Kas tehisintellekti abil "hääle" genereerimine võib rikkuda autoriõigusi? (#2 Generatsiooni ja kasutamise etapp)
Generatiivse AI tehnoloogia arenguga on muutunud võimalikuks õppida ja genereerida olemasolevate lauljate või häälnäitlejate “hääli” lihtsalt. Ärimaailmas on see avanud uued võimalused rakenduste arendamisel, mängude loomisel ja animeeritud sisu tootmisel, kus generatiivset AI-d saab kasutada uute “häälte” loomiseks.
Olemasolevate lauljate või häälnäitlejate “häälte” õpetamine generatiivsele AI-le ja uute “häälte” loomine võib kujutada endast autoriõiguste rikkumist või muid õigusvastaseid tegusid Jaapanis. Tegelikult ei ole selliste küsimuste tõlgendus praegu selgelt määratletud.
Siin selgitame generatiivse AI kasutamisel tekkida võivaid autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste ja avaliku esinemise õiguste rikkumise riske. Arendus- ja õppefaasis esinevate õiguslike probleemide kohta saate lugeda sellest artiklist (#1 Arendus- ja õppefaasi väljaanne)[ja]. Soovitame teil seda kindlasti ka lugeda.
Kolm kasutusmustrit loomise ja kasutamise faasis
Kui öelda lihtsalt, et “häält genereeritakse loomis-AI abil”, tuleb seda protsessi mõelda kaheks jagatuna:
- Arendus- ja õppefaas
- Loomise ja kasutamise faas
Esimest faasi viivad läbi AI arendajad ja teist faasi AI kasutajad.
Kui need protsessid skeemiliselt kujutada, näeb see välja järgmine:
Arendus- ja õppefaasis kogutakse ja talletatakse inimhäälte algandmeid AI arendamise õppeandmetena ning luuakse õppeandmete kogumid. Seejärel sisestatakse õppeandmete kogumid AI-sse, viiakse läbi masinõpe ja luuakse õpetatud mudelid. Tavaliselt teostavad neid toiminguid AI arendajad.
Loomise ja kasutamise faasis sisestatakse algandmed masinõppe läbinud loomis-AI-sse ning genereeritakse ja kasutatakse AI loodud objekte. Tavaliselt teostavad neid toiminguid AI kasutajad.
Loomise ja kasutamise faasi kasutusmustritena võib ette näha järgmised kolm mustrit:
- Muster 1: Inimhääle sisestamine AI-sse, et genereerida vastavast hääleandmest erinevaid AI loodud objekte
- Muster 2: Inimhääle sisestamine AI-sse, et genereerida vastavale hääleandmele identseid või sarnaseid AI loodud objekte
- Muster 3: Inimhääle andmetest erinevate andmete sisestamine AI-sse, et genereerida olemasoleva inimese hääleandmetele identseid või sarnaseid AI loodud objekte
Allpool selgitame lühidalt, milliseid õiguste rikkumisi võivad need kasutusmustrid potentsiaalselt põhjustada.
Muster 1: Inimese hääle sisestamine AI-sse ja sellest erineva genereeritud objekti loomine
Kõigepealt selgitame õiguste rikkumisi, mis võivad tekkida, kui sisestate AI-sse inimese hääle ja loote sellest erineva genereeritud objekti.
Seos autoriõigusega
Muster 1 kujutab endast konkreetset olukorda, kus sisestate näiteks konkreetse laulja hääleandmed ja kasutate hääletuvastus AI-d, mis suudab tuvastada, millise laulja häälega on tegu, või sisestate konkreetse laulja hääle koos AI kasutaja häälega, et luua AI kasutaja häälega sarnane laulja hääleandmed.
Seoses autoriõigusega on probleemiks olemasolevate autoriõigustega kaitstud teoste sisestamine AI-sse. Selline tegevus kuulub “informatsioonianalüüsi” alla (Jaapani autoriõiguse seaduse (edaspidi seadus) artikkel 30-4, lõige 2), mistõttu võib autoriõigustega kaitstud teoseid kasutada igal viisil, kui see on vajalik informatsioonianalüüsiks. Seega, kui tegevus on vajalik informatsioonianalüüsiks, ei kujuta see endast autoriõiguse rikkumist, kui see jääb vajaliku piiridesse.
Seos autoriõigusega külgnevate õigustega
Seoses autoriõigusega külgnevate õigustega ei kujuta ülalkirjeldatud sisestustegevus endast põhimõtteliselt autoriõigusega külgnevate õiguste rikkumist, kuna artikkel 102 kohaldab autoriõiguse seaduse artikli 30-4 sätteid.
Seos publitsiteediõigusega
Kui muster 1 puhul eeldame, et sisestatud inimese hääl kuulub konkreetsele kuulsusele, siis konkreetse kuulsuse hääleandmete kasutamisel võib tekkida publitsiteediõiguse rikkumine, nagu selgitatud esimeses osas (#1 Arendus- ja õppimisetapp)[ja], kui see kuulub kolme rikkumise tüübi hulka. Sellisel juhul kujutab tegevus endast ebaseaduslikku tegu.
Käesoleval juhul, isegi kui sisestatud hääleandmed kuuluvad konkreetsele kuulsusele, piirdub hääleandmete kasutamine nende sisestamise ja analüüsimisega genereerivas AI-s, mistõttu see ei kuulu kolme rikkumise tüübi hulka.
Seetõttu võib öelda, et selline kasutustegevus ei kujuta endast publitsiteediõiguse rikkumist.
Muster 2: Inimese hääle sisestamine AI-sse, et genereerida identseid või sarnaseid andmeid
Muster 2 viitab protsessile, kus konkreetse laulja hääleandmed koos laulusõnade ja meloodiaga sisestatakse AI-sse, et genereerida laulu hääleandmeid samas laulja hääles. See jaguneb laias laastus kolmeks etapiks:
- Hääleandmete sisestamine AI-sse
- AI abil genereeritud materjali loomine nende andmete põhjal
- Tekitatud AI-genereeritud materjali kasutamine
Eeldades neid samme, analüüsime järgnevalt nende suhet autoriõigustega.
Seos autoriõigusega
Esiteks, seoses autoriõigusega, kõik kolm tegevust – sisestamine, genereerimine ja kasutamine – võivad kujutada endast autoriõiguste rikkumist.
Alustame sisestamisest. Nagu Muster 1 puhul, ei kujuta sisestamise tegevus ise tavaliselt autoriõiguste rikkumist vastavalt paragrahvile 30(4). Kuid sellele reeglile on oluline erand. Kui eesmärk on luua AI abil genereeritud materjali, mis sisaldab algandmete olulisi väljenduslikke omadusi (väljendusliku väljundi eesmärk), siis paragrahv 30(4) ei kehti ja tegevus on ebaseaduslik. Muster 2 puhul kinnitatakse väljendusliku väljundi eesmärki enamasti, seega on autoriõiguste rikkumise tõenäosus suur.
Järgnevalt genereerimisest. Muster 2 puhul luuakse olemasoleva autoriõigusega kaitstud hääleandmetega sarnaseid või identseid andmeid, mis kujutab endast reprodutseerimisõiguse rikkumist (paragrahv 21). Seega on autoriõiguste rikkumise tõenäosus suur.
Lõpuks kasutamisest. Kui kasutatakse etapis 2 loodud olemasoleva autoriõigusega kaitstud materjali sarnaseid või identseid teoseid, siis see kujutab endast reprodutseerimisõiguse (paragrahv 21) või avaliku esitamise õiguse (paragrahv 23) rikkumist. Seega on autoriõiguste rikkumise tõenäosus suur.
Seos autoriõigusega külgnevate õigustega
Seoses autoriõigusega külgnevate õigustega on tegemist veel kindlaks määramata keerukate küsimustega, mis vajavad analüüsi.
Praeguses seisus, nagu eelpool mainitud, kohaldatakse autoriõiguse sätteid paragrahvi 30(4) alusel, seega on autoriõigusega külgnevate õiguste rikkumise tõenäosus madal.
Seos publitsiteedi õigusega
Tegevuste 1 kuni 3 puhul ei kujuta sisestamine ja genereerimine endast tavaliselt publitsiteedi õiguse rikkumist, seega on rikkumise võimalus väike.
Kuid kasutamise puhul, kui see toimub müügi või muu ärilise kasutamise eesmärgil, võib see kuuluda publitsiteedi õiguse rikkumise kolme tüübi hulka, seega on publitsiteedi õiguse rikkumise tõenäosus suur.
Muster 3: Andmete sisestamine AI-sse, mis ei ole inimhääle andmed, et genereerida olemasolevate isikute hääleandmetega identseid või sarnaseid andmeid
Seos autoriõigusega
Muster 3 hõlmab näiteks tegevust, kus sisestatakse konkreetse häälnäitleja nimi ja genereeritakse selle häälnäitleja repliikide heliandmeid. Küsimus tekib, kas AI loodud materjalid sõltuvad olemasolevatest autoriõigusega kaitstud teostest.
Järeldusena võib öelda, et kui AI kasutaja on teadlik olemasolevatest autoriõigusega kaitstud teostest ja kasutab AI-d eesmärgiga genereerida identseid või sarnaseid AI loodud materjale, siis peetakse seda sõltuvuseks ja see on valdav seisukoht.
Näiteks, kui AI kasutaja genereerib teatud konkreetse häälnäitleja hääle piiramise eesmärgil AI loodud materjale, siis kuulub see juhtumite hulka. Seega on sellisel juhul autoriõiguse rikkumise tõenäosus kõrge.
Seos autoriõigusega kaasnevate õigustega
Kuigi AI abil genereeritakse olemasolevate esituste identseid või sarnaseid esitusi, ei peeta seda tegevust olemasolevate esituste “salvestamiseks”, seega ei kujuta see endast autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumist.
Seos publitsiteediõigusega
Publitsiteediõigusega seoses tekivad probleemid siis, kui genereeritud häält kasutatakse ärilistel eesmärkidel. Praktiliselt võib ette tulla mitmeid erinevaid juhtumeid, kuid piisab, kui mõista järeldust.
Järeldusena võib öelda, et kui AI kasutaja genereerib teatud kuulsa isiku häälega identseid või sarnaseid hääli eesmärgiga neid kasutada, siis kujutab see endast publitsiteediõiguse rikkumist. Kui identne või sarnane hääl tekib tahtmatult, on olukord keeruline ja praktiliselt on veel palju aruteluruumi, mistõttu jätame selle käesolevas artiklis käsitlemata.
Kokkuvõte: Pöörduge spetsialisti poole, kui tegelete tehisintellekti loodud AI ja autoriõiguste suhetega
Oleme siiani arutanud inimhäälel põhinevaid õiguslikke õigusi ja probleeme, mis võivad tekkida nende kasutamisel, tuues konkreetseid näiteid.
Inimhääle õiguslike õiguste osas on oluline mõista, et neid tuleks käsitada eraldi “sisu” ja “heli” osas ning arvestada autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste ja publitsistliku õigusega.
Probleemsete tegevuste osas on vajalik mõista, mis täpselt probleeme tekitab. Tehisintellekti poolt loodud hääle tekitamise osas toimuvad nii praktilisel kui ka ärilisel tasandil mitmesugused arutelud. Uue äri alustamisel on oluline eelmainitud punktidest lähtuda ja kasutada tehisintellekti loodud AI-d korrektselt.
Seotud artikkel: Kas AI abil ‘hääle’ loomine võib rikkuda autoriõigusi? (#1 Arendus- ja õppimisetapp)[ja]
Meie büroo poolt pakutavad lahendused
Monolith õigusbüroo on IT-valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas, rikkaliku kogemusega õigusteenuste pakkuja. Viimasel ajal on tehisintellekti loomine ja autoriõiguste ümber keerlevad intellektuaalomandi õigused saanud palju tähelepanu ning õiguslike kontrollide vajadus on üha kasvav. Meie büroo pakub lahendusi seoses intellektuaalomandi õigustega. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.
Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Erinevate ettevõtete IT- ja intellektuaalomandi õigusteenused Jaapanis[ja]
Category: IT
