Mobiilimängude rahastamise lahenduste seaduse kohaldamine ja praktiline käsitlus.

Ettevõtjate juriidilised kohustused ja konkreetsed protseduurid

Kui mängusisesed valuutad või esemed vastavad Jaapani rahaliste arvelduste seaduse (資金決済法) alusel ettemakstud maksevahenditele, tekivad ettevõtjatele olulised juriidilised kohustused.
Kui välja antud ettemakstud maksevahendite kasutamata jääk ületab künnise (praegu 10 miljonit jeeni), tuleb kahe kuu jooksul alates künnise ületamise kuupäeva (iga aasta 31. märts ja 30. september) esitada ettenähtud vormis teatis ja lisadokumendid vastutavale rahandusameti juhile (rahaliste arvelduste seaduse artikkel 5 lõige 1 ja 2).
See teatamiskohustus on seotud ettevõtte teatud suuruse saavutamisel järelevalveasutusele aruandmisega.

Lisaks, kui künnise kuupäeval kasutamata jääk ületab künnise, on nõutav, et vähemalt pool kasutamata jäägist hoitakse tagatisena, näiteks deponeerides selle peamise äri- või kontoriruumi jurisdiktsiooni alla kuuluvas deponeerimisasutuses (rahaliste arvelduste seaduse artikkel 14 lõige 1, sama seaduse rakendusmäärus artikkel 6).
See deponeerimiskohustus on kehtestatud kasutajate kaitse seisukohalt, et säilitada kasutamata osa väärtus.

Ettemakstud maksevahendid mängutööstuses

Selliste õiguslike regulatsioonide olulisuse taustal on mobiilimängutööstusele omane ärimudel.
Viimastel aastatel on tööstuses peamiseks mudeliks saanud see, kus mängu põhiosa pakutakse tasuta ning tuluallikaks kasutatakse mängusiseseid maksesüsteeme.
Selles mudelis ostavad mängijad tegeliku rahaga mängusiseseid valuutasid, nagu kristallid, kalliskivid või orbid, ning kasutavad neid, et hankida gacha-süsteemi kaudu tegelasi või esemeid või osta erinevaid mängus kasutatavaid esemeid.

Sellise mängusisese maksesüsteemi rakendamisel on vaja hoolikalt kaaluda, kas pakutavad mängusisesed valuutad ja nende abil ostetavad esemed võivad kuuluda Jaapani rahaliste arvelduste seaduse (資金決済法) kohaselt “ettemakstud maksevahendite” alla.
Kui see nii on, siis on vajalik seadusest tulenevate asjakohaste protseduuride ja juhtimissüsteemide loomine ja järgimine.

Ettemakstud maksevahendite vastavuse hindamise tähtsus

Jaapani rahaliste arvelduste seaduses (資金決済法) on ettemakstud maksevahendid määratletud selgete nõuetega.
Esimene nõue on, et summa või kaupade ja teenuste kogus peab olema märgitud või salvestatud.
See nõue näitab väärtuse säilivust.
Teiseks, on vajalik, et märgitud või salvestatud summa või koguse eest saadakse vastutasu.
See moodustab vastutasu nõude.
Kolmandaks, on nõutav, et salvestatud väärtust saaks kasutada maksete tegemiseks või teenuste kasutamiseks.
See on õiguste teostamise nõue.

Tavaliselt vastavad mängusisesed valuutad kõigile ettemakstud maksevahendite nõuetele, kuna nende kogus on elektrooniliselt salvestatud, need väljastatakse vastutasuks rahasumma eest ja neid saab kasutada mängusiseste teenuste või esemete ostmiseks.
Seetõttu peetakse paljusid mängusiseseid valuutasid ettemakstud maksevahenditeks.

Teisalt, kui mängusiseseid esemeid müüakse otseselt rahas, siis ei peeta neid ettemakstud maksevahenditeks, välja arvatud juhul, kui need vastavad ülaltoodud kolmele nõudele.
Olulise seadusliku erandina on sätestatud, et kui kasutusperiood on piiratud kuni kuue kuuga, siis isegi kui need vastavad ülaltoodud nõuetele, ei loeta neid ettemakstud maksevahenditeks (Jaapani rahaliste arvelduste seadus artikkel 4 lõige 1, sama seaduse rakendusmäärus artikkel 4 lõige 2).
See erand on loodud, et vähendada regulatiivset koormust lühiajalise kasutusega ettemakstud maksevahendite puhul.

Seega on mängusiseste maksesüsteemide kujundamisel oluline hoolikalt kaaluda, kas pakutavad funktsioonid ja mehhanismid kuuluvad Jaapani rahaliste arvelduste seaduse regulatsiooni alla, ning vajadusel täita nõutavad õiguslikud protseduurid.
See võimaldab tagada stabiilse teenuse pakkumise ja kasutajate kaitse, luues samal ajal jätkusuutliku ärimudeli.