【Reiwa 6 (2024) aasta jõustamine】Mis on 'Jaapani hoolduskindlustuse seaduse' muudatused? Taust ja hooldusteenuse pakkujate asjakohane tegevus

Hoolduskindlustuse seadus (介護保険法) on Jaapanis kehtestatud seadus, mis tagab vajaliku hooldust vajavatele inimestele sobivad tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Hoolduskindlustuse seadust vaadatakse ja muudetakse regulaarselt, mistõttu peavad hooldusasutused iga kord seadusemuudatustega kohanduma. Hoolduskindlustuse seadus muudetakse Reiwa 6 (2024) aasta aprillis ja juunis kahes etapis, kuid mõnedel võib olla raske mõista, mis muudatused toimuvad või milliseid samme peaksid nad ette võtma.

Käesolevas artiklis selgitame hoolduskindlustuse seaduse muudatuste tausta ja põhipunkte ning toome näiteid. Kui te juhite hooldusasutust, siis kasutage seda artiklit kindlasti ära.

Mis on hoolduskindlustuse seadus?

Hoolduskindlustuse seadus on õigusakt, mis loodi selleks, et pakkuda asjakohaseid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid neile, kes vajavad hooldust. Hoolduskindlustuse seadus jõustus Heisei 12. aastal (2000) ja seda on vajaduste rahuldamiseks iga kolme aasta järel uuendatud.

Hoolduskindlustuse seaduse loomise taustal on mitmeid põhjuseid:

• Jaapani rahvastiku vananemine, mis on kaasa toonud hooldust vajavate eakate arvu suurenemise ja hooldusperioodide pikendamise
• Tuumikperekondade arvu kasv, mis on toonud kaasa perekondlikud hooldusprobleemid
• Traditsiooniliste eakate heaolu- ja meditsiinisüsteemide piirangud

Vastavalt Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumi (Japanese Ministry of Health, Labour and Welfare) dokumendile “Hooldusvaldkonna viimased suundumused[ja]“, on hoolduskindlustuse abivajajate (toetust vajavate) arv Heisei 12. aasta (2000) aprillis olnud 2,18 miljonit inimest, kuid Heisei 24. aasta (2012) märtsiks on see arv kasvanud 6,9 miljonini, mis on 3,2 korda suurem.

Vastavalt Siseministeeriumi (Japanese Ministry of Internal Affairs and Communications) dokumendile “Rahvastiku dünaamika ja perekonnastruktuuri muutused[ja]“, on tuumikperekondade osakaal suurenenud Heisei 2. aastal (1990) 77,6%-lt Reiwa 2. aastal (2020) 86,7%-ni. Vanemate hooldus, mis kunagi oli laste ja perekonna ülesanne, on tuumikperekondade arvu kasvu tõttu muutunud üha keerulisemaks.

Neist põhjustest lähtuvalt, kuna traditsioonilised eakate heaolu- ja meditsiinikindlustuse seadused ei suutnud enam toetust pakkuda, loodi hoolduskindlustuse seadus.

Hoolduskindlustuse seaduse (介護保険法) muudatused Reiwa 6. aastal (2024)

Üks hooldusega seotud probleemidest on 2025. aasta küsimus. See viitab probleemidele, mis tekivad, kui beebibuumerite põlvkond saavutab vanaduspensioniiga ja meie ühiskond astub üle “ultravananeva ühiskonna” läve, avaldades mõju tööhõivele, meditsiinile, heaolule ja paljudele teistele valdkondadele.

Lisaks ennustatakse, et 2042. aastaks saavutab vananev elanikkond oma tipu, mis teeb selgeks, et praegune hoolduskindlustuse süsteem ei toimi enam. Seetõttu vaadatakse süsteemi üle ja seda muudetakse iga kolme aasta järel.

Reiwa 6. aastal (2024) viiakse läbi muudatusi, võttes aluseks rahvastiku struktuuri ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutused, keskendudes järgmistele neljale põhipunktile:

Integreeritud kogukonnapõhise hoolduse süsteemi süvendamine ja edendamineIseseisvuse toetamine ja raskemate juhtumite ennetamineKvaliteetsete teenuste tõhusa pakkumise suunas töötamine, luues töötajasõbraliku keskkonnaSüsteemi stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamine

Viide: Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumi “Hooldustasu muudatuste ülevaade Reiwa 6. aastaks[ja]“

Varasemate seadusemuudatuste üksikasjad on järgmised:

Viide: Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumi “Hoolduskindlustuse süsteemi ülevaade[ja]“

Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeerium kavatseb tulevikus edendada mitmekesiseid tööhõive- ja ühiskondliku osaluse võimalusi, pikendada tervena elatud aastaid ja parandada meditsiini- ja heaoluteenuste tootlikkust, et kõik kodanikud saaksid kauem ja tervemalt aktiivselt tegutseda.

Hoolduskindlustuse seaduse (介護保険法) muudatused aastal Reiwa 6 (2024)

Reiwa 6. aastal (2024) muudetava Hoolduskindlustuse seaduse kuus olulist punkti on järgmised:

• Hooldusteenuse pakkujate finantsaruannete avalikustamine muutub kohustuslikuks
• Hooldusinfo elektrooniline haldamine ja süsteemi arendamine
• Koduse õendusabi ja väikeste mitmefunktsiooniliste koduhooldusteenuste kombineeritud teenuste lubamine
• Koduhooldust toetavate asutuste töömahtude laiendamine
• Teaduspõhise hooldusinfo süsteemi (LIFE) kasutuselevõtu edendamine
• Hooldusasutuste tootlikkuse tõstmine

Siin selgitame iga punkti üksikasjalikumalt.

Hoolekandeasutuste finantsaruannete avalikustamine muutub kohustuslikuks

Reiwa 6. aastal (2024) toimunud seadusemuudatuse kohaselt on hoolekandeasutustel kohustus avalikustada oma finantsaruanded. Hoolekandeasutused peavad igal majandusaastal esitama oma tulude ja kulude ning muu finantsseisu kohta aruande prefektuuri kubernerile. (Jaapani Sotsiaalhoolekande Äriseaduse § 115 artikli 44 lõige 2 punktid 1 ja 2)

Finantsseisu läbipaistvuse suurendamise eesmärk on muuta hoolekandeteenuste kasutajatele olukorra ja tegelikkuse mõistmine lihtsamaks ning võimaldada toetustegevuste väljatöötamist analüüsi ja uurimistöö põhjal. Varasemalt oli finantsaruannete avalikustamine kohustuslik juba sotsiaalhoolekande juriidilistele isikutele ja puuetega inimeste hoolekandeteenuste osutajatele, kuid probleemiks oli madal esitamise määr. Reiwa 6. aasta (2024) seadusemuudatusega laienes kohustus mitte ainult hoolekandeteenuste osutajatele, vaid kehtestati ka karistused.

Kui hoolekandeasutus ei esita finantsaruannet või esitab valeandmeid, võib määrata tähtaja aruande esitamiseks või paranduste tegemiseks. (Jaapani Sotsiaalhoolekande Äriseaduse § 115 artikli 44 lõige 2 punkt 6) Lisaks, kui ei järgita korraldusi, võib tühistada tegevusloa või äritegevuse. (Jaapani Sotsiaalhoolekande Äriseaduse § 115 artikli 44 lõige 2 punkt 8)

Hooldusinfo elektrooniline haldamine ja süsteemi arendamine

Üks seadusemuudatustest hõlmab teabeinfrastruktuuri loomist, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel, kasutajatel ja meditsiiniasutustel hooldusinfot elektrooniliselt vaadata. Hoolduskindlustuse seaduses (Japanese Long-Term Care Insurance Act) on see sätestatud järgmiselt:

Sotsiaal- ja Tööminister peab koguma, korraldama ja analüüsima hooldusteenuse ettevõtjate juhtimisinfot ning rakendama vajalikke meetmeid, et tagada analüüsi tulemuste kiire kättesaadavus rahvusele interneti või muude arenenud infokommunikatsioonivõrkude kaudu. (Artikkel 115-44(2) lõige 3)

Viide: e-Gov õigusaktide otsing ‘Hoolduskindlustuse seadus[ja]‘

Kui hooldusinfo on interneti kaudu vabalt kättesaadav, muutub kasutajatel hooldusinfo kontrollimine lihtsamaks ja nad saavad vastavalt oma vajadustele sobivaid hooldusteenuseid. Lisaks võimaldab hooldusinfo digitaliseerimine vähendada paberimajandust ja jagada infot digitaalselt, mis omakorda suurendab töö efektiivsust.

See võimaldab suurendada aega, mis on pühendatud kasutajatele osutatavale hooldusele, ja aega, mis on vajalik vajalike teenuste väljatöötamiseks, mis omakorda võib viia hooldusteenuste edasise täiustamiseni.

Kombineeritud teenus, mis ühendab koduõendust ja väikeste multifunktsionaalsete koduhooldusüksuste teenuseid

Reiwa 6 (2024) aasta seadusemuudatusega selgitati, et koduõendusteenuste ja väikeste multifunktsionaalsete koduhooldusüksuste kombineeritud teenusepakkuja “külastus- ja ööbimisteenused” sisaldavad nüüdsest selgelt ka õendusabi, mis on vajalik meditsiinilise ravi toetamiseks või hoolduseks. (Standardite §8 lõige 23)

Lisaks tuleb märkida, et Reiwa 6 (2024) aasta seadusemuudatusega kavandatud koduhoolduse ja päevahoolduse kombineeritud teenuse (teenus, mis ühendab kahte või enamat hooldusteenust) loomine on edasi lükatud.

Koduteenuste osutamise ettevõtete tegevuse laiendamine

Seni on koduteenuste osutamise ettevõtted teostanud hooldusabi (näiteks hooldusabi teenuste plaani koostamine), mis on olnud kohalike üldhoolduskeskuste poolt delegeeritud. Nüüd on võimalik, et koduteenuste osutamise ettevõtted teostavad neid teenuseid iseseisvalt (Jaapani ~Hoolduskindlustuse seaduse artikkel 115 lõige 22 punkt 1 (2003)). See võimaldab omavalitsuse poolt määratud koduteenuste osutamise ettevõtetel sõlmida otselepinguid klientidega ja pakkuda teenuseid.

Peamiseks eesmärgiks on vähendada kohalike üldhoolduskeskuste töökoormust ning nüüd on võimalik delegeerida osa üldnõustamise ja toetamise tööst koduteenuste osutamise ettevõtetele (Jaapani ~Hoolduskindlustuse seaduse artikkel 115 lõige 47 punkt 4 (2003)).

Teadusliku hooldusinformatsiooni süsteemi (LIFE) kasutuselevõtu edendamine

Viimase seadusemuudatusega edendame teadusliku hooldusinformatsiooni süsteemi (LIFE) kasutuselevõttu. Teaduslik hooldus tähendab tõenduspõhist hooldust. LIFE’i kasutades saavad hooldusteenuste kasutajate seisundit ja hooldusasutustes tehtava hoolduse plaane ning sisu jagada interneti kaudu koos Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumiga. LIFE’i kasutamisel analüüsib ja tagasisidestab Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeerium kogutud teavet, võimaldades seeläbi tõenduspõhist hooldust. Lisaks lisandub see lisatasu arvestusse, pakkudes seega hooldusasutustele eeliseid.

Viimase seadusemuudatusega üle vaadatud punktid hõlmavad järgmist kolme aspekti:

• LIFE’i esitamise sageduse muutmine iga kuue kuu tagant iga kolme kuu tagant
• Koormuse vähendamine sisestamisel, sisestusväljade määratluste selgitamine ja teiste lisatasudega ühiste väljade valikute ühtlustamine
• Võimalus ühtlustada andmete esitamise ajastust mitme lisatasu arvutamisel teatud tingimustel (andmete esitamise tähtajale antakse pikendust)

LIFE’i kasutuselevõtul tuleb regulaarselt andmeid esitada ja arvestada suurenenud sisestuskoormusega.

Viide: Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumi dokument “Seoses hooldustasude muudatustega Reiwa 6 (2024) aastal[ja]“

Hoolekandeasutuste tootlikkuse tõstmine

Jaapani Hoolduskindlustuse seaduse (介護保険法) artikli 5 lõige 2 näeb ette, et tootlikkuse tõstmise toetamine hoolekandeasutustes on prefektuuride kohustus. Prefektuuridel on kohustus püüelda selle poole, et hoolekandeteenuseid pakkuvates asutustes või rajatistes toimuks tööprotsesside efektiivistamine ja hoolekandeteenuste kvaliteedi tõstmisele kaasaaitavate meetmete edendamine. (Artikli 5 lõige 3 ja artikli 118 lõige 3)

Lisaks on linnadel, linnaosadel ja valdadel kohustus koostöös prefektuuridega kaasata hoolekande kindlustusplaani tootlikkuse tõstmise toetamise ja meetmete vajalikkus. (Artikli 117 lõige 3 punkt 5)

Viimastel aastatel on hooldusvajadus suurenenud, samas kui hooldustöötajate arv on väike, mis on muutunud probleemiks. Hooldusrobotite ja tehnoloogia kasutuselevõtuga tootlikkuse tõstmine ning seeläbi võimaldamine, et väiksema arvu töötajatega saaks tööd teha, on seadusemuudatuse eesmärk.

Käesoleva seadusemuudatusega võib oodata, et tootlikkuse tõstmise algatustele tuleb tugevam toetus nii prefektuuridelt kui ka linnadelt, linnaosadelt ja valdadelt.

Reiwa 6. aasta (2024) hoolduskindlustuse seaduse muudatuste ootused ja väljakutsed

Reiwa 6. aasta (2024) seadusemuudatustes jäi mõningaid punkte käsitlemata. Siin selgitame kahte sellist punkti ja tulevikus ees seisvaid väljakutseid.

Ootused: Reiwa 6. aasta (2024) muudatustes käsitlemata jäänud punktid

Sel korral jäi käsitlemata hooldusvajadusega 1. ja 2. taseme eakate kodu- ja päevahoolduse üleminek “üldprojektile”. Hooldusvajadus tähendab hooldusvajaduse taseme klassifikatsiooni, mis näitab, kui palju hooldust on vajalik. Hooldusvajaduse tasemed on 1–5 ja vastavalt kriteeriumidele saab hooldusteenuseid vastu võtta piirsumma ulatuses. Üldprojekt tähendab hoolduse ennetamise ja igapäevaelu toetamise üldprojekti.

Kui hooldusvajadusega 1. ja 2. taseme kodu- ja päevahooldus läheks üle üldprojektile, saaksid omavalitsused määrata tasusid iseseisvalt, mis võiks vähendada kulude koormust. Siiski, kuna on ka mure, et teenuste kvaliteet võib omavalitsustiti erineda ja ettevõtted võivad turult lahkuda, jäi see seadusemuudatuses käsitlemata.

Samuti jäi käsitlemata hooldusplaanide tasuliseks muutmine. Hooldusplaan on dokument, mis koostatakse lähtudes kasutaja ja tema pere olukorrast ning soovidest, ning see määratleb pakutavate teenuste eesmärgid ja sisu. Hooldusplaani koostamine on koduteenuste puhul 100% kindlustuskattega, samas kui asutusteenuste puhul peab kasutaja ise maksma. Tasuliseks muutmise ettepanek tehti õigluse säilitamiseks, kuid kasutajate ja nende perede nõudmiste suurenemise ning töökoormuse kasvu tõttu lükati see edasi Reiwa 9. aasta (2027) muudatusteni.

Väljakutsed: Ettevõtete töökoormuse suurenemine seoses teenuste laienemisega

Reiwa 6. aasta (2024) seadusemuudatuse väljakutseks on ettevõtete töökoormuse suurenemine. See tuleneb kohustusest esitada finantsaruandeid, LIFE süsteemi kasutuselevõtust, elektroonilisest haldusest ja süsteemide väljatöötamisest, mis toob kaasa seni olematute dokumentide koostamise ja sisestamise töö suurenemise.

Uute tööülesannete sujuvaks täitmiseks läheb kindlasti aega ning elektroonilise halduse ja süsteemide väljatöötamiseks vajalike tööriistade juurutamine nõuab samuti rahalisi vahendeid.

Kuidas nutikalt kasutada Jaapani hoolduskindlustuse seaduse (介護保険法) muudatusi

Jaapani hoolduskindlustuse seaduse muudatuste rakendamise näiteid on mitmeid, kuid toome välja järgmised kaks:

• Vabatahtlike punktisüsteem
• Kogukonnapõhine tervikhooldussüsteem

Vaatame neid lähemalt.

Vabatahtlike punktisüsteem

Vabatahtlike punktisüsteem on süsteem, mis annab punkte vastavalt hooldusabi vabatahtliku tegevuse panusele. Kogutud punkte saab vahetada kinkekaartide või sularaha vastu.

See süsteem käivitati Heisei 19. aastal (2007) Jaapani hoolduskindlustuse süsteemi osana. Heisei 26. aastal (2014) tehtud Jaapani hoolduskindlustuse seaduse muudatuste järel, mis lõid üldise hooldusennetuse programmi, on punktide andvaid omavalitsusi juurde tulnud.

Machida linnas on kasutusel “Ikiiki punktisüsteem”, kus 65-aastased ja vanemad linnaelanikud saavad punkte hoolduskindlustuse asutustes vabatahtliku töö tegemise eest. Kogutud punkte on võimalik järgmisel aastal vahetada raamatukaartide või QUO kaartide vastu.

Viide: Machida linn „Kas soovite osaleda Ikiiki punktisüsteemis?[ja]“

Kogukonnapõhine tervikhooldussüsteem

Kogukonnapõhine tervikhooldussüsteem on süsteem, mis võimaldab vajaduspõhistel hooldust vajavatel inimestel jätkata oma eluviisi, pakkudes terviklikult eluaset, meditsiiniabi ja hooldust.

Niigata prefektuuri Nagaoka linnas on Nagaoka jaama ümbruses loodud 13 tugikeskust, mis pakuvad eluaset, meditsiiniabi ja hooldusteenuseid terviklikult. Lisaks pakutakse kohalike festivalide ajal väikese mahutavusega mitmefunktsioonilisi koduhooldusasutusi puhkepaikadena, et edendada kogukonna sidusust ja koostööd.

Viide: Niigata prefektuuri Nagaoka linn „Kogukonnapõhise tervikhooldussüsteemi loomise algatused – Niigata prefektuuri Nagaoka linna näide[ja]“

Kokkuvõte: Õige arusaam Jaapani hoolduskindlustuse seaduse (介護保険法) muudatustest

Reiwa 6 (2024) aasta Jaapani hoolduskindlustuse seaduse muudatustega on kehtestatud mitmeid nõudeid, sealhulgas kohustus avaldada finantsaruandeid ja elektronilise halduse ning süsteemide väljaarendamine hooldusasutustele. Need muudatused on olulised hooldusteenuste kvaliteedi tõstmiseks ja hooldusvajaduste rahuldamiseks.

Reiwa 6 (2024) aasta Jaapani hoolduskindlustuse seaduse muudatuste tõttu võivad mõned asutused tunda muret vastavuse saavutamise pärast. Sellisel juhul on soovitatav konsulteerida advokaadiga.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Hoolekandeäri on valdkond, mis on reguleeritud mitmesuguste seadustega, nagu Jaapani hoolduskindlustuse seadus (介護保険法), eakate heaolu seadus (老人福祉法) ja äriühingu seadus (会社法). Monolit Õigusbüroo on Jaapani Üleriigilise Hoolekandeettevõtjate Föderatsiooni (一般社団法人 全国介護事業者連盟) ja kõigi Jaapani prefektuuride hoolekandeettevõtjate nõuandva advokaadina töötades kogunud ulatuslikke teadmisi ja kogemusi hoolekandeäri seonduvate seaduste alal.

Monolit Õigusbüroo teenindusvaldkonnad: IT ja start-up ettevõtete äriõigus[ja]