Milline on saatja teabe avalikustamise nõude aegumistähtaeg? Kolm aegumistähtaega, millele tuleks tähelepanu pöörata internetis postitamisel

Kui olete saanud mainekahju või privaatsuse rikkumise tõttu internetis postitatud kommentaaride tõttu, kui kaua on teil aega esitada taotlus saatja teabe avalikustamiseks või nõuda kahjutasu?

Selles artiklis selgitame erinevaid “ajalisi piiranguid” (tähtaegu), mis on seotud mainekahju haldamise protseduuridega.

Internetis postituste kustutamise ajalimiit

Eelkõige ei ole olemas aegumistähtaega nõuda postituse või kirje kustutamist.

Ükskõik kui palju aastaid möödub, kui postitus on ebaseaduslik ja rikub ohvri auõigusi või privaatsusõigusi, ei muutu see. Seega, kustutamise enda jaoks “aegumistähtaega” ei ole.

Kuid kui soovite võtta juriidilisi meetmeid, nagu kahjude hüvitamine, on kolm ajalist piirangut.

Esimene on IT-tehniline aegumistähtaeg, teine on tsiviilõiguslik aegumistähtaeg kahjude hüvitamise nõudmiseks ja kolmas on kriminaalkaebuse aegumistähtaeg.

Vaatame neid kõiki eraldi.

https://monolith.law/reputation/defamation[ja]

https://monolith.law/reputation/privacy-invasion[ja]

1. Aegumine IT- ja tehnoloogiliste piirangute tõttu

Internetis postituste autorite kindlakstegemisel on ranged ajapiirangud. Autorite kindlakstegemine jaguneb laias laastus järgmisteks etappideks:

1. Au ja privaatsuse rikkumisega seotud artiklite postitamise veebisaidi haldurite või veebiserveri halduritega suhtlemine, et saada postitaja IP-aadressi ja muud teavet
2. Kui IP-aadress on avaldatud, saab kindlaks teha, kas postitus tuli mobiilsideoperaatorilt (kui kasutatakse mobiilivõrku) või teenusepakkujalt (kui kasutatakse statsionaarset ühendust). Esimese sammuna tuleb mobiilsideoperaatorilt või teenusepakkujalt nõuda side logide kustutamise keeldu (säilitamine)
3. Mobiilsideoperaatori või teenusepakkuja suhtes tuleb nõuda postitaja aadressi ja nime avaldamist (see osa on tavaliselt aadressi ja nime avaldamise nõude kohtuasi)

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

Ja just teises ja kolmandas etapis, kui mobiilsideoperaatori või teenusepakkuja suhtes nõutakse postitaja aadressi ja nime avaldamist, muutub probleemiks aegumine (ajapiirang) IT- ja tehnoloogiliste piirangute tõttu.

IT-tehnoloogiliste piirangute tõttu aegumine saatja teabe avaldamise nõude kohtuasjas

Mobiilsideoperaatorite ja teenusepakkujate logisid ei avaldata, kuid iga ettevõte määrab oma poliitika alusel säilitamisperioodi.

Näiteks:

• Mobiilsideoperaatorid säilitavad logisid ainult umbes kolm kuud ja statsionaarse ühendusega teenusepakkujad säilitavad logisid tavaliselt ainult umbes pool aastat kuni aasta. Kui see periood on möödas, logisid enam ei eksisteeri ja loomulikult ei saa nõuda nende säilitamist ega avaldamist
• Kui nõutakse logide kustutamise keeldu ja see nõue rahuldatakse, ei säilitata logisid piiramatult. Kui aadressi ja nime avaldamise nõude kohtuasja ei algatata kiiresti, võib juhtuda, et kord säilitatud logid kaovad

Need on mõned näited.

Eriti esimese näite puhul, kui postitus on tehtud rohkem kui kolm kuud või aasta tagasi, ei pruugi logi, mis näitab, kes selle postitas, enam olemas olla. Selle tehnoloogilise piirangu tõttu ei pruugi postitaja kindlakstegemine olla võimalik.

Kui postitaja isikuandmeid ei ole teada, ei pruugi olla võimalik nõuda kahjutasu, seega on oluline kiiresti nõuda postitaja teabe avaldamist.

See on pigem “IT- ja tehnoloogiline” piirang kui juriidiline “aegumine”.

2. Kahjude hüvitamise nõude aegumine

Siit alates on tegemist juriidilise “aegumise” küsimusega.

Kui on postitatud artikkel, mis kvalifitseerub au teotamise või privaatsuse rikkumisena, saab pärast postitaja tuvastamist esitada tsiviilseadustiku (Jaapani tsiviilseadustik) artikli 709 alusel kahjude hüvitamise nõude.

Selles kontekstis tähendab “kahju” selliseid asju nagu advokaaditasud, mis on seotud postitaja tuvastamisega, ja moraalse kahju hüvitamine.

https://monolith.law/reputation/compensation-for-defamation-damages[ja]

Probleemiks on “aegumistähtaeg kahjude hüvitamise nõudele, mis tuleneb ebaseaduslikust tegevusest (õigusvastane tegevus)”.

Ja sellel “internetis postitamise aegumisel” on kaks tüüpi.

20 aastat alates internetis postitamisest

20 aasta möödudes ebaseadusliku postituse tegemisest kaob õigus nõuda kahjutasu, mis põhineb internetis postitamisel. Siiski, seoses mainekahjuga, ei pruugi see reaalses elus olla suur probleem.

Soov “nõuda kahjutasu postituse eest, mis tehti rohkem kui 20 aastat tagasi”, on vähemalt selle artikli kirjutamise ajal 2022. aastal, üsna raske ette kujutada.

Kahju ja kahjustaja teadasaamisest alates 3 aastat

See on tegelikult punkt, mis võib tekitada probleeme.

Kui on kindlaks tehtud, kes postituse tegi ja kes on kahjustaja, siis pärast 3 aasta möödumist muutub kahju hüvitamise nõue kahjustaja vastu võimatuks.

Kuid see, millal “kahju ja kahjustaja teadasaamine” toimus, pole alati selge.

Minevikus on olnud kohtuotsuseid, kus on öeldud:

“Kahjustaja vastu esitatava hüvitamise nõue on praktiliselt võimalik, kui teada saadakse nende võimalik määr.”

Kohtuotsus 29. jaanuaril 2003 (Heisei 14)

See on olnud kohtuotsus.

Kui tegemist on mainekahjuga või privaatsuse rikkumisega, mis vastab kuulujuttudele, siis tavaliselt ei ole “kahjustaja vastu esitatav hüvitamise nõue” võimalik mingil moel, kuni saadakse postituse tegija aadressi ja nime avalikustamine mobiilsideoperaatorilt või teenusepakkujalt.

Seega, aeg, mil saadakse postituse tegija aadressi ja nime avalikustamine, on aeg, mil algab “3-aastane” ajalimiit, mida nimetatakse erialakeeles “arvutamise alguspunktiks”. See on üks võimalik lähenemine.

Kuid praktilisest vaatepunktist, isegi kui saadakse aadressi ja nime avalikustamine, ei ole “süüdlane” veel tingimata selge.

Sest see, mis siin avalikustatakse, on täpsemalt öeldes “postituse teinud liini lepinguosalise aadress ja nimi”, mitte “postituse teinud postitaja enda aadress ja nimi”.

Näiteks,

• Lepinguline isik on 50-aastane mees, kuid postituse sisu põhjal tundub tõenäoline, et see on sama mehe tütar, kes elab koos temaga. Pärast kahju hüvitamise nõude läbirääkimiste alustamist sisu tõendamise jms kaudu, selgub, et see on tõepoolest tütar.
• Lepinguline isik on ettevõte, kuid läbirääkimiste alustamisel selgub, et teatud töötaja on postitanud ettevõtte võrgust ja erinevatel põhjustel on selgunud, et ettevõtet saab vastutusele võtta kasutaja vastutuse eest.

Seega, “lepingulise isiku aadressi ja nime teadasaamine” ei tähenda sama, mis “teada saada, kellelt saab nõuda kahju hüvitamist”.

Tegelikult, keselt saab nõuda, on sageli vaja teatud läbirääkimisi ja aega.

Nagu eespool mainitud kohtuotsus ütleb, “kahjustaja vastu esitatava hüvitamise nõue on praktiliselt võimalik, kui teada saadakse nende võimalik määr”, ei ole see “lepingulise isiku aadressi ja nime teadasaamine”, vaid näiteks,

• “Selgus, et see on tütar”
• “Selgus, et ettevõtet saab vastutusele võtta kasutaja vastutuse eest”

See on ajastus, mida tuleks kaaluda.

Selles mõttes võib ajastus, mil “teada saada, kellelt saab nõuda kahju hüvitamist”, olla ajastus, mil algab aegumistähtaeg.

3. Kriminaalkaebuse aegumine

Seni oleme käsitletud tsiviilõiguslikku “aegumist” ja ajapiiranguid, kuid on ka kriminaalõiguslik aegumine. See tähendab, et:

• Kahju hüvitamise nõude aegumine: ajapiirang, mille jooksul ohver saab esitada kahju hüvitamise nõude süüdlasele.
• Kriminaalõiguse aegumine: ajapiirang, mille jooksul on võimalik esitada kaebus või teha politsei või prokuratuuri poolt vahistamisi või süüdistusi, näiteks au teotamise korral.

Need on erinevad mõisted.

See kehtib mitte ainult internetis tehtud postituste ja muu mainekahju, vaid ka kõigi teiste teemade kohta.

Ja kriminaalõiguslik “aegumine” erineb vastavalt iga teo eest määratud karistusele.

Lisaks on keeruline, et on olemas kaks mõistet: “kaebuse esitamise periood (kaebuse aegumine)” ja “süüdistuse aegumine”.

Kaebuse esitamise periood (kaebuse aegumine)

Au teotamise ja muude kuritegude puhul ei esitata süüdistust, kui ohver ei esita “kaebust”.

Erinevalt mõrvast või kehavigastusest, muutub see “politsei asi”, kui ohver esitab “kaebuse” ja väidab kahju.

Lisaks au teotamisele võib sõltuvalt rikutud õigusest olla võimalik süüdistada solvamises, krediidi kahjustamises, äritegevuse takistamises, ähvardamises, jõuga äritegevuse takistamises jne.

Ja mõned neist võivad olla süüdistatavad ka ilma kaebust esitamata.

Selle “kaebuse” puhul on ette nähtud ajapiirang “6 kuud alates päevast, mil kurjategija teada saadi”. Varasemates kohtuotsustes on öeldud:

“Kurjategija teada saamise päev” viitab päevale pärast kuriteo lõppemist ja isegi kui kaebuse esitaja teadis kurjategijast kuriteo toimepanemise ajal, ei saa seda päeva kasutada kaebuse esitamise alguspäevana.

Viimane otsus 17. detsembril 1970 (Showa 45)

See on ka mõiste, mis tekitab küsimuse “millal see täpselt on internetis mainekahju korral”.

Süüdistuse aegumine

Kuriteod, millest on möödunud teatud aeg, ei pruugi olla süüdistatavad. See on kõige lähemal igapäevasele “aegumisele”.

Selle “süüdistuse aegumise” puhul on näiteks au teotamise korral 3 aastat. Pärast seda perioodi ei saa kurjategijat karistada.

Muuseas, privaatsuse rikkumise korral ei ole olemas “privaatsuse rikkumise kuritegu”, seega politsei ei vahista ega süüdista kedagi ning süüdistuse aegumist ei eksisteeri.

Ülalnimetatud võimalike süüdistuste hulgas on:

• Au teotamise korral on solvamise kuriteo aegumine 1 aasta
• Krediidi kahjustamise, äritegevuse takistamise, ähvardamise, jõuga äritegevuse takistamise kuritegude aegumine on 3 aastat

Süüdistuse aegumine erineb kuriteo järgi, seega tuleb hinnata, millise kuriteo alla mainekahju postitus kuulub ja kui pikk on selle kuriteo süüdistuse aegumine.

Vajalik periood saatja teabe avalikustamise taotlemiseks

Ajutise korra või muu korra alusel IP-aadressi avalikustamise korralduse saamiseks kulub umbes 2–3 kuud ja isegi pärast IP-aadressi avalikustamist kulub saatja teabe avalikustamise otsuse saamiseks veel umbes 6–9 kuud.

Seega, kogu protsessi jaoks on vaja vähemalt 9 kuud, et tuvastada saatja teave.

Muuseas, saatja teabe avalikustamise taotlemise protsessi selgitame allpool.

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

Kokkuvõte: Kui soovite sujuvalt edasi liikuda saatja teabe avalikustamise taotlusega, pöörduge advokaadi poole

Nagu näha, on internetis postitatud kirjutiste mainekahju seotud “ajalimiitide” ja “tähtaegade” osas erinevaid aspekte ning nende tähtaegade arvestamise alguspunkti ehk “arvestuspunkti” määramine on üsna spetsiifiline.

Saatja teabe avalikustamise taotlusele on vaja kiiresti reageerida ning kohtu kaudu toimuv menetlus nõuab sujuvat toimimist.

Kuid vanade postituste tõttu tekkinud mainekahju ei tohiks lihtsalt alla anda, vaid esmalt on oluline konsulteerida advokaadi või muu spetsialistiga.