Mis on saatja teabe avalikustamise taotlus? Advokaat selgitab protsessi ja mida tuleks silmas pidada
Kui olete internetis saanud laimu või solvangu ohvriks, võite soovida tuvastada postitaja isiku ja nõuda temalt kahjutasu. Kuidas aga tegelikult postitaja tuvastada?
On olemas süsteem, mis võimaldab nõuda ebaseadusliku postituse teinud isiku teavet internetifoorumite, sotsiaalmeedia platvormide ja muude teenusepakkujate haldajatelt. Seda süsteemi nimetatakse saatja teabe avalikustamise nõudmiseks. Selles artiklis selgitame, kuidas seda protsessi läbi viia ja milline on selle kulg.
Lisaks on 2022. aasta oktoobris (Reiwa 4) seadusemuudatuse tõttu loodud uus protseduur, mis võimaldab nõuda avalikustamist kiiremini kui varem. Selgitame ka seda.
Mis on saatja teabe avalikustamise taotlus?
Saatja teabe avalikustamise taotlus on süsteem, mis võimaldab nõuda foorumi, blogi jms haldajatelt või teenusepakkujatelt teavet, nagu aadress, nimi, telefoninumber jne, isikult, kes on Internetis teinud teistele laimavaid või ebaseaduslikke postitusi (Jaapani teenusepakkuja vastutuse piiramise seaduse § 5-7).
Kui soovite postitaja vastu kohtusse kaevata kahjutasu nõudmiseks, on vaja isiku nime, aadressi ja muid isikuandmeid. Kuid enamik Internetis toimuvatest laimamistest toimub anonüümselt ja postitaja tuvastamine on väga keeruline, mistõttu on ohvri taastumise vahendid seni olnud suur probleem.
Saatja teabe avalikustamise taotluse objektiks olev teave on järgmine:
- Saatja nimi
- Saatja aadress
- Saatja e-posti aadress, saatja IP-aadress
- Saatja IP-aadress / port number, mis on kombineeritud IP-aadressiga
- Mobiilseadme Interneti-ühenduse teenuse kasutaja tuvastamise number
- Kasutaja tuvastuskood
- SIM-kaardi tuvastamise number
- Saatmise kuupäev ja kellaaeg (ajatempel)
Mis on teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus?
Teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus on seadus, mis piirab veebisaitide ja elektrooniliste teadetetahvlite haldajate, teenusepakkujate kahju hüvitamise kohustust, kui on tekkinud au teotamine, autoriõiguste rikkumine, privaatsuse rikkumine jne, mis on põhjustatud internetis edastatud teabest või suhtlusest.
Seaduse ametlik nimi on “Teatud elektroonilise side teenuse osutajate kahju hüvitamise vastutuse piiramise ja saatja teabe avalikustamise seadus”, mis jõustus 2002. aasta mais (2002. aasta Gregooriuse kalendri järgi) ja mida oluliselt muudeti 2022. aasta oktoobris (2022. aasta Gregooriuse kalendri järgi).
Muudatuse peamised punktid on järgmised:
- Sisselogimistüüpi postituste avalikustamise menetluse ja nõuete korrastamine, et vaadata läbi avalikustamise ulatus
- Uue kohtumenetluse loomine saatja teabe avalikustamiseks
2001. aastal, kui teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus kehtestati, ei osatud ette näha uusi SNS-teenuseid ja nutitelefonide levikut, mis võimaldavad kõigil hõlpsasti postitada internetis. Seetõttu on hakatud osutama teenusepakkuja vastutuse piiramise seaduse avalikustamise taotluse piirangutele.
Viimasel ajal on levinud laim ja solvangud, nagu Twitteri ja YouTube’i kommentaarid, Instagrami ja teiste nn “sisselogimistüüpi” SNS-i postitused. Sisselogimistüüpi puhul salvestatakse ainult sisselogimise ajal kasutatud IP-aadress ja sageli ei salvestata postitamise ajal kasutatud IP-aadressi, mis võimaldab samaaegselt sisse logida mitme seadmega, nagu nutitelefonid ja arvutid. Vanade seaduste alusel ei olnud sageli võimalik kindlaks teha, millist juurdepääsuteenuse pakkujat (allpool kirjeldatud) kasutati õiguste rikkumise korral postitamiseks, ja avalikustamise taotlusi ei tunnustatud sageli.
Muudetud seaduse kohaselt tunnistatakse sisselogimistüüpi postitused teabe avalikustamise taotluse objektiks ja määratakse, et mitte ainult postitamise ajal kasutatud juurdepääsuteenuse pakkuja, vaid ka sisselogimise ajal kasutatud juurdepääsuteenuse pakkuja on avalikustamise taotluse adressaat (muudetud teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus, artiklid 5.1 ja 5.2. Loodud on õigus taotleda teatud saatja teabe avalikustamist).
Lisaks on uue kohtumenetluse loomisena lisaks tavapärasele kohtuvälisele, tsiviilõiguslikule kaitsele ja õiguste kasutamisele kohtuasjades loodud uus “saatja teabe avalikustamise korralduse menetlus”, mis on mittetäieliku menetluse tüüp. See võimaldab “kaheastmelise” saatja teabe avalikustamise menetluse ühendada “ühtseks”, mis võib võrreldes varasema menetlusega kiirendada teabe avalikustamist.
Lisateavet saatja teabe avalikustamise korralduse menetluse kohta leiate järgmisest artiklist.
Saatja teabe avalikustamise taotlus ja teenusepakkujad
Üldiselt viitab mõiste “teenusepakkuja” internetiühenduse pakkujatele nagu NTT. Kuid “teenusepakkuja vastutuse piiramise seaduse” (Jaapani “Provider Liability Limitation Act”) järgi ei piirdu “teenusepakkuja” ainult internetiühenduse pakkujatega, vaid hõlmab laiemalt ka elektrooniliste teadetetahvlite (BBS) haldajaid jne. Teenusepakkujate hulka kuuluvad “sisuteenusepakkujad” ja “juurdepääsuteenusepakkujad (ISP)”.
Sisuteenusepakkuja
Sisuteenusepakkuja viitab teadetetahvlite ja blogide haldamise ettevõtetele. Näiteks kuuluvad siia CyberAgent, mis haldab “Ameblo”, ja Yahoo, mis haldab “Yahoo! Knowledge Bag”. On ka saite nagu 2channel ja 5channel, kus “pole algusest peale selge, milline ettevõte neid haldab”.
Seotud artikkel: Mis vahe on “2channel” ja “5channel” vahel? Selgitame ka praegust olukorda[ja]
Juurdepääsuteenusepakkuja (ISP)
Juurdepääsuteenusepakkuja (Internet Service Provider = ISP) viitab internetiühenduse pakkujatele. Näiteks NTT East Japan, NTT Docomo, Softbank jne. Üldterminina võib öelda, et see hõlmab “teenusepakkujaid” statsionaarse liini puhul ja “mobiilsideoperaatoreid” mobiiltelefoni liini puhul.
Varasema saatja teabe avalikustamise taotluse menetluskord
Allpool selgitame saatja teabe avalikustamise taotluse menetluskorda enne Jaapani “Provideri vastutuse piiramise seaduse” (Provider Responsibility Limitation Law) muudatust. Nagu järgnevast selgitusest nähtub, oli enne muudatust vajalik läbida mitu kohtumenetlust enne teabe avalikustamiseni jõudmist.
Kuidas teha sisupakkujale päringut saatja info avalikustamiseks (kohtuväliselt)
Saatja info avalikustamise päring algab IP-aadressi ja muu info avalikustamise nõude esitamisega “sisupakkujale”. Foorumite ja blogide puhul ei tea saidi haldajad sageli, kes on postitanud laimavaid kommentaare, kuid postitamise ajal kasutatud IP-aadress (logi) on tavaliselt salvestatud, kui see on hiljutine.
Kui IP-aadress on teada, on võimalik selle põhjal kindlaks teha, kes postituse tegi, ja tuvastada postitaja (kuigi see ei pruugi alati võimalik olla). Sisupakkujad säilitavad foorumitesse ja blogidesse postituste tegemisel kasutatud IP-aadresse teatud aja jooksul.
Saatja info avalikustamise päringu esitamiseks tuleb saidi haldajale (haldusettevõttele) esitada dokument nimega “Saatja info avalikustamise päring”. Selle Saatja info avalikustamise päringu vormi saab täita vastavalt Interneti teenusepakkuja vastutuse piiramise seadusega (Jaapani Interneti teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus) seotud infoveebisaidil[ja] avaldatud mallile (templaat)[ja], lisada isikut tõendav dokument ja saata see registreeritud kirjaga saidi haldusettevõttele. Saatja info avalikustamise päringus tuleb märkida laimavate kommentaaridega saidi URL (aadress), päringu esitaja nimi ja aadress ning avalikustamise nõudmise põhjus.
Seotud artikkel: Mis on “saatja info avalikustamise päring”, millega tuvastatakse postituse tegija?[ja]
Kui esitate saatja info avalikustamise päringu, otsustavad saidi haldajad ja teenusepakkujad, kas päringu esitaja väited vastavad seaduse nõuetele, ning otsustavad saatja info avalikustamise või mitteavalikustamise üle. Mõnikord võib haldaja vabatahtlikult (kohtumenetluseta) nõustuda IP-aadressi avalikustamise nõudega, kuid kui haldaja otsustab, et “ilma kohtu avaliku otsuseta ei saa avalikustamise nõudele vastata”, tuleb kohtule esitada uus taotlus saatja info ajutiseks avalikustamiseks.
Teenusepakkuja seisukohast on postituse tegija klient ja isikuandmete kaitse seisukohast on juhtumeid, kus teenusepakkuja vabatahtlikult nõustub info avalikustamise nõudega, vähe.
Ajutise meetme esitamine kohtule saatja teabe avalikustamiseks
Kui sisupakkuja ei vasta vabatahtlikule teabe avalikustamise taotlusele, kasutame kohtu kaudu mitte “kohtuasja”, vaid kiiret “ajutist meetmet” tsiviilkaitsemenetlust. See on seetõttu, et saatja teabe avalikustamise korral “kui IP-aadressi ei avalikustata kiiresti, muutub postitaja aadressi ja nime kindlakstegemine võimatuks”. Saatja IP-aadressi logi võib lühikese aja jooksul hävitada ja tavaline kohtumenetlus võib võtta liiga kaua aega.
“IP-aadress” on aadressilaadne teave Internetis. Kõik masinad, mis on ühendatud Internetiga, nagu koduarvutid ja nutitelefonid, omavad unikaalset “IP-aadressi” aadressiteavet. Interneti struktuuri tõttu ei saa postitaja suhelda ilma IP-aadressita. Kui ühendate mõne saidiga või teete postituse, salvestatakse serverisse postitaja “IP-aadress” ja “ajatempel”, mis on juurdepääsu aeg.
Tavalised serverihaldurid salvestavad IP-aadressi ja ajatempli, nii et “paljastage selle ebaseadusliku postituse teinud isiku IP-aadress ja ajatempel” ajutise meetme või kohtuasja korral.
Muuseas, on küsimus, millises kohtus saab ülaltoodud ajutist meetmet algatada. Selle punkti kohta on üksikasjalik selgitus eraldi artiklis.
Seotud artikkel: Mis on kohtualluvus kohtuasjades ja ajutistes meetmetes, mis on seotud mainekahjuga[ja]
Lisaks on võimalik nõuda ka artikli kustutamist.
Seotud artikkel: Mis on “kustutamise ajutine meetme”, mis on oluline laimamise vastu võitlemisel[ja]
Internetiteenuse pakkuja (ISP) tuvastamine
Kui postitaja IP-aadress on teada, tuvastatakse järgmisena internetiühenduse pakkuja ehk internetiteenuse pakkuja. IP-aadress on konkreetsemalt öeldes järgmine teave:
126.212.170.222
IP-aadressil on mõiste, mis on sarnane “jaotusega”, mis ütleb, “kes haldab seda vahemikku sellest vahemikust”. Ülaltoodud IP-aadressi haldab SoftBank. Seega saame aru, et postituse tegi SoftBanki kasutaja.
Järgmisena tuleb SoftBanki kohtusse kaevata.
Nõue on “avalikustage selle IP-aadressiga ühenduse loonud inimese aadress ja nimi sel ajal”. Mobiilsideoperaatorid nagu SoftBank ja fikseeritud liinide internetiteenuse pakkujad nagu Nifty koguvad kasutaja aadressi ja nime lepingu sõlmimisel ning salvestavad ka logi, mis näitab, “millisele kasutajale oli antud IP-aadress määratud teatud ajal”. Seega, kui SoftBanki kohtusse kaevatakse ja kohtuasi võidetakse, avalikustatakse postituse teinud isiku aadress ja nimi. Kuid probleem on ajaline piirang.
Juurdepääsu logid on äärmiselt suured. Mobiilsideoperaatorid salvestavad kümnete miljonite inimeste ja läbipääsu pakkujad miljonite inimeste logisid. Seetõttu kustutavad internetiteenuse pakkujad logid pärast teatud aja möödumist. Mobiilsideoperaatorid säilitavad logisid umbes kolm kuud ja fikseeritud liinide internetiteenuse pakkujad säilitavad logisid maksimaalselt umbes aasta. Seega, kui kulutate postituse ja kohtuasja algatamise vahel aega, kustutatakse logid selle aja jooksul.
Eriti mobiilsideoperaatorite puhul on see ajapiirang äärmiselt oluline ja jääb alles vaid kolm kuud. Näiteks, kui “sain nõude esitada ajutise korralduse kohta ühe kuu vanuse postituse kohta, korraldasin dokumendid ja tõendid kahe nädala jooksul, esitasin ajutise korralduse nõude saidile, vastaspool vastas, nii et see võttis kaks nädalat ja seejärel sain IP-aadressi avalikustamise nädala pärast”, on järelejäänud aeg vaid umbes kaks nädalat. Kui kulutate kuskil liiga palju aega, ei pruugi postitaja tuvastamine õnnestuda. Seetõttu tehakse üldiselt ka ajutise kustutamiskeelu nõue, nagu järgnevalt selgitatakse.
Seotud artikkel: Kui kaua kestab nõue avalikustada saatja teave? Kolm aegumistähtaega, mida tuleb tähele panna interneti postituste puhul[ja]
Esitada ajutine meede saatja teabe kustutamise keelamiseks internetiteenuse pakkujale
Pärast sisupakkujate, nagu saidi haldajate, poolt saatja teabe, nagu IP-aadressi ja ajatempli avalikustamist, tuleb internetiteenuse pakkujalt nõuda saatja nime jms avalikustamist. Kuid see menetlus internetiteenuse pakkujaga nõuab põhimõtteliselt tavalise tsiviilkohtumenetluse läbiviimist (※ eelneva süsteemi alusel).
Kuna tavalise tsiviilkohtumenetluse läbiviimine võtab sageli aega mitu kuud, on vaja ajutist meedet saatja teabe kustutamise keelamiseks, et vältida tõendite kadumist, kui internetiteenuse pakkuja ei kustuta selle aja jooksul säilitatud juurdepääsulogi.
Märkus: mõned internetiteenuse pakkujad võivad nõuda juurdepääsulogi säilitamist kohtuvälise vabatahtliku läbirääkimise teel, kasutamata ajutist meedet saatja teabe kustutamise keelamiseks.
Kohtuasi saatja teabe avalikustamise nõudmiseks
Põhimõtteliselt ei nõustu teenusepakkujad saatja teavet avalikustama ilma saatja nõusolekuta, seega tuleb saatja teabe avalikustamise nõude esitamine toimuda kohtu kaudu. Kohtuvaidluse peamiseks küsimuseks on, kas sihtpostituse või muu sarnase kirje sisu rikub selgelt hageja (teabe avalikustamise nõudja) õigusi või mitte.
Seotud artikkel: Mis on au teotamise kohtuasja tingimused? Selgitame tunnustatud nõudeid ja hüvitise määra[ja]
Seotud artikkel: Mis on au tunnete rikkumine? Varasemate kohtuotsuste ja kirjutamisele reageerimise viisid[ja]
Kui juurdepääsulogi säilitamine on võimalik, algatatakse kohtuasi saatja teabe avalikustamise nõudmiseks teenusepakkuja vastu ning nõutakse saatja kohta teabe, nagu “aadress, nimi, e-posti aadress” jms, avalikustamist.
Kohtuotsuse saamine ja saatja tuvastamine
Kui kaebus rahuldatakse, annab kohus otsuse, milles nõutakse juurdepääsupakkuja käest artikli postitamisel kasutatud lepingulise isiku nime, aadressi, e-posti aadressi jne avalikustamist.
Kui saatja teave on avalikustatud ja saatja on tuvastatud, on teil seejärel näiteks järgmised valikud:
- Nõuda, et nad lubaksid edaspidi mitte levitada laimu
- Nõuda kahjutasu
- Esitada kriminaalkaebus
On selliseid valikuid.
Seega, kui olete internetis laimu ohvriks langenud, on oluline kiiresti reageerida. Kui pöördute laimu vastu võitlemiseks kogenud advokaadi poole, saate postitaja tuvastamisel kiiresti reageerida. Muide, advokaaditasude suunised selles olukorras on üksikasjalikult selgitatud allpool toodud artiklis.
Seotud artikkel: Mis on mainekahju vastu võitlemise advokaaditasud ja hüvitise protsess?[ja]
Uue mittekohtuliku menetluse kaudu saatja teabe avalikustamise taotluse protseduur
Eelnevalt kirjeldasime olemasolevat süsteemi, kuid nüüd selgitame, kuidas taotleda saatja teabe avalikustamist mittekohtuliku menetluse kaudu, mis on võimalik tänu Jaapani Provideri Vastutuse Piiramise Seaduse (Provider Responsibility Limitation Law) muudatustele Reiwa 4. aastal (2023).
Mittekohtulik menetlus on lihtsam kui tavaline kohtumenetlus ja kohtul on laiem otsustusõigus. Selle omadused on järgmised:
- Erinevalt kohtumenetlusest toimub see põhimõtteliselt uurimise vormis, mis võimaldab argumente esitada ka väljaspool avalikku kohtusaali, erinevalt kohtumenetluse suulistest vaidlustest.
- Menetlus ei ole põhimõtteliselt avalik.
- Faktide tuvastamine on kohtu pädevuses ja see toimub lihtsustatud otsustusvormi kaudu.
- Vaidlustamise korral on lubatud ainult üks apellatsioon.
Need on mõned näited.
Kuidas on mittekohtuliku menetluse kasutuselevõtt muutnud saatja teabe avalikustamise protsessi? Alustame protsessi üldise kirjeldusega.
Mittekohtuliku menetluse kaudu saatja teabe avalikustamise taotluse jada
Mittekohtuliku menetluse kasutuselevõtt on toonud kaasa uue jada protseduure saatja teabe avalikustamise taotluse esitamiseks. Need on järgmised:
Esmapilgul võib olla raske mõista, mis on suurim erinevus võrreldes varasemaga. Seetõttu vaatame järgnevalt, millised on selle omadused ja miks see on efektiivne postituste puhul, mis nõuavad SNS-i ja muude sisselogimist nõudvate platvormide kasutamist.
① Esitame kohtule taotluse sisupakkuja teabe avalikustamise korraldamiseks
Uues menetluses tuleb kõigepealt esitada sisupakkuja vastutuse piiramise seaduse (Jaapani sisupakkuja vastutuse piiramise seadus) paragrahvi 8 alusel taotlus sisupakkujale. See ei erine oluliselt varasemast menetlusest enne muudatuste tegemist.
② Järgnevalt esitatakse ①-ga seoses pakkumiskorralduse taotlus, millega nõutakse sisupakkuja poolt omatava juurdepääsupakkuja nime esitamist.
Selle muudatuse tulemusena on nüüd võimalik nõuda juurdepääsupakkuja teabe esitamist sama kohtumenetluse raames sisupakkuja kaudu (Jaapani Provideri Vastutuse Piiramise Seaduse § 15 lõige 1 punkt 1). See nõue saab toimuda samaaegselt ① taotlusega, ilma et need üksteist välistaksid, ja nõudja võib oodata kiiret teabe esitamist.
③ Põhinedes ②-s saadud juurdepääsupakkuja teabele, esitame juurdepääsupakkujale saatja teabe avalikustamise korralduse ja teavitame sellest sisupakkujat.
Varasemas menetluses oli vaja pärast sisupakkujale avalikustamise taotluse esitamist esitada juurdepääsupakkujale uus saatja teabe avalikustamise taotlus eraldi taotlusena. Kuid uue menetlusega, mis loodi selle muudatusega, saab seda taotlust teha ühe menetluse raames, vähendades taotleja koormust.
Lisaks on nende menetluste kohaselt võimalik esitada kustutamiskeelu taotlus koos 1. ja 3. avalikustamiskorralduse taotlusega (sama seaduse artikkel 16, lõige 1) ning saada korraldus, mis keelab sisupakkujal ja juurdepääsupakkujal saatja teabe kustutamise. Selle tulemusena on rikkumispostituste logide säilitamine tagatud ja avalikustamise taotlus on muutunud stabiilsemaks ja tõhusamaks.
④ Sisu pakkujad annavad juurdepääsupakkujatele enda valduses olevat saatja teavet.
Varasemates protseduurides oli sellise teabe esitamise kohustus nõudja poolel. Kuid kuna see on nüüd võimalik sama protseduuri raames, on nõudjal võimalik teavitada sisu pakkujat ülaltoodud teatest, mis võimaldab sisu pakkujal otse juurdepääsupakkujale teavet anda (Jaapani teenusepakkuja vastutuse piiramise seaduse paragrahv 15, lõige 1, punkt 2).
⑤ Kui avalikustamiskorralduse taotlus on heaks kiidetud, avalikustatakse sisupakkuja ja juurdepääsupakkuja teave (IP-aadress, saatja nimi ja aadress jne).
Kui ülaltoodud protsessi järgitakse ja kohtus avalikustamiskorralduse taotlus heaks kiidetakse, avalikustatakse teave. Kuidas selle teabe põhjal reageerida, on kirjeldatud artikli esimeses pooles “Kohtuotsuse saamine ja saatja tuvastamine”.
Siiski on uue süsteemi kohaselt uueks sihtmärgiks saanud sisselogimistüüpi postituste puhul lisatud täiendavad nõuded tavalistele avalikustamisnõuetele, et vältida nõuete kuritarvitamist lihtsustatud menetluse kaudu ning kaitsta side saladust ja vältida privaatsuse rikkumist (nn täiendavad nõuded).
Seotud artikkel: Mis on “saatja teabe avalikustamise taotlus” kirjutaja tuvastamiseks?[ja]
Kokkuvõte: Konsulteerige advokaadiga saatja teabe avalikustamise taotluse osas
Samamoodi nagu laimavate artiklite kustutamine, nõuab saatja teabe avalikustamise taotlus keerukaid ja spetsialiseeritud protseduure ning on kõrge spetsialiseerumise valdkond. Kui on vaja postitaja kindlaks teha, võib internetiprobleemidega kursis oleva advokaadi poole pöördumine lahendada olukorra sujuvalt ja kiiresti.
Lisaks on kirjutaja tuvastamisel kindlasti ajalimiit. See on tingitud asjaolust, et logid seoses süüdlasega kustutatakse pärast teatud aja möödumist. Soovitame teil nõu pidada advokaadiga võimalikult varakult.
Seotud artikkel: Mis on mainekahju vastu võitlemise advokaaditasud ja hüvitise protsess?[ja]
Seotud artikkel: Mis on “saatja teabe avalikustamise taotlus” kirjutaja tuvastamiseks?[ja]
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolithi õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse alal laialdaste kogemustega õigusbüroo. Viimastel aastatel võib internetis levivaid kuulujutte ja laimavat teavet ignoreerides tekkida tõsiseid kahjustusi. Meie büroo pakub mainekahju ja põlengute vastaseid lahendusi. Üksikasjad on kirjeldatud allpool olevas artiklis.
Monolithi õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Laimajate tuvastamine[ja]
Category: Internet
