Teenus 'AI-lepingute haldamise tugi' ja selle seos Jaapani 'Advokaadiseaduse § 72'ga, mille kohta Justiitsministeerium on välja andnud juhendi

OpenAI loodud “ChatGPT” ja teiste generatiivsete AI-tehnoloogiate kiire arengu tõttu on hakatud pakkuma mitmesuguseid AI-põhiseid teenuseid. Viimasel ajal on turule tulnud ka AI-põhised lepingute ja muude sellega seotud äritoimingute toetusteenused, mis on tekitanud arutelu selle üle, kas need teenused võivad olla vastuolus Jaapani Advokaatide Seaduse (弁護士法) paragrahviga 72[ja].

Jaapani Justiitsministeeriumi Õigus- ja Justiitsosakond avaldas 2023. aasta augustis (Reiwa 5) juhendi pealkirjaga “AI-põhiste lepingute ja muude sellega seotud äritoimingute toetusteenuste pakkumine ja Jaapani Advokaatide Seaduse paragrahv 72”. See juhend selgitab, kuidas AI-põhiste teenuste pakkumine, mis osaliselt automatiseerib lepingute loomist, läbivaatamist ja haldamist, suhestub Jaapani Advokaatide Seaduse paragrahviga 72.

Allpool selgitame seda juhendit üksikasjalikumalt.

Kas tehisintellekti poolt pakutav lepingute haldamise tugi on advokatuuriseaduse rikkumine?

“AI ja muude vahenditega pakutavad lepingute haldamise teenused” viitavad teenustele, mis toetavad lepingute koostamist, ülevaatamist ja haldamist osaliselt automatiseerides. Konkreetselt võib AI pakkuda lepingute koostamisel malli ja selle malli alusel lepingu koostada. Lepingute ülevaatamisel suudab AI analüüsida lepingu sisu ja otsustada, kas see vastab seadustele ja ettevõtte sise-eeskirjadele. Lisaks võib AI lepingute haldamisel aidata dokumentide säilitamisel, korraldamisel ja otsimisel. Sellistelt teenustelt oodatakse panust lepingute haldamise efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmisel.

Väljavõte: Jaapani Justiitsministeerium | AI ja muude vahenditega pakutavate lepingute haldamise teenuste pakkumine ja advokatuuriseaduse §72 suhe (kokkuvõte)[ja]

Nii IT-tehnoloogia kasutamine õigusalastes toimingutes ja protseduurides, eesmärgiga parandada töö efektiivsust ja vähendada kulusid, on tuntud kui “legal tech”. IT-tehnoloogia, sealhulgas elektrooniliste lepingute ja AI-põhiste automatiseerimistehnoloogiate kasutuselevõtt, võib parandada ettevõtete ja õigusbüroode töö efektiivsust ja kvaliteeti. Legal tech hõlmab elektrooniliste lepingute teenuseid, dokumentide haldamise teenuseid, lepingute ülevaatamise teenuseid, taotluste esitamise teenuseid, vaidluste ja kohtuasjade teenuseid, otsinguteenuseid ja õigusbüroodele suunatud teenuseid.

AI ja muude vahenditega pakutav legal tech võib sõltuvalt teenusest olla vastuolus advokatuuriseaduse §72-ga, mis käsitleb “mitteadvokaatide tegevust”. Selle juhendi loomisel võeti arvesse ettevõtete õigusfunktsioonide parandamise kaudu saavutatavat rahvusvahelist konkurentsivõimet ning lepingute ülevaatamise ja teadmiste haldamise kasulikkust.

Mis on advokaadiseadusega keelatud “mitteadvokaatide tegevus”?

Advokaadiseaduse (Japanese Attorney Act) § 72 keelab advokaatidele ja advokaadibüroodele mittekuuluvatel isikutel tegeleda õigusalase tööga järgnevalt.

(Mitteadvokaatide õigusalase töö keeld)

§ 72. Isikud, kes ei ole advokaadid ega advokaadibürood, ei tohi tasu saamise eesmärgil tegeleda kohtuasjade, kohtuväliste asjade ning haldusorganitele esitatavate vaide-, ümberhindamis- ja uuesti hindamistaotluste ning muude üldiste õigusasjadega seotud ekspertiisi, esindamise, vahendamise või lepitamise ning muude õigusalaste toimingutega või teha nende vahendamist oma äritegevuseks. Siiski, kui see seadus või mõni muu seadus sätestab teisiti, ei kohaldata seda piirangut.

e-Gov法令検索｜Advokaadiseadus[ja]

Siin on keelatud tegevused, mida advokaadid või advokaadibürood mittekuuluvad isikud ei tohi teha, kui need vastavad järgmistele nõuetele:

1. Tasu saamise eesmärgil
2. Õigusasjade osas
3. Õigusalast tööd teostada või vahendada

Keelatud nn “mitteadvokaatide tegevus” sõltub konkreetsete juhtumite asjaoludest ning tuleb hinnata vastavalt nimetatud paragrahvi eesmärgile (Jaapani Ülemkohtu otsus 14. juulil 1971 (Showa 46), suurkoja otsus, kriminaalkollektsioon vol. 25, nr 5, lk 690), ja selle paragrahvi tõlgendamine ning kohaldamine on lõppkokkuvõttes kohtu otsustada.

Seotud artikkel: Kust algab mitteadvokaatide tegevus? Selgitame õigustoiminguid, mida ei tohi teha mitteadvokaadid[ja]

Justiitsministeeriumi avaldatud juhised

Justiitsministeeriumi avaldatud juhendis “AI ja muude vahendite kasutamine lepingute ja muude sellega seotud toimingute toetamise teenuste pakkumisel ning selle suhe advokatuuriseaduse (Japanese Attorney Act) § 72-ga” on välja toodud ministeeriumi seisukoht AI ja muude vahendite kasutamise kohta lepingute koostamisel, ülevaatamisel ja haldamisel, et osaliselt automatiseerida neid protsesse ning kuidas see suhestub advokatuuriseaduse § 72-ga.

Allpool selgitame, millised tegevused võivad advokatuuriseaduse § 72 rikkumisena kvalifitseeruda “mitteadvokaatide tegevusena” iga konkreetse nõude lõikes.

Kas eesmärk on saada tasu?

Näiteks, kui ettevõtja pakub teenust ilma igasuguse kasu saamiseta, siis ei rikuta nimetatud paragrahvi. Siiski, kui alljärgnevates olukordades on teenuse pakkumise ja rahalise tasu või muu kasu saamise vahel sisuliselt vastastikune suhe, siis peetakse seda “tasu saamise eesmärgiks”:

• Kui ettevõtja suunab lepingu sõlmimisele mõne teise tasulise teenuse osas, mida ta pakub;
• Kui kolmas osapool pakub tasulist teenust ja ettevõtja suunab sellele, saades kolmandalt osapoolelt rahalist või muud tasu;
• Kui teenust pakutakse ainult neile, kes on maksnud nõustamistasu, tellimustasu, liikmemaksu või muud tasu, olenemata nimetusest, et saada kasutusõigust.

Kas käsitletav juhtum on õiguslik küsimus?

Loetletud “kohtuasjad, haldusvaidlused ning apellatsioonid, taasuurimise taotlused ja haldusorganitele esitatud kaebused” on “õiguslikud küsimused” ja need, mis on nendega võrreldaval määral seotud õiguste ja kohustustega või on õiguslikult kahtlased (juhtumil on õiguslik iseloom), kuuluvad “üldiste õiguslike küsimuste” alla.

Praktikas otsustatakse iga üksikjuhtumi puhul, arvestades lepingu eesmärki, osapoolte suhteid, asjaolusid ja tausta, kas juhtumil on õiguslik iseloom.

Kas teenuse funktsioonid ja kuvamine on õigusteenused?

“Õigusteenused” hõlmavad siin loetletud “hindamist, esindamist, vahendamist või lepitust”, samuti tegevusi, mis tekitavad, muudavad või käsitlevad õiguslikke tagajärgi. Teenuse sisu kvalifitseerimine “õigusteenuseks” sõltub teenuse funktsioonidest ja kuvatavast sisust. Lepingutega seotud toetusteenused jagunevad laias laastus kolmeks: “lepingute koostamise toetusteenused”, “lepingute ülevaatamise toetusteenused” ja “lepingute haldamise toetusteenused”.

Näiteks koostamisteenuste puhul võib konkreetse lepingu kuvamine kasutaja sisestatud andmete põhjal kvalifitseeruda õigusteenuseks. Kui aga valitakse eelnevalt registreeritud lepingumallidest sobiv ja kuvatakse see kasutaja sisestatud andmetega, siis see ei pruugi olla õigusteenus.

Ülevaatusteenuste puhul võib õigusteenuseks kvalifitseeruda, kui kuvatakse konkreetseid õiguslikke riske või parandusettepanekuid, mis on kohandatud iga üksikjuhtumi jaoks. Kui aga kuvatakse ainult eelnevalt registreeritud mallide ja konkreetse lepingu erinevused sõltumata nende sisust, siis ei pruugi see olla õigusteenus.

Kas on advokaadi ülevaatus ja parandused?

Isegi kui teenus on “tasu saamise eesmärgil”, käsitleb “õiguslikku küsimust” ja pakub “õigusteenuseid”, ei riku see advokatuuriseadust, kui advokaat vaatab läbi käsitletavad lepingud ja vajadusel teeb parandusi.

Kokkuvõte: AI-põhise õigustehnoloogia ja advokaatide koostöö edendab äri

Hiljutise tehisintellekti (AI) tehnoloogia arenguga on lepingute ja muude sellega seotud äritegevuste toetusteenuste pakkumine muutunud lihtsamaks ja nõudlus nende järele on kasvamas. Jaapani Justiitsministeeriumi poolt välja antud juhend “AI ja muude tehnoloogiate kasutamine lepingute ja muude sellega seotud äritegevuste toetusteenustes ning nende suhe advokaatide seaduse (Japanese Attorney Act) artikliga 72” on kasulik viide ettevõtetele, kes pakuvad õigustehnoloogia teenuseid ja peavad järgima advokaatide seaduse artiklit 72.

Tulevikus võib AI-põhiste õigusteenuste kasutamine viia lepingute ja muude sellega seotud äritegevuste efektiivsuse ja kvaliteedi paranemiseni. Siiski, nagu on märgatud ka ChatGPT puhul, ei pruugi AI vastused alati olla õiged. Kasutajate jaoks võib olla keeruline märgata AI poolt antud vastuste vigu või probleeme.

Ärimaailmas ei ole ebatavaline sattuda ettenägematutesse vaidlustesse. Efektiivsuse suurendamiseks AI kasutamise kõrval on iga juhtumi puhul õige otsuse langetamiseks ja sellele vastavaks tegutsemiseks advokaadi sekkumine hädavajalik. Nagu juhendis selgelt välja toodud, on advokaadi poolt üle vaadatud ja vajadusel parandatud teenuste kasutamine kõige turvalisem viis.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

AI-äris kaasnevad paljud õiguslikud riskid ja on hädavajalik, et teid toetaksid AI õigusküsimustes pädevad advokaadid. Meie büroo pakub AI, sealhulgas ChatGPT-ga seotud äritegevusele, nagu lepingute koostamine, ärimudelite seaduslikkuse hindamine, intellektuaalomandi õiguste kaitse ja privaatsusega seotud küsimused, kõrgel tasemel õigusabi, mida viivad läbi AI-alaseid teadmisi omavad advokaadid koos inseneride ja teiste spetsialistide meeskonnaga. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

Monolit Õigusbüroo tegevusvaldkonnad: AI (sh ChatGPT) õigusteenused[ja]