Mida peaksid jälgima reklaamide avaldamisel seoses Jaapani 'meditsiiniliste mitte-ravimitega'?

Meditsiinilised mittefarmanõuded, näiteks “meditsiinilised kosmeetikatooted”, vajavad tootmiseks ja müügiks iga toote puhul Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumi heakskiitu. Kui olete läbinud hindamise ja saanud heakskiidu ning olete lõpuks jõudnud müügietappi, siis tõenäoliselt soovite oma tooteid rohkematele klientidele müüa, avaldades reklaame oma veebisaidil ja asjakohastes kohtades.

Selleks kasutatakse reklaamides ja veebisaitidel sageli erinevaid väljendeid, et rõhutada heakskiidetud toimeainete sisu ja nende mõju. E-kaubanduse saitide maandumislehtedel (LP) on tõenäoliselt kirjeldused, mis muudavad toote atraktiivseks.

Kuid enamik meditsiinilisi mittefarmanõudeid sisaldavad teatud toimeaineid, mis on vähem kui ravimid, kuid rohkem kui kosmeetika, ja neil on farmakoloogiline toime. Seadusega on kindlaks määratud reeglid, millised reklaamid on lubatud, et tarbijad ei tekita segadust.

Selles artiklis selgitame üksikasjalikult, milliste reeglite alusel reklaamide väljendust reguleeritakse.

Mis on ravimiseadusega kehtestatud reklaamipiirangud?

Ravimiseadus on “Seadus ravimite, meditsiiniseadmete jms kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse tagamise kohta” (Showa 35. aasta seadus nr 145), (edaspidi “ravimiseadus”).

Ravimiseaduses on tarbijatele ohutute toodete valimise ja tervise säilitamise tagamiseks kehtestatud teatavad reklaamipiirangud.

(Liialdatud reklaam jne) Ravimiseaduse § 66
1. Keegi ei tohi ravimite, ravimitevälise toote, kosmeetika, meditsiiniseadmete või regeneratiivmeditsiini toodete nimetuse, tootmisviisi, efektiivsuse, mõju või omaduste kohta, olenemata sellest, kas see on otsene või kaudne, levitada vale või liialdatud teavet.
2. Ravimite, ravimitevälise toote, kosmeetika, meditsiiniseadmete või regeneratiivmeditsiini toodete efektiivsuse, mõju või omaduste kohta ei tohi levitada teavet, mis võib jätta mulje, et arst või mõni teine isik on selle taganud.
3. Keegi ei tohi kasutada ravimite, ravimitevälise toote, kosmeetika, meditsiiniseadmete või regeneratiivmeditsiini toodete kohta teavet, mis vihjab abordile, või kasutada ebasündsaid dokumente või jooniseid.

Ravimiseaduse § 66 keelab “vale või liialdatud teabe” “reklaamimise”. Seetõttu tuleb ravimitevälise toote reklaamimisel olla ettevaatlik, et mitte rikkuda seda sätet.

“Vale või liialdatud teave” tähendab reklaami, mis võib tarbijatele anda vale arusaama, kasutades ebatõeseid või liialdatud väljendeid. Kuid mis täpselt sellise kirjelduse alla kuulub? See võib tunduda abstraktne ja raskesti mõistetav.

Selle konkreetse otsuse kohta on Jaapani Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeerium esitanud standardid “Ravimite jms sobiva reklaami standardite kohta” (Heisei 29. aasta 29. septembri Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeeriumi ravimite ja eluhygieeni büroo teade). Ja Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeerium on avaldanud ka selgitusi ja märkusi selle standardi rakendamise kohta. Praktikas tuleb seda teadet pidada reegliks ja reklaami kuvamisel sellest lähtuda.

Näiteks ravimitevälise toote puhul, mis on heaks kiidetud efektiivsusega “○○ ennetamine”, ei ole lubatud väljendit “○○ vastu” kasutada. Teisisõnu, kui toode on heaks kiidetud väljendiga “ennetab nahaärritust”, ei ole lubatud kasutada väljendeid nagu “nahaärrituse vastu” või “aitab nahaärrituse vastu”. Nagu näete, on see üsna konkreetne juhend.

Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeerium teeb selle standardi alusel seaduslikkuse otsuseid. Kui rikkute seda standardit, võite saada juhiseid või trahvi maksmise korralduse, seega peate olema ettevaatlik.

Meditsiiniliste väljatoodete määratlus

Muuseas, eelnevalt mainitud tööstandardites käsitletakse ravimeid, meditsiinilisi väljatooteid ja kosmeetikatooteid erinevalt. Näiteks kosmeetikatoodete puhul ei tohi kirjutada farmakoloogilist toimet, kuid meditsiiniliste väljatoodete puhul võib seda teha. “Taimsete koostisosade” märkimine on lubatud meditsiiniliste väljatoodete puhul, kui see on seotud heakskiidetud toimega, kuid kosmeetikatoodete puhul ei ole see põhimõtteliselt lubatud.

Aga mis on meditsiinilised väljatooted Jaapani ravimiseaduse (Pharmaceutical Affairs Law) järgi? See on määratletud ravimiseaduses.

Jaapani ravimiseaduse paragrahv 2 lõige 2, meditsiiniliste väljatoodete määratlus (paragrahv 2, lõige 2)
Selles seaduses tähendab “meditsiiniline väljatoode” järgmisi tooteid, mille toime inimkehale on leebem:
1. Järgmiste eesmärkide saavutamiseks kasutatavad tooted, mis ei ole masinad või seadmed (välja arvatud need, mida kasutatakse lisaks eelmises lõigus punktides (2) või (3) sätestatud eesmärkidele):
A. Iivelduse või muu ebamugavustunde või halva hingeõhu või kehalõhna ennetamine
B. Higistamise, marrastuste jms ennetamine
C. Juuste väljalangemise ennetamine, juuste kasvatamine või karvade eemaldamine
2. Inimeste või loomade tervise kaitsmiseks kasutatavad tooted, mille eesmärk on tõrjuda hiiri, kärbsed, sääsed, kirbud või muid sarnaseid organisme (välja arvatud need, mida kasutatakse lisaks eelmises lõigus punktides (2) või (3) sätestatud eesmärkidele), mis ei ole masinad või seadmed
3. Tervise- ja tööministri poolt määratud tooted, mida kasutatakse eelmises lõigus punktides (2) või (3) sätestatud eesmärkide saavutamiseks (välja arvatud punktis 2 nimetatud tooted).

Selles sättes on fraas “eesmärgid, mis on sätestatud eelmises lõigus punktides (2) või (3)…”, mis viitab ravimiseaduse paragrahvile 2 lõige 1, mis määratleb ravimid.

Seega, “meditsiinilised väljatooted” viitavad toodetele, millel on ravimitega võrreldes leebem toime, kuid mis avaldavad inimkehale mingit ravivat või parandavat mõju. Lisaks hõlmavad need tooted, mida kasutatakse loomade tõrjeks.

Ravimite, meditsiiniliste väljatoodete ja kosmeetikatoodete eristamise kohta leiate lisateavet järgmisest artiklist:

Seotud artikkel: Kuidas eristatakse “ravimeid”, “meditsiinilisi väljatooteid” ja “kosmeetikatooteid”?[ja]

Konkreetselt kuuluvad meditsiiniliste väljatoodete hulka laiaulatuslikud tooted, nagu desinfektsioonivahendid, seedetrakti reguleerijad, vitamiinipreparaadid jne. Tokyo Metropolitan Health and Safety Research Center HP lehel on loetelu, mida soovitame samuti vaadata.

Meditsiiniliste väljatoodete puhul on vajalik tervise- ja tööministri heakskiit ning heakskiidetud tooteid saab müüa, näidates nende toimeaineid jms.

「医薬部外品」 ehk “meditsiiniliselt mitteklassifitseeritud tooted” reklaamiväljendite reguleerimine

「広告」 ehk “reklaami” definitsioon

Viitasime varem 66. paragrahvile, mis keelab “vale või liialdatud artiklite” kasutamise “reklaamis”. Vaatame seda lähemalt.
Reklaam, mis on probleemiks ka näiteks kingituste esitlemise seaduses, on määratletud seoses ravimiseadusega järgmiselt:

See on selgelt välja toodud “Heisei 10 aasta (1998) 29. septembri meditsiinilise järelevalve teate nr 148 prefektuuri tervishoiuosakondadele (büroodele)” . Selle kohaselt

1 Kliendi meelitamise (kliendi ostusoovi suurendamise) kavatsus on selge
2 Konkreetse ravimi või muu toote nimi on selgelt välja toodud
3 See on seisundis, mida üldine inimene saab mõista

Kui need kolm tingimust on täidetud, loetakse seda reklaamiks.

Ja eelnevas teates on öeldud

2 (sihitud reklaam)
See standard kehtib kõigi meediumide, sealhulgas ajalehtede, ajakirjade, televisiooni, raadio, veebisaitide ja sotsiaalvõrgustike teenuste reklaamide suhtes.

See tähendab, et mitte ainult välireklaamid, ajalehereklaamid, televiisiooni reklaamid ja tänavaposterid, vaid ka internetireklaamid on samad. Veebisaidil olevad bännerreklaamid ja e-uudiskirjad on ka üldiselt mõistetavad, nii et need vastavad punktidele 1–3.

Reklaami reguleerimise subjekt

Ravimiseaduse paragrahvi 66 lõigetes 1 kuni 3 on väljend “kes iganes”. See tähendab, et see võib olla tootja, müüja, reklaami avaldaja meedia jne.

Näiteks kui kosmeetikatootja A palub telekanalil B televisioonireklaami esitada ja see reklaam vastab keelatud reklaamidele, siis nii A kui ka B rikkuvad seadust ja neid karistatakse.

Milline väljendus on “liialdatud”

Milline väljendus vastab valele või liialdatud artiklile, on näidatud eelnevalt tutvustatud kasutusstandardites.

See standard konkretiseerib ravimiseaduse paragrahvi 66 lõiget 1. Ja paragrahv 66 on kehtestatud eesmärgiga “tagada, et reklaami sisu ei oleks vale ega liialdatud, kõrvaldada ebasobiv reklaam ja vältida, et üldised tarbijad jms ei tekiks ravimite jms suhtes vale arusaam.”

Ja selle otsustamisel on teate selgituses öeldud, et “kas konkreetne reklaam on rikkumise reklaam või mitte, ei tohiks hinnata ainult selle selgituse ja märkuste jms näidete ja teksti põhjal, vaid tuleks kaaluda erinevaid elemente tervikuna”, näidates, et otsust ei tehta ühtlaselt, vaid kaalutakse individuaalselt.

Ka ettevõtjatel peaks olema reklaami tegemisel ettevaatlik, mitte ainult selle suhtes, kas see rikub vormiliselt standardeid, vaid ka seaduse eesmärgi valguses.

Lisaks on meditsiiniliselt mitteklassifitseeritud toodete ja kosmeetikatoodete puhul Jaapani kosmeetikatööstuse liit kehtestanud “kosmeetikatoodete jms sobiva reklaami juhendi” nimelise omareegli. Palun kontrollige seda ka.

Kokkuvõte

Meditsiinilised vahendid, mis asuvad ravimite ja kosmeetikatoodete vahel, on igapäevaseks kasutamiseks. Kuid kuna need sisaldavad ravimikomponente, on need tavaliselt kosmeetikatoodetest tõhusamad, seega tuleb nende märgistamist ja reklaamimist hoolikalt läbi viia.

Reklaamide esitamise kohta on Jaapani Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeeriumilt saadud üksikasjalikud juhised, kuid nende otsustamine pole alati lihtne.
Kui alustate äritegevust või müüte tooteid ja teil on küsimusi, on kõige turvalisem konsulteerida õigusekspertide, advokaatidega.