Millised on plagiaadi standardid teadustöös? Kohtupraktika selgitus
See on enesestmõistetav, kuid raamatu avaldamisel või internetis avalikustamisel ei ole lubatud esitada teiste teksti kopeerimise ja kleepimise teel saadud või selliseid osi suurel määral sisaldavaid tekste oma tekstina. Kui te ei täida nõuetekohaseid “tsitaadi” nõudeid, peetakse seda “plagiaadiks” ja see on tõsine ebaaus käitumine.
Kuidas siis otsustatakse, kas teadustöö on plagiaat või mitte?
Selles osas selgitame juhtumeid, kus “teadustöö” plagiaati on kohtus vaidlustatud ja tunnistatud plagiaadiks.
Juhtum, kus plagiaat tunnistati
Plaintiff, kes oli a Ülikooli b Akadeemia dotsent, väitis, et ülikooli poolt tema suhtes tehtud plagiaadi ja muude põhjuste tõttu tehtud distsiplinaarvallandamine puudub objektiivselt mõistlik põhjus ning seda ei saa tunnistada sotsiaalselt sobivaks. Seetõttu taotles ta kinnitust, et tal on töölepingu alusel õigused, ja nõudis tasumata töötasu maksmist.
Juhtumi taust
Hageja sõlmis 1. aprillil 2000 töölepingu kostjaga, kooliõigusliku juriidilise isikuga, kes juhib a-nimelist ülikooli, ja asus a-nimelise ülikooli c-teaduskonna täiskohaga õppejõuks. 1. aprillil 2002 sai ta sama ülikooli c-teaduskonna dotsendiks ja hiljem sai ta selle akadeemilise instituudi dotsendiks. Tema eriala on ärijuhtimine, spetsialiseerudes äristrateegiale. Hageja avaldas 2001. aastal a-nimelise ülikooli c-teaduskonna poolt välja antavas akadeemilises ajakirjas “u-ajakiri” ingliskeelse artikli pealkirjaga “○○” (edaspidi “A-artikkel”) ning esitas selle dotsendi kohale edutamise artiklina, kui ta 1. aprillil 2002 dotsendiks sai. Lisaks teatati A-artiklist kui 2001. või 2002. aasta Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu teadusuuringute toetuse (edaspidi “teadustoetus”) toetuse saanud uurimisprojekti uurimistulemustest ning see avaldati ka teadustoetuse andmebaasis.
Lisaks avaldas hageja 2003. aastal “u-ajakirjas” ingliskeelse artikli pealkirjaga “△△” (edaspidi “B-artikkel”).
Karistusliku vallandamiseni viinud asjaolud
A Ülikooli B Akadeemilise Instituudi professor D teatas hagejale 2014. aasta aprilli keskel, et A artikli sisu on sarnane teiste artiklitega, millele on viidanud välised allikad. Lisaks teatas ta sama aasta mai keskel E professorile, kes on A Ülikooli Akadeemilise Instituudi dekaan ja C osakonna juhataja, ning F professorile, kes on C osakonna õppejõud, et A artikkel on väga sarnane Ameerika teadlase G poolt 1998. aastal (Heisei 10) kirjutatud doktoritööle “□□” (edaspidi “võrdlusartikkel A1”) ning on kahtlus, et see on plagiaat. Samuti teatas ta, et A artikkel on väga sarnane G poolt 2000. aastal (Heisei 12) ajakirjas avaldatud artikliga “◎◎” (edaspidi “võrdlusartikkel A2”) ning on kuulujutte, et hageja on need artiklid plagieerinud.
Selle peale hakkas F professor uurima A artikli ja võrdlusartiklite A1 ja A2 sarnasusi akadeemilise materjali otsingumootoris, kuid juhuslikult tekkis tal kahtlus, et hageja kirjutatud B artikkel on sarnane H ja teise autori (edaspidi “H jt”) poolt 1999. aastal (Heisei 11) ajakirjas avaldatud ingliskeelse artikliga “●●” (edaspidi “võrdlusartikkel B”).
Selle tulemusena moodustatud uurimiskomisjon jõudis 2014. aasta 3. septembril (Heisei 26) järeldusele, et kõnealused artiklid on tõenäoliselt loodud hageja poolt Ameerika Ülikoolis õppimise ajal konverentsil saadud avaldamata käsikirjade põhjal. Täpsemalt, A artikkel põhineb G poolt 1997. aastal (Heisei 9) konverentsil esitatud avaldamata käsikirjal (edaspidi “algne artikkel A”) ja B artikkel põhineb H jt poolt umbes 1997. aastal konverentsil esitatud käsikirjal (edaspidi “algne artikkel B”). Algsete autorite poolt kirjutatud ja avaldatud artiklid (võrdlusartiklid) ning hageja poolt kirjutatud artiklid on peaaegu identsed. Hageja on kaks korda teinud sama tegevust ja kasutanud avaldamata artikleid, mis on vähem silmapaistvad. Seetõttu leiti, et hageja tegevus seoses artikli ebaõigluse kahtlusega on tahtlik plagiaat.
2014. aasta 9. septembril (Heisei 26) moodustati ajutine professorite komitee, mis otsustas 13. oktoobril (Heisei 26) dekaan E professorile, et hageja tegevus on algse artikli plagiaat. Lisaks märgiti, et hageja on plagiaadi toime pannud kaks korda, on teatanud ja avaldanud plagiaadist loodud artikleid teadusfondi uurimistulemustena, on kasutanud neid artikleid abiprofessoriks saamiseks ja ei ole veel võtnud meetmeid nende teaduseetika rikkumiste tühistamiseks. Seetõttu otsustati, et karistuslik vallandamine on asjakohane. Seejärel otsustati 21. novembril (Heisei 26) nõukogu otsusega karistuslik vallandamine ja teatati sellest samal päeval hagejale.
Kaebaja väited
Kaebaja väidab, et tema vallandamine distsiplinaarkaristusena oli ebaõiglane ja tühistab selle, nõudes kinnitust, et tal on töölepingu alusel õigused, ning nõudes tasumata jäänud palga maksmist, ning on kohtusse pöördunud.
Kaebaja väitis, et ta ei plagieerinud tahtlikult algupärast artiklit A järgmistel põhjustel. A artikkel oli nn “ülevaateartikkel (review article)”, mis kirjutati eesmärgiga tutvustada varasemate uuringute tulemusi kauplemiskulude ökonoomika valdkonnas, viidates algupärasele artiklile A, mida kaebaja kasutas viitena uurimisgrupis, milles ta osales H ülikooli kraadiõppes. Nagu on selge ka asjaolust, et A artiklis viidatakse algupärasele artiklile A, kaebajal ei olnud kavatsust algupärast artiklit A tahtlikult plagieerida. Kaebaja ise viitas oma varasematele artiklitele ja tegi A artikli kirjutamisel teatud panuse.
Ülevaade (väljavaade) on protsess, mille käigus tutvustatakse ja kirjeldatakse varasemaid uuringuid uurimisteema kohta, et selgitada oma uurimistöö positsiooni. Enamikul teadusartiklitel on sissejuhatavas osas lühike ülevaate sektsioon. On võimalik avaldada ka ainult ülevaateid ühe artiklina, väljavaateartiklina. Siiski tuleb selgelt näidata, et see on viide varasematele uuringutele, ja kuna see on varasemate uuringute tutvustus, on viidatud kirjanduse loetelu eriti oluline. Kuid A artiklis ei olnud viidatud kirjanduse loetelu.
B artikli puhul väitis kaebaja, et ta kirjutas selle pärast seda, kui ta oli kogunud ja analüüsinud andmeid algupärase artikli B näidete kohta, mida ta kasutas viitena ülikooli uurimisgrupis, kus ta osales H ülikooli kraadiõppes. Nagu on selge ka asjaolust, et kaebaja on B artikli põhjal oma uurimistööd edasi arendanud ja laiendanud, ei olnud kaebajal kavatsust algupärast artiklit B tahtlikult plagieerida. Kuid andmed, mida kaebaja kogus ja analüüsis B artikli kirjutamiseks, kadusid arvuti kõvaketta rikke tõttu ja kaebaja ei saanud neid uurimiskomisjonile esitada.
Lisaks väitis kaebaja, et distsiplinaarkaristusena vallandamine toimus 11 ja 13 aastat pärast seda, kui kaebaja avaldas vastavad artiklid, ja kuigi ei ole olemas sätteid, mis käsitleksid süüdistuse esitamise tähtaega, ei tohiks pika aja möödumisel tegevusest uurimist ega distsiplinaarkaristust läbi viia, et tagada võimalus vastu vaielda, kui uurimistöös tuvastatakse ebaausus. Tegelikult kadusid andmed, mida kaebaja kogus ja analüüsis B artikli kirjutamiseks, arvuti kõvaketta rikke tõttu.
Kohtu otsus
Kohtus vaadeldi teeside sarnasust järgmiselt: kui ühe rea kõik sõnad või sisuliselt kõik sõnad kattuvad, käsitleti seda kui ühe rea täielikku kattumist. Kui ühe rea sõnadest enam kui pool kattus, käsitleti seda kui pooliku rea kattumist. Kõik muud juhud käsitleti kui mittekattuvaid.
Selle tulemusena leidis kohus, et A-tees kattus 70,2% tekstireadest võrdlus-teesiga A1 ning ka kolm sisestatud diagrammi olid peaaegu identsed. Kohus tunnistas, et A-tees on võrdlus-teesi A1 reprodutseerimine. A-teesis ei olnud viiteid sellele, et see on mõeldud originaal-teesi A tutvustamiseks, ega märke sellest, et A-tees on ülevaateartikkel (nagu hageja väitis). Pigem viitasid A-teesi arutelud sellele, et need on hageja enda uurimistulemused. Seega leidis kohus, et A-tees on hageja poolt originaal-teesi A tahtlik plagiaat.
B-teesi puhul leidis kohus analüüsi tulemusena, et 87,9% tekstireadest kattus võrdlus-teesiga B ning ka viis sisestatud diagrammi olid täiesti identsed. Kohus tunnistas, et B-tees on võrdlus-teesi B reprodutseerimine. Originaal-teesi B ei olnud isegi tsiteeritud. Seega leidis kohus, et B-tees on hageja poolt originaal-teesi B tahtlik plagiaat.
Põhinedes neil asjaoludel, otsustas kohus:
Ülikool, olles akadeemilise maailma keskpunkt, annab laialdasi teadmisi ning õpetab ja uurib süvitsi erialaseid teadusi, eesmärgiga arendada intellektuaalseid, eetilisi ja praktilisi võimeid (Jaapani koolihariduse seadus, paragrahv 83, lõige 1). Selle eesmärgi saavutamiseks viib ülikool läbi hariduslikku uurimistööd ja jagab selle tulemusi laialdaselt ühiskonnale, aidates seeläbi kaasa ühiskonna arengule (sama seadus, paragrahv 83, lõige 2). Seega peaksid ülikooli teadlased hoidma kõrgemat eetilist taset.
Hageja poolt teostatud teeside plagiaat on teiste uurimistulemuste tallamine ja enda uurimistulemuste võltsimine. See on vastuolus teadlase põhilise hoiakuga, tekitab kahtlusi teadlase kvalifikatsioonis ja on eriti kahjulik, kuna sama tegevus on toimunud kaks korda vaid kolme aasta jooksul. Mõlemad juhtumid põhinesid avaldamata resümeedel, mis jagati uurimiskoosolekutel, kus pettus on raskesti avastatav.
Tokyo District Court, 16. jaanuar 2018 (2018)
Kohus lükkas kõik hageja nõuded tagasi.
Kohtu seisukoht hageja väitele, et “pika aja möödumine tegevusest ei tohiks lubada uurimist ega distsiplinaarkaristust”, oli, et kuigi pika aja möödumine uurimispettusest võib nõuda distsiplinaarkaristuse rakendamisel ettevaatust, et kaitsta uurija õigusi, ei saa seda üldiselt eitada. Uurimispettus hõlmab erinevaid tegevusi, sealhulgas andmete võltsimist, muutmist ja plagiaati, ning pettuse raskusaste ja konkreetsete kaitsemeetodite erinevus sõltub iga juhtumi puhul eraldi.
Ja mis puutub käesolevasse teeside plagiaati, siis on selge, et iga tees on plagiaat iga originaal-teesi suhtes, lihtsalt nende märkimise ja vormistuse põhjal. Seega ei saa väita, et pika aja möödumine teeside plagiaadist on põhjustanud hagejale olulist kahju.
Kokkuvõte
Teoreetiliselt on võimalik kasutada “rea-kaupa analüüsi”, nagu see toimus käesolevas kohtuasjas, et otsustada, kas tegemist on plagiaadiga. Kuid mõnikord võib otsustada ka selle põhjal, kui palju tähemärke (välja arvatud kirjavahemärgid ja sulud) on tervikuna identsed.
Plagiaat on tõsine ebaaus tegevus ja selle avastamisel võib kaasneda suur vastutus. Seetõttu on oluline olla ettevaatlik, kui kasutate teiste inimeste tekste, ja veenduda, et täidate korrektse tsiteerimise nõuded.
https://monolith.law/corporate/quote-text-and-images-without-infringing-copyright[ja]
Meie büroo poolt pakutavad lahendused
Monolise õigusbüroo on IT, eriti interneti ja õiguse mõlemal alal kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on intellektuaalomandi õigused, eriti autoriõigused, saanud palju tähelepanu ning seadusliku kontrolli vajadus on üha suurenenud. Meie büroo pakub lahendusi, mis on seotud intellektuaalomandiga. Üksikasjad on toodud allpool olevas artiklis.
Category: Internet
