Isiku seksuaalse sisuga kujutiste levitamise tõkestamise seadust” (tuntud kui Kättemaksuporno tõkestamise seadus), mis võib kaasa tuua kriminaalkaristuse. Kättemaksuporno kehtib sõltumata soost, mis tähendab, et ohvriks võivad saada nii naised kui ka mehed.

Seotud artikkel: Mis on kättemaksuporno seadus? Selgitame ka karistuste sisu ja kuidas toimida[ja]

Isikuandmete avalikustamine ei pruugi alati olla kuritegu

Internetis või sotsiaalmeedias teise inimese nime või muid isikuandmeid omavoliliselt avalikustamine võib olla kuritegelik. Siiski ei kvalifitseeru kõik isikuandmete avalikustamise juhtumid kuriteoks.

Kui postituse sisu on selgelt au teotav või kui sellega kaasnevad seksuaalse sisuga pildid, on süüteo tunnused ilmsed. Kuid on olukordi, kus on keeruline otsustada, kas tegu on kuriteoga või mitte. Privaatsuse rikkumine üksi ei too kaasa kohest kriminaalkaristust, seega on vajalik hoolikalt hinnata, kas tegu on süüteoga.

Internetis ja sotsiaalmeedias levinud isikuandmete avalikustamise näited

Seletame lahti tegelikke näiteid, kus internetis või sotsiaalmeedias on teiste inimeste isikuandmeid avalikustatud. Juhtub, et inimesed teevad seda emotsiooni ajel või kogemata, kuid toome välja mõned juhtumid, kus isikuandmete avalikustamine on ebaseaduslik.

Teise inimese täisnime avaldamine koos laimuga

Kui avalikustate kellegi täisnime ja postitate laimavaid või tema sotsiaalset staatust alandavaid kommentaare, võite sattuda au teotamise süüdistuse alla. Järgnevalt on toodud mõned konkreetsete postituste näited:

• 〇〇 on võtnud tarbijalaenudest (kiirlaenud) suure summa laenu ja on pankroti äärel
• 〇〇 on minevikus varguse eest politsei poolt arreteeritud
• 〇〇 ei saa tegelikult üldse õppimisega hakkama ja on eksamitel kõikides ainetes läbi kukkunud, mistõttu peab aastat kordama

Kui avalikustate kellegi täisnime ja levitate internetis teavet, mis alandab tema sotsiaalset mainet, võib see viia au teotamise süüdistuseni. Postitatud faktide tõesus või valelikkus ei mõjuta au teotamise süüdistuse kehtivust, kuid faktid peavad oleks piisavalt konkreetsete detailidega.

Tüütute käitumiste või tülide avalikustamine

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus inimesed postitavad sotsiaalmeedias, näiteks X (endine Twitter), tüütute käitumiste või tülide videosid, põhjendades seda õiglustundega. Isegi kui teine pool on tõepoolest käitunud tüütult, võib postituse sisu viia au teotamise süüdistuseni.

Lisaks, kui avalikustate kellegi näo ilma mosaiigita, võib see rikkuda privaatsusõigust ja mõnel juhul ka portreeõigust, mis võib kaasa tuua tsiviilvastutuse.

Privaatsete suhtluste avalikustamine

Sotsiaalmeedias, nagu DM (Direct Message), LINE või e-maili teel toimunud kahe inimese privaatsete suhtluste avalikustamine võib samuti mõnel juhul kaasa tuua süüdistuse.

Kui teete suhtlusest ekraanipildi ja postitate selle internetis, ei pruugi see iseenesest olla ebaseaduslik. Kuid kui avalikustatud suhtlus sisaldab au teotamist või kui avalikustate kellegi täisnime, võite vastutusele võetud saada.

Näited, kus isikuandmete avalikustamise seaduslikkuse üle otsustamine on keeruline

Internetis või sotsiaalmeedias isikuandmete, nagu täisnimi, avalikustamine võib sõltuvalt olukorrast olla ebaseaduslik, nagu oleme varem maininud, näiteks au teotamise või kättemaksuporno puhul. Lisaks kriminaalvastutusele võib selline tegevus kaasa tuua ka tsiviilvastutuse. Siiski ei ole kõik isikuandmete avalikustamise juhtumid ebaseaduslikud ja mõnikord on väga keeruline otsustada, kas tegemist on seaduse rikkumisega või mitte.

Tegutsetakse anonüümselt, kuid avalikustatakse tegelik nimi

Paljud inimesed, nagu mõjutajad või kirjanikud, tegutsevad anonüümselt või kasutavad pseudonüüme, et oma tegelikku nime mitte avaldada. Samuti on inimesi, kes kasutavad hostiklubides või kabareedes töötades kunstinimesid. Kui selliste inimeste tegelikud nimed avalikustatakse nende soovita, võib see olla privaatsusõiguse rikkumine.

Avalikustatakse tegeliku nime varjunimed või initsiaalid

Isiku tegeliku nime avalikustamine varjunimede või initsiaalide kujul ei pruugi olla privaatsusõiguse rikkumine. Varjunimed või initsiaalid muudavad konkreetse isiku tuvastamise keeruliseks. Kuid kui lisainformatsiooni abil on võimalik isikut hõlpsasti tuvastada, siis on tegemist privaatsusõiguse rikkumisega, mis on võrreldav tegeliku nime avalikustamisega. Lisaks, kui postitatakse ka laimavat sisu, võib see kujutada endast au teotamist.

Juriidiline vastutus, mida on võimalik jälitada internetis ja sotsiaalmeedias toimuva avalikustamise korral

Kui teie isikuandmeid, nagu täisnimi, on internetis või sotsiaalmeedias avalikustatud, võib see mitte ainult rikkuda teie privaatsusõigusi, vaid võib kaasa tuua ka kriminaalvastutuse või tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudeid. Selgitame, millist juriidilist vastutust on võimalik jälitada, kui teie nimi on internetis ilma loata avaldatud.

Kriminaalvastutus kriminaalkaristuse alusel

Kui postitatud sisu sisaldab laimu või solvanguid, võib see kaasa tuua kriminaalvastutuse au teotamise kuriteo (Karistusseadustiku artikkel 230) või solvamise kuriteo (Karistusseadustiku artikkel 231) alusel. Au teotamise eest võib määrata kuni kolmeaastase vangistuse või aresti või kuni 500 000 jeeni suuruse trahvi, solvamise eest aga kinnipidamise või rahatrahvi.

Seotud artikkel: Mis on solvamise kuritegu? Näited konkreetsetest sõnadest ja erinevused au teotamise kuriteoga[ja]

Tsiviilvastutus kahju hüvitamise kaudu

Kui on võimalik kindlaks teha isik, kes on teie isikuandmeid internetis avalikustanud, võib tsiviilvastutuse alusel nõuda kahju hüvitamist. Tsiviilvastutus on kriminaalkaristusest eraldiseisev, seega isegi kui kriminaalkaristust ei määrata, võib kohus siiski määrata kahju hüvitamise. Isikuandmeid avalikustanud isiku kindlakstegemiseks on võimalik juriidiliselt nõuda “saatja informatsiooni avalikustamist”.

Seotud artikkel: Mis on saatja informatsiooni avalikustamise nõue? Uute protseduuride loomine seadusemuudatuse tõttu ja nende protsesside selgitus advokaadi poolt[ja]

Riskid, mis kaasnevad isikuandmete avalikustamisega internetis ja sotsiaalmeedias

Kui teie isikuandmed, nagu täisnimi, on internetis või sotsiaalmeedias avalikustatud, võib tekkida küsimus, kuidas toimida. Kuigi väga pahatahtliku sisu puhul võib tunduda, et peate kindlasti midagi ette võtma, võib vähem kahjuliku ja ilmse kahju puudumisel tekkida soov olukorda esialgu jälgida.

Kuid isikuandmete avalikustamine internetis, kus seda võib igaüks hõlpsasti näha, võib kaasa tuua mitmesuguseid riske, kui seda jätta tähelepanuta.

Isikliku teabe levitamine väljaspool isikuandmeid

Isikuandmete, nagu nimi, avalikuks jätmisel ei piirdu riskid ainult isikuandmete avalikustamisega. Lisaks võib esineda oht, et levitatakse valeinformatsiooni ja alusetuid postitusi. Näiteks võib isikuandmete avalikustamise tõttu levima hakata valeinformatsioon, kui kellegi nimi osaliselt kattub, põhinedes pelgalt oletustel.

Minevikust on teada juhtumeid, kus inimesed on kannatanud valeinformatsiooni leviku tõttu, mis ei ole seotud nendega. Näiteks juhtus, et inimene, kelle perekonnanimi oli sama mis liiklusohtliku sõidu kahtlusalusel või kelle elukoht oli õnnetuspaigale lähedal, sai ekslikult süüdistatud. Ohvriks langenud isiku ettevõtte aadress ja muu teave avaldati internetis kui “liiklusohtliku sõidu kahtlusaluse isa juhitud töökoha” all, mis põhjustas üle riigi tulvavaid protestikõnesid.

Informatsiooni levik teiste meediumite kaudu

Isikuandmete levimine ei piirdu ainult algse SNS-i või foorumiga, kus need esmalt postitati. On olemas risk, et andmed levivad edasi ja postitatakse ka teistele platvormidele, põhjustades informatsiooni laialdast levikut. Kui andmed levivad kiiresti teistele SNS-idele või veebilehtedele, võib see jõuda veelgi suurema hulga inimesteni, suurendades kahju ja nõudes seetõttu suuremat tähelepanu.

Kui isikuandmed levivad paljudele SNS-idele või veebilehtedele, muutub postituste kustutamine või muu sekkumine veelgi keerulisemaks. Lisaks suureneb risk, et paljude inimeste silme all levivad eelnevalt mainitud valeinformatsioon ja valed veelgi kiiremini.

Kiusamine ja tüütamine võivad põhjustada tegelikku kahju

Risk, et avalikustatakse mitte ainult tegelikud nimed, vaid ka isiklikud andmed nagu aadressid ja telefoninumbrid, ei ole välistatud. Eriti ohtlik on olukord, kus inimest võidakse alusetute kuulujuttude tõttu pidada mingi juhtumi kahtlusaluseks, mis võib eskaleeruda isegi kodu- või töökoha andmete avalikustamiseni.

Kui selline teave levib, võib tekkida tegelik kahju, kui inimese poole pöördutakse üle kogu riigi suure hulga tüütavate kõnede, protestikõnede või postisaadetistega. See on eriti tülikas, kuna juhtumeid on mitmesuguseid, alates uudishimulikest tüütutest kõnedest kuni nendeni, kes usuvad kuulujutte ja helistavad eksliku õiglustunde ajendil protesteerima.

Elusündmused võivad saada mõjutatud

Internetis avaldatud teave on kõigile kergesti nähtav, mistõttu pole üllatav, kui keegi satub teie isikliku teabe peale. Avalikustatud teabe sisu võib mõjutada elu olulisi hetki, nagu abiellumine või tööle asumine, tuues kaasa negatiivseid tagajärgi. Teisele poolele ei pruugi olla võimalik kontrollida, kas info on tõene või mitte, seega võib mõju olla negatiivne sõltumata selle tõesusest.

Kui oht on kohe käes

Kui lisaks teie täisnimele on avalikustatud ka teie kodu või töökoha aadress, võib tekkida oht, et kolmandad isikud ilmuvad teie koju või töökohta, seades ohtu teie enda turvalisuse. Oht ei tulene ainult isikuandmete avalikustajast, vaid ka neist, kes neid andmeid näevad ja võivad ootamatult teie juurde tulla, mis on äärmiselt ohtlik. Kolmandate isikute teie koju ilmumine võib ohustada mitte ainult teid ennast, vaid ka teie perekonna liikmete turvalisust.

Internetis ja sotsiaalmeedias isikuandmete avalikustamisele reageerimine

Internetis või sotsiaalmeedias isikuandmete avalikustamine võib kaasa tuua mitmesuguseid riske ning nende eiramine võib halvimal juhul seada ohtu isiku või tema pere turvalisuse. Seetõttu on oluline tegutseda võimalikult kiiresti. Selgitame, kuidas toimida, kui teie isikuandmed on internetis avalikustatud.

Pöördumine inimõiguste nõustamiskeskusesse

Justiitsministeerium pakub erinevaid nõustamiskanaleid, nagu telefonitsi “Kõigi inimõiguste 110” ja internetipõhine “Interneti inimõiguste nõustamiskeskus”. Kui teie privaatsusõigusi on rikutud või isikuandmeid on ilma loata avalikustatud, põhjustades tegelikku kahju, tuleks esmalt pöörduda nõu saamiseks nendesse keskustesse.

Postituse eemaldamise või konto külmutamise taotlemine postituse avaldanud meediumilt

Kui teie isikuandmed on avaldatud sotsiaalmeedias või foorumites, on võimalik pöörduda postituse avaldanud meediumi haldaja või operaatori poole, et taotleda postituse eemaldamist. Samuti on võimalik taotleda postituse teinud konto külmutamist, mis aitab ära hoida edasisi kahjustusi, kui konto on teinud pahatahtlikke postitusi.

Politseisse pöördumine kriminaalvastutusele võtmiseks

Kui tegemist on privaatsusõiguste rikkumise või laimuga, on võimalik pöörduda politsei poole, et algatada kriminaalvastutuse menetlus. Kriminaalvastutusele võtmiseks on vajalik uurimisasutuste poolne uurimine, mis nõuab kannatanu avalduse või kaebuse esitamist. Internetis või sotsiaalmeedias tekkinud probleemide korral on võimalik konsulteerida politsei poolt loodud “Küberkuritegevuse nõustamiskeskusega”.

Tsiviilvastutusele võtmiseks pöördumine advokaadi poole

Lisaks kriminaalvastutusele on võimalik nõuda ka tsiviilvastutust ja kahjutasu. Tsiviilvastutusele võtmiseks soovitame konsulteerida õigusekspertidega, nagu advokaadid.

Advokaadiga konsulteerides on võimalik tuvastada postitaja isik isegi juhul, kui see pole esialgu teada, kasutades selleks saatja andmete avalikustamise taotlust. Lisaks saate advokaadilt nõuandeid, mida tuleks postitaja tsiviilvastutusele võtmisel silmas pidada, ning muid spetsialiseeritud soovitusi.

Kokkuvõte: Kui teie nimi või isikuandmed on avalikustatud, pöörduge esmalt nõu saamiseks

Internetis või sotsiaalmeedias kellegi nime või isikuandmete omavoliline avaldamine võib rikkuda privaatsusõigusi ning võib kaasa tuua kriminaal- või tsiviilvastutuse. Kui teie nimi või muu teave on ilma loata internetis avaldatud, ei pruugi te praegu veel kahju tunda, kuid on võimatu ennustada, millised riskid võivad tulevikus tekkida.

Halvimal juhul võib see põhjustada otseseid ohte teile või teie perele. Kui teie isikuandmed on ilma loata avaldatud, pöörduge esimesel võimalusel juristi poole. Varajane nõustamine ja tegutsemine aitab vältida võimalikku kahju ja hoida ära suuremaid probleeme.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas rikkaliku kogemusega õigusbüroo. Viimasel ajal on internetis levivad mainekahjustused ja laim muutunud “digitaalseks tätoveeringuks”, põhjustades tõsist kahju. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Allpool olevas artiklis on kirjeldatud üksikasju.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Digital Tattoo[ja]