Mida peaksite tegema, kui teid ründab osalise tööajaga terrorism SNS-is? Kas on võimalik nõuda vallandamist või kahju hüvitamist?

Sotsiaalmeedia levikuga on sagenenud juhtumid, kus näiteks toitlustusettevõtete osalise tööajaga töötajad postitavad sotsiaalmeediasse pilte või videoid, kus nad teevad rumalusi (nn töökoha terror). Kord internetis üles laetud töökoha terrori pildid või videod võivad jätkuvalt internetis püsida ja põhjustada skandaali, isegi kui postitaja need kustutab. 2021. aasta juunis (Reiwa 3. aasta) postitas Domino Pizza osalise tööajaga töötaja Instagrami video, kus ta lakkus otse spaatliga milkshake’i, mis põhjustas suure skandaali. See juhtum on vaid üks paljudest töökoha terrori juhtumitest.

Selles artiklis selgitame, milliseid karistusi saab ettevõte määrata, kui nende töötaja põhjustab töökoha terrori, ning kuidas seaduse alusel töökoha terrori vastu võidelda.

Ettevõtte peaks võtma, kui see satub internetis skandaali, on üksikasjalikult selgitatud järgmises artiklis. Palun kasutage seda viitena.

https://monolith.law/reputation/company-flaming-correspondence[ja]

Mis on tööterror?

Tööterror on nähtus, kus osalise tööajaga töötajad teevad poodide toodete või inventariga rumalusi, pildistavad või filmivad seda ning postitavad Twitterisse või muudesse sotsiaalmeedia platvormidesse. Need rumalused hõlmavad sageli ebahügieenilisi tegusid, nagu toidu viskamine prügikasti või selle lakkumine, mis võib vähendada inimeste ostusoovi, kes näevad neid pilte või videoid. Kui tööterrori videod levivad ja põhjustavad skandaali, võib see kahjustada mitte ainult ettevõtte mainet, vaid avaldada ka suurt negatiivset mõju äritegevusele, näiteks müügi või aktsiahinna langus. Mõnel juhul võib see isegi viia poe pankrotini, seega on kahju tõsine.

Tööterrori vältimiseks on vaja korralikku koolitust ja haridust. Sotsiaalmeedia kasutamise juhiste andmine ja nutitelefonide kauplusesse toomise keelamine võivad olla tõhusad meetmed. Siiski, kuna paljud tööterrori juhtumid toimuvad kergekäeliselt, võib olla raske neid täielikult ära hoida.

Kuidas on võimalik karistada osalise tööajaga töötajaid, kes on teinud “baitotero”

Kui tegelikult juhtub “baitotero”, kas on võimalik karistada osalise tööajaga töötajaid, kes on selle põhjustanud?

Vallandamine ja lepingu lõpetamine

Töölepingu puhul: vallandamine

Kui töötaja rikub töökorralduse reegleid, mis on määratletud kui vallandamise põhjused, on võimalik töötaja vallandada.

Näiteks,

• juhtum, kus osalise tööajaga töötaja postitas Twitterisse foto, kuidas ta siseneb külmkappi Tokyo steakhouse’is
• juhtum Kanagawa maakonna mugavuspoe juures, kus osalise tööajaga töötaja postitas Twitterisse video, kuidas ta oksendab “odenit”

on teatatud, et vastavad töötajad vallandati.

Jaapani Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeeriumi töökorralduse mudelreeglites on kirjas:

(Järgitavad asjad)
Artikkel 11 Töötajad peavad järgima järgmisi asju.

Ärge tehke midagi, mis kahjustab ettevõtte mainet või usaldusväärsust.

Töökorralduse mudelreeglid | Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeerium[ja]

On võimalik, et selliste sätete rikkumise korral võib rakendada distsiplinaarkaristust. Kuid ettevõtetes, kus “baitoterrorismi” (osalise tööajaga töötajate poolt toime pandud kahjulikud teod) reaalselt kardetakse, oleks mõistlik lisada töökorralduse reeglitesse algusest peale selgelt kohaldatavad sätted.

Kuid osalise tööajaga töötajate puhul ei pruugi vallandamisest tulenev kahju olla nii suur. Seetõttu võib olla vajalik jätkata tsiviil- või kriminaalvastutuse uurimist.

Töövõtulepingu puhul: lepingu lõpetamine

Kui tegemist ei ole töölepinguga, vaid töövõtulepinguga, siis ei toimu “vallandamist”, vaid leping lõpetatakse, tuues põhjuseks lepingu rikkumise.

Üldiselt on töövõtulepingu alusel töötavad töötajad seaduse järgi kohustatud täitma oma tööd “hoolsuskohustuse” alusel. “Baitoterrorismi” teod võivad sageli olla hoolsuskohustuse rikkumised. Kuid nagu töölepingu puhul, oleks parem lisada algusest peale lepingusse selgelt kohaldatavad sätted.

Muuhulgas, eespool mainitud juhtum,

juhtum, kus osalise tööajaga töötaja postitas Twitterisse foto, kuidas ta siseneb külmkappi Tokyo steakhouse’is

on olukord, kus pärast vallandamist hakkas töötaja, kes sai kriitikat, internetis vastu rääkima, mis põhjustas veel suurema “põlengu”, mis kaasas ka poe. On vaja otsustada lõplikud meetmed, et selliseid tegevusi ei toimuks.

Kahjude hüvitamise nõue

Võib kaaluda kahjude hüvitamise nõudmist töötajalt, kes on teinud tööaja terrori. Üldiselt, kui tegemist on töötajatele esitatava kahjude hüvitamise nõudega, võetakse arvesse, et töötajatel on ettevõttega võrreldes vähem ressursse ning seega võib olla liiga karm nõuda neilt samasugust kahjude hüvitamist nagu võrdsete jõujoontega osapoolelt. Sellest tulenevalt võetakse arvesse “vastutuse piiramise põhimõtet”, mis põhineb usalduse reeglil. Siiski, kui tegemist on tahtliku ja pahatahtliku tööaja terrori aktiga, võib ka sellisel juura põhimõttel olla palju juhtumeid, kus teatud kahjude hüvitamise nõue on lubatud.

Kahju ulatus võib hõlmata tööaja terrori korral kasutatud toodete kulusid, seadmete rikke korral nende parandamise kulusid, desinfitseerimise või puhastamise vajaduse korral nende kulude hüvitamist jne. Neid kulusid on lihtne tunnistada kahjuna.

Kuid näiteks müügitulu või maine langusest tuleneva ärikasumi kaotuse, veelgi enam aktsiahinna languse tõendamine on keerulisem. On ebatõenäoline, et tööaja terrori ja ärikasumi kaotuse või aktsiahinna languse vahelise põhjusliku seose tunnistamise juhtumeid on palju.

Lisaks, isegi kui kohtus tunnistatakse kahju, tuleb olla ettevaatlik, sest kui töötaja vara on väike, ei pruugi ta suuta kõiki kulusid katta.

Karistusseadustiku alusel kuriteod

Kui osalise tööajaga töötaja terroritegevus vastab karistusseadustiku alusel kuriteole, peaks kaaluma kriminaalmenetluse taotlemist kahjuavalduse või süüdistuse kaudu.

Osalise tööajaga töötaja terroritegevusele võivad vastata järgmised karistusseadustiku alusel kuriteod. Sõltuvalt osalise tööajaga töötaja terroritegevuse sisust võib vastata ka teistele kuritegudele.

Au teotamise kuritegu (Jaapani karistusseadustiku § 230)

Kui on tunnustatud, et “avalikult fakti esitades on rikutud inimese au”, vastab see au teotamise kuriteole ja “karistatakse kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga” (Jaapani karistusseadustiku § 230).

Au teotamise kuriteo puhul on erandina, mis ei vasta kuriteole, sätestatud, et “kui see puudutab avaliku huvi küsimust ja selle eesmärk on ainult avaliku hüve saavutamine, ei karistata seda, kui on tõendatud, et see on tõsi” (Jaapani karistusseadustiku § 230-2). Kuid osalise tööajaga töötaja terroritegevuse puhul on tõenäosus, et see vastab sellele erandile, madal.

Lisateavet au teotamise kohta leiate järgmisest artiklist.

https://monolith.law/reputation/defamation[ja]

Solvamise kuritegu (Jaapani karistusseadustiku § 231)

Kui “avalikult solvatakse inimest, isegi kui fakte ei esitata”, vastab see solvamise kuriteole ja “karistatakse arestiga või rahatrahviga” (Jaapani karistusseadustiku § 231). Kui osalise tööajaga töötaja terroritegevusega postitatud fotode või videote tõttu on tunnustatud, et ettevõtte sotsiaalne maine või hinnang on kahjustatud, võib see vastata solvamise kuriteole. Erinevalt au teotamise kuriteost, vastab see kuriteole ka siis, “kui fakte ei esitata”, st kui seda kohaldatakse ka abstraktsete väljenditega solvamise korral.

Pettusega äritegevuse häirimise kuritegu (Jaapani karistusseadustiku § 233)

Kui osalise tööajaga töötaja terroritegevus on tunnustatud kui “vale kuulujutu levitamine või pettuse kasutamine inimese maine rikkumiseks või tema äritegevuse häirimiseks”, vastab see pettusega äritegevuse häirimise kuriteole ja karistatakse kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga. On olnud juhtumeid, kus endine osalise tööajaga töötaja, kes postitas video, kus ta viskas prügikasti suurte sushi-kettide lõigatud kala ja pani selle lõikelauale tagasi, saadeti pettusega äritegevuse häirimise kahtluse tõttu kohtusse.

Jõuga äritegevuse häirimise kuritegu (Jaapani karistusseadustiku § 234)

Jaapani karistusseadustiku § 234 kohaselt “karistatakse isikut, kes kasutab jõudu teise isiku äritegevuse häirimiseks, kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga”. Kuigi ta ei olnud töötaja, on olnud juhtumeid, kus mees, kes puudutas mitu korda konveieri sushi restorani odenit, arreteeriti jõuga äritegevuse häirimise kahtluse tõttu.

Asjade rikkumise kuritegu (Jaapani karistusseadustiku § 261)

Kui osalise tööajaga töötaja terroritegevuse videos purustatakse poe tooteid või inventari, võib see vastata asjade rikkumise kuriteole. Asjade rikkumise kuritegu on sätestatud Jaapani karistusseadustiku § 261 ja “karistatakse isikut, kes rikub või kahjustab teise isiku asja, kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 300 000 jeeni suuruse trahvi või rahatrahviga”. Kuigi see ei olnud osalise tööajaga töötaja terroritegevus, on olnud juhtumeid, kus klient, kes pildistas supermarketi või konveieri sushi restorani jäätisekastis ja rikkus asju, arreteeriti asjade rikkumise kuriteo eest.

Kokkuvõte

Töökoha terror võib eriti toitlustusettevõtetele ja mugavuspoodidele suureks ohuks saada. Kord postitatud sobimatud fotod või videod võivad sageli internetis püsida ja usalduse taastamine võtab kaua aega. Kui teie ettevõttes on toimunud töökoha terror, võite lisaks töötaja vallandamisele nõuda ka kahjutasu. Lisaks võib mõnel juhul olla küsimus ka kriminaalvastutuses. Säilitage võimalikult palju tõendeid ja pöörduge kohe advokaadi poole.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolis õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Selline teave nagu tööjõu terrori videod, mis on internetis levinud, põhjustab mainekahju ja laimamist, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”, põhjustades tõsiseid kahjustusi. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Üksikasjad on toodud allpool olevas artiklis.

https://monolith.law/digitaltattoo[ja]