Jaapani äriühingu seaduse nimetamiskomitee ja muude paigaldatud komiteede süsteemi selgitus

Jaapani ettevõtete seadus pakub aktsiaseltside valitsemisstruktuuri ehk korporatiivse juhtimise osas mitmeid valikuvõimalusi. Nende hulgas on “nimetamiskomiteega ettevõte” üks edumeelsemaid institutsionaalseid kujundusi, mille eesmärk on suurendada juhtimise läbipaistvust ja järelevalvefunktsiooni. See süsteem põhineb 2002. aasta (Heisei 14) kaubandusseaduse erisätete muudatusel loodud “komiteega ettevõtte” süsteemil ja see võeti üle 2005. aastal (Heisei 17) kehtestatud Jaapani ettevõtete seadusesse. Erinevalt traditsioonilistest Jaapani ettevõtetest, kus on levinud audiitorkomiteega ettevõtted, on nimetamiskomiteega ettevõtte peamine eripära juhtimise järelevalvefunktsiooni ja igapäevase äritegevuse täitmise funktsiooni selge eraldamine. Konkreetselt keskendub juhatus ettevõtte põhipoliitika otsustamisele ja järelevalvele, samas kui igapäevast äritegevust juhib “tegevjuht” nimeline ametikoht. Lisaks on juhatuse sees kohustuslik luua kolm komiteed: nimetamiskomitee, auditikomitee ja tasukomitee. Need komiteed vastutavad korporatiivse juhtimise eriti oluliste küsimuste, nagu juhatuse liikmete nimetamine, äritegevuse auditeerimine ja juhtkonna tasustamine, sõltumatu ja objektiivse seisukoha alusel otsuste tegemise eest. Nõue, et komiteede liikmetest peab enamik olema juhtkonnast sõltumatud välisliikmed, on oluline mehhanism, mis tagab selle süsteemi objektiivsuse. Käesolevas artiklis selgitame üksikasjalikult nimetamiskomiteega ettevõtte süsteemi, selle struktuuri ja rolli, lähtudes Jaapani ettevõtete seaduse sätetest. Täpsemalt käsitleme, millised on juhatuse liikmete ja juhatuse funktsioonid selles süsteemis ning millised volitused ja vastutused on nimetamiskomiteel, auditikomiteel ja tasukomiteel.

Mis on nimetamiskomiteed jms loovad ettevõtted Jaapanis?

Nimetamiskomiteed jms loovad ettevõtted on Jaapani äriühingu seaduse (Companies Act of Japan) artikli 2 lõike 12 alusel määratletud aktsiaseltsi organi kujunduse liik. Seadus nõuab, et sellist süsteemi kasutavad ettevõtted peavad looma kolm komiteed: nimetamiskomitee, auditikomitee ja tasustamiskomitee. Selle süsteemi peamine eesmärk on eraldada ettevõtte juhtimises “järelevalve” ja “äritegevuse täitmine”. See võimaldab nõukogul keskenduda äritegevuse igapäevasest juhtimisest eemaldumisele ja juhtkonna töö objektiivsele järelevalvele. Tegeliku äritegevuse täitmise eest vastutavad nõukogu poolt määratud “täidesaatvad direktorid”. Järelevalve ja täitmise selge eraldamine suurendab juhtimisotsuste läbipaistvust ja tugevdab vastutust aktsionäride ja teiste sidusrühmade ees. Eriti välisinvestorid hindavad seda süsteemi sageli kui rahvusvahelistele standarditele lähedast juhtimisstruktuuri. Nimetamiskomiteed jms loovates ettevõtetes omavad kolm mainitud komiteed suurt volitust sellistes juhtimise põhiküsimustes nagu ametisse nimetamine, audit ja tasustamine. Jaapani äriühingu seaduse (Companies Act of Japan) artikli 400 lõike 3 kohaselt peab iga komitee liikmetest (komitee liikmed) enamik olema “välisnõukogu liikmed”, kes on sõltumatud nimetatud ettevõtte juhtkonnast. See nõue on suunatud sellele, et vältida juhtkonna isiklikest huvidest lähtuvaid personali- ja tasustamisotsuseid ning tagada objektiivne ja õiglane juhtimine.

Nimemiskomiteega ettevõtetes Jaapanis: juhatuse ja juhatuse roll

Jaapanis nimemiskomiteega ettevõtete juhatuse roll erineb oluliselt teiste organisatsiooniliste struktuuridega ettevõtete juhatusest. Kõige olulisem erinevus seisneb selles, et juhatus ei teosta põhimõtteliselt ettevõtte igapäevast äritegevust.

Jaapani äriühingu seaduse (Companies Act) artikkel 416 lõige 1 määratleb nimemiskomiteega ettevõtete juhatuse volitused. Selle kohaselt koondub juhatuse peamine roll kolme põhiülesandesse:

1. Ettevõtte juhtimise põhipoliitika otsustamine
2. Vajalike meetmete otsustamine auditeerimiskomitee töö teostamiseks
3. Tegevjuhtkonna töö järelevalve

Esiteks otsustab juhatus ettevõtte juhtimisega seotud põhipoliitika, näiteks keskpika perioodi juhtimiskava koostamise või suurte investeeringute tegemise üle, mis on ettevõtte tuumikuga seotud küsimused. Kuid nende otsustatud põhipoliitikate alusel konkreetse äritegevuse teostamine ei ole juhatuse, vaid tegevjuhtkonna ülesanne.

Järgmisena vastutab juhatus selle eest, et auditeerimiskomitee, mis jälgib tegevjuhtkonna ja juhatuse liikmete tööd, saaks oma tegevust tõhusalt läbi viia, luues selleks vajaliku süsteemi.

Kõige olulisem roll on tegevjuhtkonna järelevalve. Juhatus jälgib, kas tegevjuhtkond järgib põhipoliitikat ja teostab äritegevust korrektselt, ning hindab nende tulemusi. Selle järelevalvefunktsiooni tõhusaks muutmiseks on juhatusel ka volitused tegevjuhtkonna ja juhatuse liikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks (Jaapani äriühingu seaduse artikkel 416 lõige 1). Siiski, juhatuse liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise ettepanekud, mis esitatakse aktsionäride üldkoosolekule, otsustab hiljem mainitud nimemiskomitee.

Nii kannavad nimemiskomiteega ettevõtete juhatuse liikmed Jaapanis pigem ettevõtte juhtimise järelevalvaja rolli, mitte äritegevuse teostaja oma. See on määrav erinevus võrreldes teiste organisatsiooniliste struktuuridega ettevõtete juhatusega, kus juhatuse liikmed sageli teostavad ka äritegevust. Lisaks võimaldab Jaapani äriühingu seaduse artikkel 415 juhatusel delegeerida suurel määral äritegevuse otsustamise tegevjuhtkonnale, välja arvatud juhul, kui seadus või põhikiri määrab need otsused juhatuse enda pädevusse. See tagab juhtimise järelevalve ja teostamise selge eraldatuse ka seaduslikul tasandil.

Kolm komiteed ja nende ühised organisatsioonilised nõuded

Nimetuskomitee, auditikomitee ja tasukomitee kolm komiteed on Jaapani ettevõtte juhtimise tuumik. Need komiteed on juhatuse allasutused, millel kõigil on õigus iseseisvalt olulisi volitusi kasutada.

Kõigil kolmel komiteel on ühised organisatsioonilised nõuded, mis on sätestatud Jaapani äriühingu seaduse (Companies Act) artiklis 400. Esiteks peab iga komitee koosnema vähemalt kolmest direktorist (sama artikli lõige 1). Teiseks ja mis kõige tähtsam, peab komitee liikmetest enamik olema väljaspoolt ettevõtet pärit direktorid (sama artikli lõige 3). Väljaspoolt ettevõtet pärit direktor viitab isikule, kes ei ole selle aktsiaseltsi või selle tütarettevõtte tegevjuhtkonna liige ega töötaja, vaid on juhtkonnast sõltumatu direktor (Jaapani äriühingu seaduse artikkel 2, lõige 15). See nõue tagab, et igas komitees toimuv arutelu ja otsuste tegemine on objektiivne ja õiglane.

Nimetuskomitee Jaapani ettevõtteõiguse alusel

Nimetuskomiteel on õigus otsustada aktsionäride üldkoosolekule esitatavate direktorite määramise ja tagasikutsumise ettepanekute sisu üle (Jaapani ettevõtteõiguse artikkel 404, lõige 1). See tähendab, et otsused selle kohta, kes on direktorikandidaadid või millised direktorid tuleks tagasi kutsuda, ei tee mitte tegevjuht või president, vaid nimetuskomitee. Kui enamik nimetuskomitee liikmeid on ettevõttevälistest direktoritest, siis annab see õigus neile võimaluse vältida nn “käepärast personalivalikut”, kus ettevõtte juhtkonna tipp valib direktoriks endale sobivaid isikuid. See tagab direktorite nõukogu koosseisu objektiivsuse ja mitmekesisuse ning tugevdab järelevalvefunktsiooni.

Auditeerimiskomitee Jaapanis

Auditeerimiskomiteel on õigus auditeerida juhatuse liikmete ja tegevjuhtide tööd ning koostada auditiaruandeid (Jaapani äriühingu seaduse (2005) artikli 404 lõige 2 punkt 1). See hõlmab laialdasi õigusi uurida ettevõtte äritegevust ja varade seisukorda. Auditeerimiskomitee võib igal ajal nõuda tegevjuhtidelt ja töötajatelt äriaruannete esitamist ning uurida ettevõtte äritegevust ja varade olukorda (Jaapani äriühingu seaduse artikli 405 lõige 1). Lisaks on komiteel kohustus teavitada juhatust, kui avastatakse ebaseaduslikke tegusid või oluliselt ebaõigeid fakte (sama paragrahvi lõige 2). Auditeerimiskomiteel on samuti õigus otsustada raamatupidamise auditi läbiviija valimise, tagasikutsumise või uuesti mitte määramise üle, tagades sellega raamatupidamise auditi sõltumatuse (Jaapani äriühingu seaduse artikli 404 lõige 2 punkt 2). Võrreldes auditeerimisnõukoguga, on auditeerimiskomitee volitused tugevamad ja see osaleb juhatuse sisese organina otse ja aktiivsemalt ettevõtte juhtimise järelevalves.

Tasustamiskomitee Jaapanis

Tasustamiskomiteel on õigus otsustada Jaapani ettevõtte juhtkonna ja direktorite individuaalsete tasude üle vastavalt Jaapani äriühingu seaduse (Heisei (1989) aasta seadus nr 86) § 404 lõikele 3. Jaapani äriühingu seaduse kohaselt hõlmavad tasud ja muud hüved ettevõtte poolt tööülesannete täitmise eest saadavaid varalisi kasusid, sealhulgas palka, boonuseid ja muid hüvesid. Tasustamiskomitee määrab iga juhtivtöötaja tasu objektiivsete kriteeriumide alusel, arvestades ettevõtte tulemusi ja iga juhi panust. Enam kui pool komitee liikmetest koosneb välistest direktoritest, mis tagab, et juhtkonna tasud ei oleks põhjendamatult kõrged ning nende määramise protsess oleks läbipaistev. Juhtkonna tasustamise otsustusprotsessi läbipaistvus ja õiglus on äärmiselt oluline aktsionäride usalduse võitmiseks, ja tasustamiskomitee mängib selles süsteemset tagamise rolli.

Võrdlus teiste organisatsiooniliste struktuuridega

Et paremini mõista ettevõtteid, mis on loonud nimetamiskomitee ja muud sarnased organid, võrdleme neid Jaapani ettevõtete seas kõige levinuma struktuuriga – ettevõttega, kus on auditeerimiskomitee. Alljärgnev tabel koondab mõlema struktuuri peamised erinevused.

Nagu tabelist näha, on nimetamiskomiteega jne ettevõtetel organisatsiooniline eraldatus järelevalvefunktsiooni ja äritegevuse täideviimise funktsiooni vahel, ning oluliste küsimuste, nagu personali ja tasustamise otsused, puhul on välisjuhatuse liikmete kaasatus tugev. See struktuur püüdleb objektiivsema ja läbipaistvama valitsemistava poole, mis on põhiline erinevus võrreldes auditeerimiskomiteega ettevõtetega.

Kokkuvõte

Käesolevas artiklis oleme selgitanud Jaapani ettevõtete seaduse (Japanese Companies Act) alusel loodud nimetamiskomiteedega ettevõtete süsteemi raamistikku, erinevate organite rolle ning võrdlusi teiste süsteemidega. Nimetamiskomiteedega ettevõtted on loodud selleks, et selgelt eraldada juhatuse järelevalvefunktsioonid ja tegevjuhtide äritegevuse täitmise funktsioonid, kasutades selleks juhatuse sees loodud kolme komiteed: nimetamis-, auditi- ja tasustamiskomiteed. Nende kaudu on eesmärk tõsta ettevõtte juhtimise objektiivsust ja läbipaistvust. Eriti oluline on nõue, et komiteede liikmetest enamik peavad olema välisliikmed, mis on oluline aspekt rahvusvaheliste investorite usalduse võitmiseks. Ettevõtetele, kes tegutsevad Jaapanis või kaaluvad Jaapani ettevõtetega tehinguid või investeeringuid, on hädavajalik mõista vastaspoole ettevõtte juhtimisstruktuuri.

Monolit Õigusbüroo omab laialdasi kogemusi ja saavutusi kõigis äriõiguse valdkondades, sealhulgas Jaapani ettevõtete seaduses. Meie büroos töötavad mitmed spetsialistid, kes omavad nii Jaapani advokaadi kui ka välisriikide advokaadi kvalifikatsioone ning valdavad suurepäraselt nii jaapani kui ka inglise keelt. Oleme pakkunud praktilist ja konkreetset õigusalast nõu nii kodu- kui ka välismaistele klientidele keerukates küsimustes, mis puudutavad üleminekut nimetamiskomiteedega ettevõtetele, välisliikmete määramist, komiteede tegevust ja muid Jaapani ettevõtete seadusega seotud keerulisi probleeme. Kui vajate abi tugeva juhtimisstruktuuri loomisel Jaapanis või seonduvate õigusküsimuste lahendamisel, võtke kindlasti ühendust meie bürooga.