Seletus süsteemiarenduse alltöövõtu seaduse kohaldamise ja rikkumise korral karistuste kohta

IT-sektoris on süsteemiarendajatel teistele arendajatele arendustööde delegeerimisel tavaline sõlmida äritegevuse delegeerimise lepinguid.

Lepingute sõlmimisel on lepinguosalistest, eriti peatöövõtjatest, seadusi, mida tuleks kontrollida.
See on alltöövõtjate seadus (alltöövõtjate tasude maksmise viivituste ennetamise seadus).
Alltöövõtjate seadus on seadus, mis sätestab peatöövõtjate kohustused, keelud, sanktsioonid jne, eesmärgiga tagada alltöövõtjate tehingute õiglus ja kaitsta alltöövõtjate huve.

Kui soovite alltöövõtjate seaduse kohta rohkem teada saada, vaadake järgmist meie büroo artiklit.

https://monolith.law/corporate/system-development-difference-subcontract-decision[ja]

Kuidas rakendatakse alltöövõtjate seadust IT-äri delegeerimisel ettevõtete vahel?
Ja millised on karistused alltöövõtjate seaduse rikkumise korral?

Selles artiklis vaatleme üksikasjalikult IT-praktikas sageli kasutatavate “süsteemiarenduse ja -halduse” ning “konsultatsiooniraportite” äritegevuse delegeerimise näiteid.

Kuidas määratakse alltöövõtuseaduse kohaldamise subjektid?

Alltöövõtuseadus on seadus, mis on kehtestatud alltöövõtulepingute õigluse ja alltöövõtjate huvide kaitsmise eesmärgil, määrates kindlaks emaettevõtja kohustused, keelud ja sanktsioonid.

Kui alltöövõtuseadust kohaldatakse, saavad alltöövõtjad põhjalikku kaitset, samas kui emaettevõtjad peavad järgima rangeid eeskirju.

Muuhulgas, olenemata sellest, kas lepinguline iseloom on töövõtuleping või pooldelegeerimisleping, kui see vastab ülaltoodule, on see alltöövõtuseaduse kohaldamisala.

Kuid mitte kõik tehingud ei kuulu alltöövõtuseaduse kohaldamisalasse.

Alltöövõtuseadus määrab kindlaks alltöövõtutehingute ulatuse, mis kuuluvad kohaldamisalasse, nii tehingu sisu kui ka omakapitali klassifikatsiooni alusel. Allpool selgitame tehingu sisu ja omakapitali klassifikatsiooni.

Kapitali klassifikatsioon

Alltöövõtuseaduses (Jaapani alltöövõtuseadus) on määratletud emaettevõtja ja alltöövõtja kapitali klassifikatsioonid, mis põhinevad tehingu sisul.

Selle kapitali klassifikatsiooni puhul on neli mustrit ja teatud sisuga tehingud, mis vastavad neile, kuuluvad alltöövõtuseaduse kohaldamisalasse.

Muster ①: emaettevõtja kapital on üle 300 miljoni jeeni ja alltöövõtja kapital on 300 miljonit jeeni või vähem
Muster ②: emaettevõtja kapital on 10 miljonit kuni 300 miljonit jeeni ja alltöövõtja kapital on 10 miljonit jeeni või vähem

Kohaldatavad tehingud hõlmavad tootmise delegeerimist, remondi delegeerimist, infotulemuste loomise delegeerimist (piiratud programmide loomisega) ja teenuste pakkumise delegeerimist (piiratud infotöötlusega).

Süsteemi arendamine ja käitamine kuuluvad sellesse kategooriasse.

Muster ③: emaettevõtja kapital on üle 50 miljoni jeeni ja alltöövõtja kapital on 50 miljonit jeeni või vähem
Muster ④: emaettevõtja kapital on 10 miljonit kuni 50 miljonit jeeni ja alltöövõtja kapital on 10 miljonit jeeni või vähem

Kohaldatavad tehingud hõlmavad infotulemuste loomise delegeerimist (välja arvatud programmide loomine) ja teenuste pakkumise delegeerimist (välja arvatud infotöötlus).

Konsultatsiooniraportid kuuluvad sellesse kategooriasse.

Tehingute sisu

Alltöövõtuseaduse reguleerimisala hõlmab tehinguid, mis jagunevad sõltuvalt tellimuse sisust järgmiselt: ① tootmise delegeerimine ② remondi delegeerimine ③ infotulemuste loomise delegeerimine ④ teenuste pakkumise delegeerimine.

Süsteemiarendus ja -haldus jne

Süsteemiarenduse ja -halduse puhul on suur tõenäosus, et need kuuluvad kategooriatesse ③ infotulemuste loomise delegeerimine ja ④ teenuste pakkumise delegeerimine. Selgitame nende määratlusi ja konkreetseid tehingute näiteid.

Vaatame kõigepealt ③ infotulemuste loomise delegeerimist. “Infotulemuste loomise delegeerimine” on alltöövõtuseaduses määratletud järgmiselt:

“Infotulemuste loomise delegeerimine” tähendab seda, kui ettevõtja delegeerib teisele ettevõtjale osa või kogu infotulemuste loomise tegevuse, mida ta teeb äritegevusena, või kui ettevõtja delegeerib teisele ettevõtjale osa või kogu infotulemuste loomise tegevuse, mida ta teeb äritegevusena oma infotulemuste loomiseks.

Alltöövõtuseadus, paragrahv 2, lõige 3 https://elaws.e-gov.go.jp/document?lawid=331AC0000000120[ja]

Infotulemused hõlmavad programme (tarkvara, süsteeme jne), visuaale ja heli, heliefekte (näiteks telesaateid või filme), teksti, graafikat, sümboleid jne (näiteks disaini, aruandeid jne).

Infotulemuste loomise delegeerimisel on kolm tüüpi:

・Ettevõtja (peaettevõtja), kes teeb äritegevust infotulemuste pakkumiseks teistele, näiteks müügi või kasutuslitsentsi andmise kaudu, delegeerib nende infotulemuste loomise teisele ettevõtjale (alltöövõtjale).
Näiteks kui süsteemiarendaja delegeerib teisele ettevõtjale visiitkaardihaldussüsteemi arendamise, mida ta pakub kasutajatele, või kui mängutarkvara tootja ja müüja delegeerib teisele ettevõtjale mängutarkvara loomise, mida ta müüb tarbijatele.

・Ettevõtja (peaettevõtja), kes on kasutajalt (tellijalt) saanud infotulemuste loomise tellimuse, delegeerib teisele ettevõtjale (alltöövõtjale) loomise (edasised tellimused).
Näiteks kui süsteemiarendaja delegeerib teisele ettevõtjale osa süsteemi arendamisest, mille arendamise ta on kasutajalt saanud.

・Ettevõtja (peaettevõtja), kes teeb äritegevust oma infotulemuste loomiseks, delegeerib teisele ettevõtjale (alltöövõtjale) oma infotulemuste loomise.
Näiteks kui veebilehe looja delegeerib teisele ettevõtjale osa oma intraneti saidi arendamisest.

Järgmisena on ④ teenuste pakkumise delegeerimise määratlus järgmine:

“Teenuste pakkumise delegeerimine” tähendab seda, kui ettevõtja delegeerib teisele ettevõtjale osa või kogu teenuse pakkumise tegevuse, mida ta teeb äritegevusena (välja arvatud juhul, kui ehitusettevõtja, kes tegeleb ehitustööga (ehitustöö seaduse (1949. aasta seadus nr 100) paragrahv 2, lõige 2 määratleb ehitustööd. Sama kehtib käesolevas lõikes.), delegeerib osa või kogu ehitustöö, mida ta teeb äritegevusena, teisele ehitusettevõtjale).

Alltöövõtuseadus, paragrahv 2, lõige 4 https://elaws.e-gov.go.jp/document?lawid=331AC0000000120[ja]

Näiteks kui tarkvara müüja delegeerib selle tarkvara hoolduse ja halduse teisele ettevõtjale, kuulub see siia kategooriasse.

Konsultatsiooniaruanne

Konsultatsiooniaruanne kuulub infotulemuste hulka (vt alltöövõtuseadus, paragrahv 2, lõige 6, punkt 3), seega selle loomise delegeerimine kuulub kategooriasse ③ infotulemuste loomise delegeerimine.

Alltöövõtuseadusega määratud peatöövõtja kohustused ja keelud

Kui tehing kuulub alltöövõtuseaduse alla, milliseid kohustusi peab peatöövõtja täitma? Selgitame koos keeldudega.

Kohustused

Alltöövõtuseaduse kohaselt on peatöövõtjal järgmised kohustused:

・Kohustus anda üle dokument, milles on kirjas teenuste sisu, tasu, maksetähtaeg jne.
・Kohustus määrata alltöövõtu tasu maksetähtaeg
・Kohustus koostada ja säilitada dokument, milles on kirjas alltöövõtja teenuste osutamine, teenuste vastuvõtmine, alltöövõtu tasu maksmine jne.
・Kui tasu ei ole tähtajaks makstud, on kohustus maksta viivist

Keelud

Alltöövõtuseaduse kohaselt on peatöövõtjal järgmised keelud:

・Vastuvõtmisest keeldumine on keelatud
・Alltöövõtu tasu vähendamine on keelatud
・Alltöövõtu tasu maksmise viivitamine on keelatud
・Ebaõiglane tagastamine on keelatud
・Alahindamine on keelatud
・Kaupade ostmise või teenuste kasutamise nõudmine on keelatud
・Kättemaksuabinõud on keelatud
・Tooraine jms eest varajane maksmine on keelatud
・Allahindlusega maksekviitungi andmine on keelatud
・Ebaõiglase majandusliku kasu pakkumise nõudmine on keelatud
・Ebaõiglane teenuste sisu muutmine, ümbertegemine on keelatud

Üksikasjad on kirjas Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi “Juhend IT- ja tarkvaratööstuse alltöövõtu õiglase kauplemise edendamiseks[ja]“.

Allpool selgitame üksikasjalikult alltöövõtu tasu ja teenuste sisu, mis on IT-sektoris sageli probleemiks.

Alltöövõtu tasu summa ja maksetähtaeg

“Alltöövõtu tasu summa” osas on keelatud määrata ebaõiglaselt madal summa võrreldes turuhinnaga või vähendada summat pärast tellimist, kui alltöövõtjal pole süüd.

“Maksetähtaeg” peab olema määratud võimalikult lühikese aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 60 päeva pärast kaupade või teenuste vastuvõtmist (teenuste osutamise korral pärast teenuste osutamist).

“Viivis” osas, kui peatöövõtja viivitab maksmisega, peab ta maksma alltöövõtjale viivist 14,6% aastas alates kaupade või teenuste vastuvõtmise päevast 60 päeva pärast kuni maksepäevani (vt Õiglane Kaubanduskomisjoni määruseid).

Kaupade vastuvõtmine ja tagastamine

On keelatud keelduda tellitud kaupade vastuvõtmisest, kui alltöövõtjal pole mingit vastutust.

Samuti on “tagastamise” osas peatöövõtjal keelatud tagastada kaupu, kui alltöövõtjal pole vastutust. Kuid kui tarnitud kaubal on defekt, mida ei saanud kohe pärast vastuvõtmist avastada, võib selle tagastada kuue kuu jooksul.

Ebaõiglane teenuste nõudmine ja teenuste sisu muutmine

On keelatud, et peatöövõtja nõuab alltöövõtjalt raha või teenuste osutamist, mis ei kuulu lepingu alla, või laseb alltöövõtjal muuta teenuste sisu või teha ümber tööd ilma kulude kandmiseta, kui alltöövõtjal pole vastutust.

Kui peatöövõtjat peetakse alltöövõtuseaduse rikkumises süüdi

Jaapani Õiglane Kaubanduskomisjon (Japanese Fair Trade Commission) võib peatöövõtja ja alltöövõtja vahelise kauplemise õiglaseks muutmiseks nõuda mõlemalt osapoolelt alltöövõtutehingute kohta aruannete esitamist ning läbi viia kohapealseid kontrolle peatöövõtja asukohtades, kui see on vajalik (Alltöövõtuseadus (Subcontract Act), artikkel 9, lõige 1).

Kui Jaapani Õiglane Kaubanduskomisjon või Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Amet (Small and Medium Enterprise Agency) tuvastavad alltöövõtuseaduse rikkumise, teevad nad peatöövõtjale soovituse. Kui Jaapani Õiglane Kaubanduskomisjon teeb soovituse, avalikustatakse rikkumise sisu ja ettevõtte nimi komisjoni veebilehel “Alltöövõtuseaduse soovituste loendina”.

Kui peatöövõtja rikub alltöövõtjale kirjaliku teate esitamise kohustust või dokumentide loomise ja säilitamise kohustust, või kui ta keeldub ülaltoodud uurimisest või esitab valeandmeid, määratakse talle trahv kuni 500 000 jeeni.

Lisaks on alltöövõtuseaduse rikkumise karistused mõlemale poolele karistatavad, mis tähendab, et mitte ainult üksikisik, kes rikkumise toime pani, vaid ka ettevõte karistatakse (Alltöövõtuseadus, artiklid 10, 11 ja 12).

Kui süsteemiarenduses on oht rikkuda alltöövõtuseadust, pöörduge advokaadi poole

Kui on oht, et rikute alltöövõtuseadust, on võimalik vältida Jaapani Õiglase Kaubanduse Komisjoni (Japanese Fair Trade Commission) soovitust, kui täidate teatud tingimused ja peatöövõtja esitab vabatahtlikult avalduse enne, kui komisjon alustab uurimist.

1. Peatöövõtja on vabatahtlikult teatanud rikkumisest enne, kui Õiglase Kaubanduse Komisjon alustab uurimist.
2. Rikkumine on juba lõpetatud.
3. On juba võetud meetmeid (märkus), mis on vajalikud alltöövõtja ebasoodsa olukorra parandamiseks, mida rikkumine põhjustas.
4. On kavas võtta meetmeid rikkumise kordumise vältimiseks.
5. Täielikult koostööd tehakse Õiglase Kaubanduse Komisjoni uurimise ja juhendamisega seoses rikkumisega.
(Märkus) Kui alltöövõtu tasu on vähendatud, on vähemalt viimase aasta jooksul tagastatud vähendatud summa.

17. detsember 2008 (Heisei 20) – Jaapani Õiglase Kaubanduse Komisjon “Käsitlus peatöövõtjatest, kes on vabatahtlikult teatanud alltöövõtuseaduse rikkumisest”

Nagu näete, on soovituse vältimiseks vaja täita palju tingimusi. Lisaks võib olla vajalik läbirääkimiste pidamine alltöövõtjaga tsiviilõigusliku kahju hüvitamise kohustuse osas.

Alltöövõtuseadusega seotud erinevate probleemide vältimiseks on vaja kiiresti ja asjakohaselt tegutseda ning on oluline konsulteerida advokaadiga, kellel on kõrge erialane pädevus.