Kas teise ettevõtte tootenime kasutamine hashtag'ina võib rikkuda kaubamärgiõigusi? Kodu- ja välismaiste juhtumite selgitus

“Kas teiste ettevõtete kaubamärkide kasutamine hashtag’ides müügi eesmärgil võib kaasa tuua kaubamärgiõiguse rikkumise?”

Internetikaubanduses kasutatakse hashtag’e, et tooteid oleks lihtsam leida ja seeläbi müüki suurendada. Näiteks, kui müüte ise valmistatud kotte ja lisate kuulutusele tuntud brändi nime hashtag’ina, kas see võib kaasa tuua õiguslikke probleeme?

2021. aasta (Reiwa 3) 27. septembril tegi Osaka ringkonnakohus otsuse, mis tunnistas hashtag’ide kasutamist kaubamärgilise kasutamisena ja kinnitas kaubamärgiõiguse rikkumist. See oli esimene kohtuotsus, mis leidis, et teise ettevõtte kaubamärgi (tootenime) kasutamine hashtag’ina on kaubamärgiõiguse rikkumine, ja see pälvis suurt tähelepanu.

Siin selgitame kaubamärgiõiguse rikkumist, mis võib viia kriminaalasja algatamiseni, ja jagame nõuandeid, kuidas kasutada kaubamärgiga seotud hashtag’e turundusvahendina korrektselt.

Mis on kaubamärgiõigus?

Kaubamärgiõigus on Jaapani kaubamärgiseaduse (商標法) järgi määratletud alljärgnevalt.

1. paragrahv (Eesmärk)

See seadus on mõeldud kaubamärkide kaitsmiseks, et tagada kaubamärkide kasutajate ärialane usaldusväärsus ning seeläbi kaasa aidata tööstuse arengule ja kaitsta tarbijate huve.

2. paragrahv (Määratlused jne)

Selles seaduses mõistetakse “kaubamärgi” all inimese tajumise abil äratuntavaid elemente, nagu tähed, kujundid, sümbolid, kolmemõõtmelised kujud või värvid või nende kombinatsioonid, helid või muud valitsuse määrusega kindlaks määratud elemendid (edaspidi “tähised”), mis hõlmavad järgmist:

a) Kaupade tootmise, tõendamise või üleandmisega tegeleva ettevõtja poolt nende kaupade puhul kasutatavad tähised

b) Teenuste pakkumise või tõendamisega tegeleva ettevõtja poolt nende teenuste puhul kasutatavad tähised (välja arvatud eelmises punktis nimetatud tähised).

Lühidalt öeldes on kaubamärk eristav märk (kaubamärk), mida kasutatakse oma toodete või teenuste eristamiseks teiste ettevõtete omadest, hõlmates mitte ainult nimesid ja logosid, vaid ka liikuvaid kaubamärke, hologrammkaubamärke, ainult värvidest koosnevaid kaubamärke, helikaubamärke ja asukohapõhiseid kaubamärke.

Kaubamärgiõigus on intellektuaalomandi õigus, mis tekib pärast kaubamärgi registreerimist Jaapani Patendiametis (特許庁). Registreeritud valdkonnas (määratud kaubad või teenused) antakse kaubamärgi omanikule eksklusiivne kasutusõigus (ainuõigus, kaubamärgiseaduse 25. paragrahv).

Lisaks on võimalik keelata sama või sarnase kaubamärgi kasutamine määratud kaupadel või sarnastel kaupadel (keeluõigus, kaubamärgiseaduse 37. paragrahvi 1. punkt). Sellest eraldi on olemas ka kaitsemärgi registreerimise süsteem, mis laiendab keeluõigust ka “mittesarnastele” kaupadele ja teenustele (kaubamärgiseaduse 64. paragrahv).

Kui soovite kasutada teise ettevõtte registreeritud kaubamärki, peate saama kaubamärgi omanikult loa kaubamärgi kasutamiseks.

Kaubamärgiõiguse rikkumise tingimused  

Kaubamärgiõiguse rikkumine tähendab tegevust, kus isik kasutab ilma loata kaubamärki või sellele sarnast kaubamärki, mis on registreeritud teatud valdkonnas (jaotises).

Kaubamärgiõiguse rikkumiseks peavad olema täidetud järgmised kaks tingimust:

• Registreeritud kaubamärgi või sellele sarnase ulatuse kasutamine
• Kaubamärgipärane kasutamine

Allpool selgitame mõlemat tingimust lähemalt.

Registreeritud kaubamärgi või sellele sarnase ulatuse kasutamine

“Registreeritud kaubamärgi või sellele sarnase ulatuse kasutamine” tähendab registreeritud kaubamärgi või sellele sarnase kaubamärgi kasutamist määratud kaupade või teenuste või nendega sarnaste kaupade või teenuste puhul.

Kaubamärgiõigus annab kaubamärgi registreerinud isikule eksklusiivõiguse selle kasutamiseks registreeritud valdkonnas. Seega, kui keegi kasutab kaubamärki “registreeritud kaupade või teenuste või nendega sarnaste kaupade või teenuste ulatuses”, siis kujutab see endast kaubamärgiõiguse rikkumise tingimust.

Kaubamärgipärane kasutamine

“Kaubamärgipärane kasutamine” viitab olukorrale, kus kaupade või teenuste pakkujad kasutavad kaubamärki selleks, et eristada oma tooteid või teenuseid teiste omadest. See on oluline vahend, mis aitab tarbijatel ära tunda toote päritolu ja usaldada selle kvaliteeti (päritolu näitamise funktsioon).

Kui kasutatakse teise isiku kaubamärki viisil, mis jätab mulje, et tooted või teenused on pärit kasutaja ettevõttest, siis kujutab see endast “kaubamärgipärast kasutamist” ja on kaubamärgiõiguse rikkumise tingimuseks.

Kaubamärgiõiguse rikkumisele reageerimine

Kui kaubamärgiõigust on rikutud, on kaubamärgi omanikul õigus esitada rikkujale järgmised tsiviilnõuded:

• Peatamis- ja hävitamisnõue (Jaapani kaubamärgiseaduse § 36)

※ Aegumistähtaega ei ole. Siiski kehtib see ainult patendiõiguse kestvusajal (10 aastat, uuendatav).

• Kahju hüvitamise nõue (Jaapani tsiviilseadustiku § 709)

※ Aegumistähtaeg on kolm aastat alates kahju ja kahjustaja teadasaamisest ning 20 aastat alates õigusrikkumisest.

• Ebaõiglaselt saadud tulu tagastamise nõue (Jaapani tsiviilseadustiku § 703, 704)

※ Aegumistähtaeg on viis aastat alates õiguse teostamise võimalikkuse teadasaamisest ja kümme aastat alates õiguse teostamise võimalikkusest (Jaapani tsiviilseadustiku § 166 lõige 1).

• Maine taastamise meetmete nõue (Jaapani kaubamärgiseaduse § 39)

※ Aegumistähtaeg on kolm aastat alates kahju ja kahjustaja teadasaamisest.

Lisaks, kui isik on tahtlikult (teades, et tegemist on kellegi teise registreeritud kaubamärgiga ja kavatsedes seda kasutada oma toodetel) rikkunud kellegi teise kaubamärgiõigust, võib teda karistada ka kriminaalkaristusega.

Jaapani kaubamärgiseaduses on sätestatud järgmised karistused:

§ 78 (Rikkumise kuritegu)

Isikut, kes on rikkunud kaubamärgiõigust või ainukasutusõigust (välja arvatud juhul, kui tegemist on teoga, mida peetakse kaubamärgiõiguse või ainukasutusõiguse rikkumiseks vastavalt § 37 või § 67), karistatakse kuni kümne aasta pikkuse vangistuse või kuni kümne miljoni jeeni suuruse trahviga või mõlemaga.

§ 78-2

Isikut, kes on toime pannud teo, mida peetakse kaubamärgiõiguse või ainukasutusõiguse rikkumiseks vastavalt § 37 või § 67, karistatakse kuni viie aasta pikkuse vangistuse või kuni viie miljoni jeeni suuruse trahviga või mõlemaga.

§ 79 (Petturei kuritegu)

Isikut, kes on kaubamärgi registreerimisel, kaitsemärgi registreerimisel, kaubamärgiõiguse või kaitsemärgi registreerimise õiguse kestvusaja pikendamisel, registreerimise vastuväite otsuse või otsustuse saamisel toime pannud petturei, karistatakse kuni kolme aasta pikkuse vangistuse või kuni kolme miljoni jeeni suuruse trahviga.

§ 80 (Vale esitamise kuritegu)

Isikut, kes on rikkunud § 74 sätestatut, karistatakse kuni kolme aasta pikkuse vangistuse või kuni kolme miljoni jeeni suuruse trahviga.

※ Juriidilise isiku puhul kehtivad mõlemad karistused, ja lisaks tegelikule toimepanijale võib juriidilist isikut karistada § 78 kuriteo eest kuni kolmesaja miljoni jeeni suuruse trahviga ning § 79 ja § 80 kuritegude eest kuni saja miljoni jeeni suuruse trahviga (sama seaduse § 82 lõige 1 punkt 1 ja 2).

Seotud artikkel: Õpi näidete abil tundma ‘kaubamärgiõiguse rikkumise’ standardeid ja karistusi (vangistus ja trahvid)[ja]

Hashtagide kaudu toimunud kaubamärgiõiguse rikkumise juhtum  

Siin selgitame olulisi punkte esimesest kohtuotsusest, mis tunnistas kaubamärgiõiguse rikkumist teiste ettevõtete tootenimede kasutamisel hashtagidena. Tegemist on Osaka ringkonnakohtu 2021. aasta (Reiwa 3) 27. septembri otsusega “Kaubamärgiõiguse rikkumise lõpetamise nõude juhtum”[ja].

Kostja oli isik, kes müüs üle aasta Mercari müügiplatvormil hobi korras valmistatud käsitöötooteid, mida kirjeldati kui “Charmant Sac’i stiilis” kotte.

Müüja lisas toodetele otsingufunktsiooni vormis “(#) + (märksõna)”. Märksõna kohale kasutas ta Jaapani moebrändi “Charmant Sac” kaubamärki ja sarnaseid väljendeid nagu “Charmant Sac’i stiilis”, märkides tooteid mitme hashtagiga.

Hageja, kaubamärgi “Charmant Sac” omanik, väitis, et kostja poolt müüdavad nöörkotid on kaubamärgiõigusega kaitstud toodetega (kotid, kott-tüüpi esemed) identset või sarnast tüüpi ning seega rikuvad kaubamärgiõigust.

Lisaks oli vaidluse all, kas kostja üle aasta kestnud hobi korras sarnaste toodete müümine kvalifitseerub “äriliseks tegevuseks”.

Kohus leidis, et hashtagide kasutamine oli suunatud kasutajate meelitamiseks kostja veebilehele ja seal pakutavate toodete müügi edendamiseks. Kohus otsustas, et “kasutajatele võib jääda mulje, et müüdavad tooted on bränditooted”.

Teisisõnu, kohus leidis, et “kostja veebilehel kuvatud kaubamärk #Charmant Sac täidab tarbijate jaoks päritolu tuvastamise ja eristamise funktsiooni” ning kvalifitseerus “kaubamärgi kasutamiseks”, lükates tagasi kostja argumendid ja tunnistades kaubamärgiõiguse rikkumist ning määras kaubamärgi kasutamise keelu.

See otsus on Jaapanis esimene juhtum, kus leiti, et teiste ettevõtete registreeritud kaubamärkidele (tootenimedele) hashtagide lisamine turunduseesmärgil kujutab endast kaubamärgiõiguse rikkumist.

Muud hashtagide kasutamise ja kaubamärgiõiguse rikkumise juhtumid  

Hiljutiste välismaiste juhtumite hulgas võib tuua näiteks Taiwani rõiva- ja aksessuaaride kaubamärgi “QQBOW juhtumi” (september 2020) ja Saksa rehvitootja Carbovationi Taiwani üldagendi “Lightweight juhtumi” (oktoober 2021). Taiwani kohtud lükkasid mõlemal juhul tagasi hageja väited, et “#teise ettevõtte bränd” kujutab endast kaubamärgi kasutamist, eitades seeläbi kaubamärgiõiguse rikkumist.

“QQBOW juhtumis” osutati sellele, et hageja kasutas peamiselt Facebooki oma toodete müügiplatvormina, samas kui kostja kasutas hashtag’e e-kaubanduse saidil. Seega, kuna hashtag’id on mõeldud liikumiseks samal platvormil brändi tootelehele, ei peetud neid “päritolu tuvastavateks”.

Lisaks on hashtag’ide peamine eesmärk linkida sarnaseid teemasid veebiplatvormidel, mitte kanda kaubamärgi omadusi. Seetõttu otsustas Taiwani intellektuaalomandi kohus, et registreeritud kaubamärgi kasutamine hashtag’ina ei kujuta endast “kaubamärgi kasutamist” pärast seotud veebipostituste ja toodete sisu uurimist.

Taiwani kaubamärgiõiguse rikkumise puhul on kõige olulisem “segiajamise eksitus”, st kas tarbijad võivad ekslikult arvata, et kostja märgistus pärineb hagejalt. Selles asjas olid otsustavaks järgmised tegurid:

• Hageja bränd ei ole tuntud
• Tootele on lisatud sõna “款” (mis tähendab jaapani keeles “stiilis”), mis võimaldab tarbijatel mõista, et kuigi see ei ole identne hageja tootega, on stiil sarnane

Need asjaolud mõjutasid otsust oluliselt.

Seega, kui hageja kaubamärk oleks olnud tuntud või kui kostja esitlusel oleks olnud selge eitav märge, võinuks olla ruumi erinevale arvamusele.

Teisalt “Lightweight juhtumi” puhul oli peamine vaidluspunkt ehtsate toodete paralleelimport ja rahvusvaheline ammendumine.

“Lightweight juhtumi” puhul oli hagejal ainult logo kaubamärgiõigused, “ettevõtte nimi = Carbovation” või “brändi nimi = Lightweight” kaubamärgiõigusi tal ei olnud.

• Kostja müüs Itaalia “3T brändi jalgrattaid”, mille leping oli sõlmitud, ja paralleelselt imporditud hageja brändi rehve, mida ta samuti edasimüüs
• Facebooki postitustes keskenduti peamiselt kostja poolt müüdavatele jalgratastele ja hashtag’id “#carbovation” “#lightweight” olid piisavad, et näidata, et kasutatud osad on hageja brändi rehvid, mistõttu ei peetud seda kaubamärgi kasutuseks

Nende leidude põhjal võib eeldada, et isegi kui hageja oleks omanud Taiwani kaubamärgiõigused “Carbovation” või “Lightweight” kohta, oleks kaubamärgi kasutusena mittearvestamine olnud sama.

Lisaks on “QQBOW juhtumi” esimeses astmes ja “Lightweight juhtumis” käsitletud ka teiste ettevõtete kaubamärkide hashtag’ide kasutamist, mis võib rikkuda õiglast kaubandust (sarnaneb Jaapani konkurentsivastase ja monopolivastase seadusega), ja mõlemal juhul peeti seda õiglaseks kasutuseks.

Viide: FICPI (Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Advokaatide Föderatsioon) | Taiwani viimased kohtupraktikad hashtagide kasutamise ja kaubamärgi kasutamise kohta (inglise keeles)

Hashtag, mis järgneb registreeritud kaubamärgile, võib olla lihtsalt otsingufunktsioon või seda võib pidada kaubamärgi kasutuseks, sõltuvalt konkreetsest juhtumist.

Nagu näha, võib hashtagidega seotud kaubamärgiõiguste käsitlemine erineda riigiti, seega on soovitatav koostööd teha spetsialistidega riigis, kuhu teie ettevõte plaanib laieneda.

Kokkuvõte: Kaubamärgiõiguste rikkumise küsimustes pöörduge advokaadi poole

Siin oleme üksikasjalikult selgitanud, kas kaubamärgi kasutamine hashtag’ides võib kujutada endast kaubamärgiõiguste rikkumist. Kuigi otsused võivad erineda sõltuvalt juhtumist ja riigist, on olemas pretsedendid, kus hashtag’ide kaudu toimunud kaubamärgiõiguste rikkumist on tunnustatud.

Kaubamärgiõiguste rikkumise küsimustes soovitame konsulteerida advokaadiga, kes on põhjalikult kursis intellektuaalomandi õiguste riskijuhtimisega. Lisaks võib juhtuda, et teie ettevõtte poolt levitatav informatsioon rikub teise ettevõtte kaubamärgiõigusi. Reklaamide ja muu sarnase õigusliku kontrolli teostamine spetsialisti poolt aitab riske maandada ja annab kindlustunde.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas rikkaliku kogemusega õigusbüroo. Viimasel ajal on veebipoodides toimuv kaubamärgiseaduse (Japanese Trademark Law) rikkumine muutunud suureks probleemiks ning juriidilise kontrolli vajadus on üha kasvamas. Meie büroo analüüsib erinevate seaduste reguleerimist arvestades olemasolevate ja alustavate äride õiguslikke riske ning püüab võimaluse korral äritegevust mitte peatada, vaid viia see kooskõlla kehtivate seadustega. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Erinevate ettevõtete IT- ja intellektuaalomandi õigusteenused[ja]