Kaupleja poolt tehtud kaubamärgiõiguste rikkumine ja internetipõhiste ostukeskuste operaatorite õiguslik vastutus

Interneti ostukeskuse (edaspidi “keskus”) kasutajate ja kaupluste vahel võib tekkida probleeme, kuid keskuse operaator ei ole põhimõtteliselt, mõningate erandlike olukordade välja arvatud, kasutajate ees vastutav.

Kas keskuse operaator võib olla vastutav, kui keskuses müüja rikub õigusi? Selgitame kohtuotsust, kus vaidlustati, kas keskuse operaator on vastutav kaubamärgiõiguse rikkumise eest, kui müüja rikub kaubamärgiõigust.

Juhtumi ülevaade

Kaebuse esitas Itaalia juriidiline isik, kes haldab “Chupa Chups” kaubamärgi õigusi. Hageja väitis, et kuus müüjat, kes näitasid või müüsid Rakuteni turul tooteid, millel oli “Chupa Chups” märge, rikkusid kaubamärgiõigusi ja tegid ebaausa konkurentsi tegevusi, kasutades toote märget (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse 2. paragrahvi 1. ja 2. punkt). Seetõttu nõudis ta mitte ainult vastavate müüjate, vaid ka turuoperaatori Rakuteni vastutust, nõudes keelamist ja kahjutasu maksmist.

Esimene astme kohus lükkas hageja nõudmise tagasi, väites, et Rakuteni turu müügilehtede registreeritud toodete müügi (ostu-müügi) subjekt on iga müügilehe müüja, mitte turuoperaator (Tokyo ringkonnakohus, 31. august 2010 otsus). “Chupa Chups” pool ei olnud sellega rahul ja esitas apellatsiooni.

Apellatsioonikohtu vaidluspunktid

Käesoleva toote otsemüüja, kelleks on kaupmees, osas oli kaubamärgiõiguste rikkumine kindlaks tehtud ja selle üle ei vaieldud. Peamiseks vaidluspunktiks oli, kas otsemüüja, mitte Rakuteni turg (Jaapani Rakuteni turg), kannab ka kaubamärgiõiguste rikkumise eest vastutust. Sellest vaatepunktist olid peamised vaidluspunktid järgmised kaks punkti:

1. Kas kaubamärgiõiguste rikkumine piirdub ainult juhtumitega, kus vastav kaubamärk on “kasutusel”?
2. Kas kaupmees, kes ei ole saidi operaator, võib olla kaubamärgiõiguste rikkumise “subjekt”?

Need olid kaks peamist vaidluspunkti.

“Chupa Chups” väide

Kaebaja väitis esimese vaidluspunkti osas,

Teiste poolt sama kaubamärgi kasutamine ilma loata on kaubamärgiõiguse rikkumise tüüpiline näide, kuid ka teised sarnased tegevused, mis kahjustavad registreeritud kaubamärgi eristusvõimet ja takistavad määratud toodete ja teenuste eristamist, on kaubamärgiõiguse rikkumise tegevused, mille suhtes tuleks kehtestada keeld, ning kui tegevuse toimepanijal on tahtlus või hooletus, peaks ta selgelt kandma kahju hüvitamise kohustust.

Intellektuaalomandi kõrgkohus, 14. veebruar 2012 otsus

Kaubamärgiõiguse rikkumine ei ole mitte ainult kaubamärgi “kasutamine”, vaid ka tegevused, mis “kahjustavad registreeritud kaubamärgi eristusvõimet ja takistavad määratud toodete ja teenuste eristamist”, väitis ta.

Teise vaidluspunkti osas nõudis kaebaja Rakuteni vastutust järgmiselt. Rakuteni turg valib välja esitatava teabe, pakub otsingutulemusi oma formaadis, esitab tooteinfot Rakuteni turu tootena ja annab müüjatele juhiseid sobiva vormingu andmete loomiseks, olles seega toote väljapaneku põhitegija.

Lisaks võtab Rakuteni turg vastu klientide tooteostu taotlusi, võtab need vastu, edastab need müüjatele, saadab klientidele “tellimuse kinnituse e-kirja”, edastab toote kohaletoimetamise teabe müüjatele, saadab krediitkaardimaksete korral kaardiinfo otse kaardifirmale heakskiidu saamiseks jne. Kuna ilma nende tegevusteta oleks antud toodete üleandmine praktiliselt võimatu, on Rakuteni turg ka üleandmise põhitegija, väitis ta.

Lisaks sellele, Rakuteni turg kogub müüjate käibelt 2-4% ulatuses “süsteemi kasutustasu”, saades praktiliselt osa müüdud toodete hinnast, ei ole ta neutraalne osapool müüjate ja potentsiaalsete ostjate vahel, vaid teostab müüki koos müüjatega või müüjate kaudu, väitis ta.

Rakuteni väited

Teiselt poolt väidab Rakuten, et vaidluspunkt 1 ei kuulu “registreeritud kaubamärgi kasutamise” alla, kuid kõik tegevused, mis “kahjustavad registreeritud kaubamärgi identifitseerimisvõimet”, on kaubamärgiõiguse rikkumised. See on kaugel kaubamärgiseaduse sõnastusest ja sellel puudub tegelik õiguslik alus. Kaubamärgiseaduse (Jaapani kaubamärgiseadus) artikli 36 kohaselt on keelamisnõude esitamise objektiks “isikud, kes rikuvad kaubamärgiõigusi… või kellel on oht seda teha”, väidab Rakuten.

Vaidluspunkti 2 osas on Rakuteni roll turul pakkuda müüjatele “koht”, kus nad saavad tooteid välja panna ja teha tehinguid klientidega. Iga toote väljapaneku eest vastutavad ikkagi müüjad ja Rakuteni turg saab tehingu toimumisel tasu kasutuskoha eest. See oli esimese astme kohtu väide, mida Rakuten kordas.

Ja kui müüja avab uue poe, viib Rakuteni turg läbi teatud kontrolli, mis põhineb tingimustel, kuid see on kontroll selle üle, kas konkreetne ettevõtja on sobiv partner Rakuteni turu “koha” pakkumiseks. Kui müüjale on lubatud avada pood, saab ta oma poe lehele vabalt tooteid postitada ja neid välja panna, ilma et peaks saama individuaalse eelneva heakskiidu, ja ainult müüja poolt tehtud toimingute kaudu. Rakutenil ei ole üldse õigust tooteid turule tuua ega välja pandud tooteid eemaldada, ja süsteemi tõttu on võimatu, et esimese astme kohtualune peatab Rakuteni turul konkreetse toote väljapaneku ette, väidab Rakuten.

Lisaks on Rakuteni turu esimese astme kohtualuse tasu 2-4% sõlmitud müügilepingu käibest, mis on lähedane reaalse ostukeskuse rendilepingu rendimäärale (5-10% käibest) ja on tegelikult veelgi madalam, nii et see ei saa olla marginaal, mis eeldab müüja vastutust, väidab Rakuten.

Apellatsioonikohtu otsus

Intellektuaalomandi Kõrgkohus (知的財産高等裁判所) leidis vaidluspunkti 1 osas, et

kaubamärgiseadus (商標法) sätestab oma paragrahvi 37 alusel rikkumiseks loetavad teod, kuid kaubamärgiõigus on õigus “omada ainuõigust registreeritud kaubamärgi kasutamisele määratud kaupade või teenuste osas” (sama seaduse paragrahv 25) ning kaubamärgiõiguse omanikul on õigus “nõuda rikkumise lõpetamist või ennetamist isikult, kes rikub või võib rikkuda tema kaubamärgiõigust” (sama seaduse paragrahv 36 lõige 1). Seega, isegi kui rikkumise toimepanija kasutab kaubamärgiseaduse paragrahvi 2 lõike 3 alusel määratletud “kasutamist”, tuleks võimalikuks pidada ka teo subjekti uurimist sotsiaalsest ja majanduslikust vaatepunktist. Kaubamärgiseadus ei nõua, et kaubamärgiõiguse rikkumine oleks piiratud ainult juhtumitega, mis vastavad eespool nimetatud sõnaselgele sättele (sama seaduse paragrahv 37).

Sama ülaltoodud

otsusega märkis kohus, et kaubamärgiõiguse rikkumine ei piirdu ainult “kasutamisega” ja tunnustas “Chupa Chups” väiteid.

Vaidluspunkti 2 osas leidis kohus, et veebilehe operaator (kaubanduskeskuse operaator) peaks arvestama järgmiste asjaoludega:

• isegi kui ta on operaator, võib ta saada kaubamärgiseaduse rikkumise abistajaks, kui ta konkreetsete asjaolude tõttu mõistab ja tunnistab, et müüja poolt esitatud tooted rikuvad kolmanda isiku kaubamärgiõigust
• operaator sõlmib müüjaga lepingu ja saab ärikasumit müügimaksude ja süsteemi kasutustasude näol
• kui operaator mõistab, et on toime pandud kaubamärgiõiguse rikkumine, saab ta müüjaga sõlmitud lepingu alusel võtta meetmeid sisu kustutamiseks, müügi peatamiseks jne

Arvestades neid asjaolusid, leidis kohus, et operaatori vastutus on järgmine:

Kui operaator saab teada, et müüja on rikkunud kaubamärgiõigust, või kui on piisavalt põhjust arvata, et ta võiks sellest teada saada, siis kui rikkumise sisu ei ole mõistliku aja jooksul veebilehelt eemaldatud, võib kaubamärgiõiguse omanik pärast nimetatud perioodi lõppu nõuda veebilehe operaatorilt, et ta lõpetaks rikkumise ja nõuaks kahjutasu samadel alustel nagu müüja.

Sama ülaltoodud

otsusega märkis kohus. Siiski, antud juhul, kuna Rakuten Market eemaldas kõik rikkumised mõistliku aja jooksul, 8 päeva jooksul pärast kaubamärgiõiguse rikkumisest teada saamist, ja parandas olukorra, ei saa öelda, et ta rikkus kaubamärgiõigust ebaseaduslikult, ega saa öelda, et ta tegi ebaausat konkurentsi, mistõttu apellatsioonkaebus lükati tagasi.

Veebilehe operaator peaks kaubamärgiseaduse rikkumise väidete korral kaubamärgiõiguse omanikult kiiresti uurima rikkumise olemasolu. Seni, kuni ta seda täidab, ei tohiks tal olla kohustust vastutada kaubamärgiõiguse rikkumise tõttu keelamise või kahjutasu eest, kuid kui ta seda ei tee, võib ta võtta sama vastutuse kui müüja.

Kokkuvõte

“Chupa Chups” juhtumi intellektuaalomandi kõrgema kohtu otsus, kuigi see põhineb eelkõige Rakuteni turul osalejate haldamise ja kontrolli olukorral, näitab, et kaubamärgiõiguste rikkumise korral, vähemalt pärast sellise ebaseadusliku tegevuse teadasaamist, kui kiiret reageerimist ei toimu ja see jäetakse tähelepanuta, võib kaubanduskeskuse operaatoril endal olla vastutus. Seetõttu on vajalik olla ettevaatlik.

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on kaubamärkide ümber toimuv intellektuaalomandi õigus saanud palju tähelepanu ning seadusliku kontrolli vajadus on üha kasvamas. Meie büroo pakub lahendusi seoses intellektuaalomandiga. Üksikasjad on kirjeldatud allpool olevas artiklis.