Millised on seaduslikud probleemid, millele tuleks tähelepanu pöörata ICO valge raamatu koostamisel?

Virtuaalvaluuta (token) väljaandmise eest raha kogumise meetodit nimetatakse ICO-ks (Initial Coin Offering). See ICO-nimeline rahastamismeetod järgib protsessi, mis on väga sarnane olemasoleva IPO-ga. Erinevalt IPO-st ei ole ICO-l otseseid skeeme reguleerivaid seadusi, mis võimaldab suuremat disainivabadust ning vähendab keerukate haldusprotseduuridega seotud tööjõu- ja rahalisi kulusid. Kuid asjaolu, et puudub seadus, mis reguleeriks “õiget ICO viisi”, tõstab omakorda ICO läbiviimise keerukust, võttes arvesse nõuetekohast täitmist (ICO ja IPO võrdluse kohta vaadake eraldi artiklit).

https://monolith.law/blockchain/comparison-ico-ipo[ja]

Teatud mõttes kajastuvad ICO erinevad omadused, nagu “vabadus olla piiratud ühetaoliste protseduuridega” ja “raskus eristada seaduslikke ja ebaseaduslikke asju”, kõige paremini valge raamatu kirjeldusmeetodis. Selles artiklis selgitatakse seaduslikke probleeme, mis võivad tekkida ICO läbiviimisel seoses valge raamatu kirjeldusega.

Valge raamatu kirjutamisel ei ole “õiget” viisi

ICO-s kasutatav valge raamat on dokument, mis kirjeldab rahastamise eesmärki, kogutud raha kasutamist ning investeerijatele tulu teenimise plaani. Seda võib võrrelda IPO puhul kasutatava nn “prospektiga”, kuid valge raamatu jaoks ei ole olemas kindlat malli, mida tuleks järgida. Tegelikult ei ole ICO seaduslikuks läbiviimiseks valge raamatu koostamine isegi kohustuslik.

Jaapanis ei ole ICO-d otseselt reguleerivat seadust, seega ei ole ka “õige” valge raamatu kirjutamise viisi. Just seetõttu on Jaapanis läbi viidud mitmetes ICO-des loodud palju originaalseid ja atraktiivseid reklaammaterjale. Veebiturunduse abil on tokenite atraktiivsus laialdaselt levitatud ja suudetud koguda suuri investeeringuid.

Seadus ei õpeta, kuidas luua investeerijatele “kõnetavat” valge raamatut. Kuid seadus annab vihjeid, milliseid vaidlusriske võib kaasa tuua hooletu sisuturundus. Mis on need minimaalsed nõuded, mida tuleb seaduse järgi järgida, isegi kui eesmärk on edastada tokenite atraktiivsus täielikult? Vaatame allpool.

Valge raamatu koostamise praktika, võttes arvesse Jaapani finantstoodete kauplemise seaduse (Financial Instruments and Exchange Act) sätteid

Mis on finantsinstrumentide kauplemise seadus?

Kui välja antava märgi olemus vastab finantsinstrumentide kauplemise seaduse (edaspidi nimetatud “FIEKS”) alusel “väärtpaberile”, siis seda märki kohaldatakse FIEKS-i alusel. Üldiselt on FIEKS väärtpaberite väljaandmise ja müügi valdkond, mille eesmärk on kaitsta investoreid ja soodustada kauplemisturu tervislikku arengut.

FIEKS-is ei ole “väärtpaberile” antud selget määratlust, vaid loetletakse üksikult väärtpaberid, millele see õigusvaldkond kohaldub. Vaatame FIEKS-i teist artiklit. Siin on loetletud üksikult väärtpaberite konkreetsed tüübid, millele FIEKS kohaldub, sealhulgas riigivõlakirjad, ettevõtte võlakirjad, aktsiad jne.

Artikkel 2. Selle seaduse kohaselt tähendab “väärtpaber” järgmisi asju:
1. Riigivõlakirjad
2. Kohalike omavalitsuste võlakirjad
3. Juriidilise isiku poolt eriseaduse alusel välja antud võlakirjad (välja arvatud järgmised ja üheteistkümnendal kohal loetletud)
4. Varade likvideerimise seaduse (Heisei 10. aasta seadus nr 105) alusel määratletud erivõlakirjad
5. Ettevõtte võlakirjad (kaasa arvatud vastastikuse ettevõtte võlakirjad. Allpool sama.)
6. Eriseaduse alusel asutatud juriidilise isiku poolt välja antud osaluse tõendid (välja arvatud järgmised, kaheksandal ja üheteistkümnendal kohal loetletud)
7. Kooperatiivsete finantsasutuste eelistatud osaluse seaduse (Heisei 5. aasta seadus nr 44, edaspidi “eelistatud osaluse seadus”) alusel määratletud eelistatud osaluse tõendid
8. Varade likvideerimise seaduse alusel määratletud eelistatud osaluse tõendid või uued eelistatud osaluse õigused
9. Aktsiad või uued aktsiate eelõigused
10. Investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete seaduse (Showa 26. aasta seadus nr 198) alusel määratletud investeerimisfondid või välismaised investeerimisfondid
11. Investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete seaduse alusel määratletud investeerimisväärtpaberid, uued investeerimisõigused või investeerimisettevõtte võlakirjad või välismaised investeerimisväärtpaberid
(järgneb)

Finantsinstrumentide kauplemise seadus (FIEKS)

Muuseas, tsiviilõiguse kohaselt on väärtpaber määratletud kui “õigus, mis tähistab vara väärtust”, mis on palju laiem kui FIEKS-i väärtpaber.

FIEKS on tsiviilõiguse eriseadus (lihtsustatult öeldes õigusvaldkond, mis muudab üldpõhimõtteid ja üldteooriaid üksikult). Seega, eriti suurte nõudmistega finantsinstrumentidele, nagu teabe avalikustamine (nn avalikustamine) ja siseringitehingute ennetamine, kohaldatakse FIEKS-i kohaselt distsipliini. See on hea mõista.

Kas krüptoraha on “väärtpaber”?

Krüptoraha ei kuulu Jaapani “Väärtpaberite ja börsikaubanduse seaduse” (Financial Instruments and Exchange Act, tuntud ka kui FIEA) loetletud “väärtpaberite” konkreetsete liikide hulka. Seega, põhimõtteliselt ei ole krüptoraha FIEA reguleerimisala. Tegelikult on juba selgelt välja toodud, et näiteks Bitcoin ja teised esinduslikud krüptorahad ei kuulu Jaapani Kabineti Sekretariaadi hinnangul FIEA reguleerimisala alla.

Kuid kui uus Initial Coin Offering (ICO) plaanib välja anda tokeneid, on vaja uurida, kas see ei kuulu FIEA artikli 2 lõike 5 kohaselt kollektiivse investeerimisskeemi alla.

Artikkel 2
2. Järgmised õigused, mis peaksid olema märgitud väärtpaberitel, mis on loetletud eelmises lõigus punktides 1 kuni 15, samuti punktis 17 loetletud väärtpaberitel (välja arvatud need, mis omavad punktis 16 loetletud väärtpaberite omadusi) ja punktis 18 loetletud väärtpaberitel, samuti punktis 16 loetletud väärtpaberitel, punktis 17 loetletud väärtpaberitel (ainult need, mis omavad punktis 16 loetletud väärtpaberite omadusi) ja punktides 19 kuni 21 loetletud väärtpaberitel, mille õigused peaksid olema märgitud Kabineti määrusega kindlaks määratud viisil (edaspidi nimetatakse neid “väärtpaberite näitamise õigusteks” selles ja järgmises lõigus), loetakse sellisteks õigusteks, mis peaksid olema märgitud väärtpaberitel, isegi kui selliseid väärtpaberid, mis näitavad selliseid õigusi, ei ole välja antud. Elektroonilised võlakirjad (mida nimetatakse “elektroonilisteks võlakirjadeks” Tsiviilseaduse (Meiji 29. aasta seadus nr 89) artikli 667 lõike 1, Kaubandusseaduse (Meiji 32. aasta seadus nr 48) artikli 535, Investeerimisprojektide piiratud vastutusega partnerluslepingute seaduse (Heisei 10. aasta seadus nr 90) artikli 3 lõike 1 ja Piiratud vastutusega äriühingute seaduse (Heisei 17. aasta seadus nr 40) artikli 3 lõike 1 alusel, välja arvatud need, mis põhinevad välisriigi seadustel) loetakse sellisteks õigusteks, mis peaksid olema märgitud väärtpaberitel, isegi kui selliseid väärtpaberid, mis näitavad selliseid õigusi, ei ole välja antud. Järgmised õigused loetakse väärtpaberiteks, isegi kui need on õigused, mis ei peaks olema märgitud väärtpaberitel või dokumentidel, ja neile kohaldatakse selle seaduse sätteid.
Viis. Tsiviilseaduse (Meiji 29. aasta seadus nr 89) artikli 667 lõike 1 alusel sõlmitud ühingu leping, Kaubandusseaduse (Meiji 32. aasta seadus nr 48) artikli 535 alusel sõlmitud anonüümse ühingu leping, Investeerimisprojektide piiratud vastutusega partnerluslepingute seaduse (Heisei 10. aasta seadus nr 90) artikli 3 lõike 1 alusel sõlmitud investeerimisprojektide piiratud vastutusega partnerlusleping või Piiratud vastutusega äriühingute seaduse (Heisei 17. aasta seadus nr 40) artikli 3 lõike 1 alusel sõlmitud piiratud vastutusega äriühingu leping, mille alusel on õigus saada dividende äritegevusest, mida rahastatakse investori (edaspidi nimetatakse seda “investoriks” selles punktis) poolt tehtud investeeringuga või panusega, või saada jaotust seoses sellise investeerimisprojektiga, välja arvatud need, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse (välja arvatud õigused, mis peaksid olema märgitud eelmises lõigus loetletud väärtpaberitel ja õigused, mis loetakse väärtpaberiteks selle lõike sätete alusel, välja arvatud see punkt)
(järgneb)

Financial Instruments and Exchange Act (FIEA)

Lihtsustatult öeldes, kui väärtpaberite kujundus näeb ette, et investor teeb rahalise investeeringu, mille tulemusena viiakse läbi äritegevus ja sellest tulenev kasum jaotatakse investoritele dividendidena, siis isegi kui sellised väärtpaberid ei kuulu FIEA loetletud väärtpaberite hulka, kohaldatakse neile FIEA sätteid. Seega, kui ICO plaanib uusi tokeneid välja anda, siis kui need vastavad sellisele skeemile, kehtestatakse ICO läbiviijale FIEA erinevad avalikustamiskohustused ja aruandekohustused. Kokkuvõttes, seoses FIEA-ga, peaksid ICO läbiviijad olema eriti tähelepanelikud kollektiivse investeerimisskeemi kohaldatavuse suhtes.

Kuidas lõppkokkuvõttes valget raamatut kirjutada

Praktikas on ühise investeerimise skeemidega seotud küsimused sageli seotud valge raamatu kirjutamisega. Näiteks, kui palju konkreetseid üksikasju tuleks investeerimistulu jaotamise kohta kirjeldada, et seda peetaks Jaapani rahandus- ja kaubandusseaduse (Japanese Financial Instruments and Exchange Act) alusel finantstoodeteks? Või kas see loetakse ettevõtte kasumi jaotamiseks? Kui ICO korraldajad soovivad vältida suurenenud koormust, mis tuleneb sellest, et neid reguleeritakse Jaapani rahandus- ja kaubandusseaduse alusel, võib üks strateegia olla hoiduda nende üksikasjade konkreetsest kirjeldamisest. Teisest küljest, kui soovite saavutada investorite usaldust, selgitades neid punkte võimalikult konkreetselt, võib üks võimalus olla määratleda tokeni disain finantstoodetena Jaapani rahandus- ja kaubandusseaduse alusel. Selliste otsuste tegemisel on oluline, et õigusosakonna töötajad kasutaksid oma äranägemist, võttes arvesse ICO strateegiat.

Seadusvaldkonnad, millele tuleks tähelepanu pöörata lisaks Kuld- ja väärismetallide kauplemise seadusele

Lisaks tuleb märkida, et valge raamatu kirjeldatud aspektide puhul ei ole ainus oluline seadusvaldkond Kuld- ja väärismetallide kauplemise seadus. Kui see kuulub Rahaasutuste seaduse alusel “krüptoraha” alla, on vajalik registreerimine krüptoraha vahetusteenuse pakkujana. (Krüptoraha määratluse ja sellega kaasnevate kohustuste kohta Rahaasutuste seaduse alusel vaadake teist artiklit.)

Samuti, kui see token on Rahaasutuste seaduse alusel elektrooniline raha, tekib kohustus hoiustada valitsusele raha vastavalt elektroonilise raha väljaandmise summale. (Elektroonilise raha määratluse ja sellega kaasnevate kohustuste kohta Rahaasutuste seaduse alusel vaadake teist artiklit.)

Kokkuvõte

Selles artiklis käsitlesime peamiselt valge raamatu kirjeldusi, mis on sageli probleemiks seoses finantstoodete kauplemise seadusega. Valge raamatu kirjutamine ei piirdu ainult tokeni atraktiivsuse edastamisega, vaid on ka ettevõtmine, mis selgitab investorite õigusi. Seega peaksime meeles pidama, et kuidas täita selgituskohustust investorite ees, on põhimõtteliselt ettevõtte juriidilise küsimus.

Lisaks, nagu selles artiklis tutvustatud, tuleks ICO-ga seotud erinevaid õiguslikke reguleerimisi arutada selgelt eristades vormilisi väljendeid, mida tuleks valges raamatus kirjeldada (st sõnade valik, mida avaldada meedias) ja põhilisi küsimusi, mis on seotud tokeni kujundamisega. Seega, seadusliku ICO läbiviimiseks ei tohiks piirduda ainult valge raamatu kirjelduste õigusliku kontrolliga, vaid peaksime kontrollima ka seda, kas ettevõtte tegevus on kooskõlas valge raamatu kirjeldustega.