Kas on võimalik eemaldada vahistamise uudiste otsingutulemused, kui süüdistust ei esitata ebapiisava kahtluse tõttu pärast vahistamist?

Vahistamine võrdub sageli süüdimõistmisega, kuid see pole alati nii. Kui pärast vahistamist selgub, et inimene on süütu või süüdistused on ebapiisavad, ja ta ei saa süüdistust, ei mõisteta teda süüdi. Vahistatud isik soovib loomulikult kustutada otsingutulemused, mis sisaldavad tema vahistamise kohta käivaid artikleid. Teisalt, Jaapanis kipuvad meediaorganisatsioonid vahistamise korral kohale tormama ja sellest uudiseid tegema, kuid järelteateid juhtudest, kus süüdistust ei esitata, on vähe, mistõttu otsingutulemustes jäävad sageli alles ainult vahistamise kohta käivad artiklid.

Seoses otsingutulemuste kustutamisega otsustas Jaapani kõrgeim kohus 31. jaanuaril 2017 (Heisei 29) järgmiselt: “Kui on selge, et õiguslik huvi mitte avaldada teatud fakte on ülimuslik, võib otsingumootori operaatorilt nõuda teatud URL-i või muu teabe kustutamist otsingutulemustest.” Pärast seda otsust on paljud väitnud, et vahistamisartiklite ja vahistamisajaloo otsingutulemuste kustutamine on muutunud raskemaks, kuid kuidas hinnatakse otsingutulemuste kustutamist juhtudel, kus süüdistusi ei esitata ebapiisavate tõendite tõttu?

https://monolith.law/reputation/deletion-arrest-article[ja]

Mittekohtussekaebamise artikli otsingutulemuste kustutamine

Vaid sellepärast, et keegi on arreteeritud, ei tähenda see, et ta on süüdi. Võib juhtuda, et inimene on süütu või on tegemist eksliku süüdistusega, samuti võib esineda juhtumeid, kus ei esitata süüdistust.

Mittekohtussekaebamine ja ebapiisav kahtlus

Mittekohtussekaebamise otsuseid on peamiselt kolme tüüpi. Lisaks on olemas ka juhtumeid, kus tegevus ei ole kuritegu, kahtlustatava surm, privaatse süüdistuse tagasivõtmine jne.

• Süüdistuse edasilükkamine (kahtlus on olemas, kuid kuritegu on väike, kokkulepe on saavutatud jne, prokurör otsustab mitte esitada süüdistust, võttes arvesse erinevaid asjaolusid)
• Kahtlus puudub (uurimise tulemusena ei ole kuriteo kahtlust)
• Ebapiisav kahtlus (kahtlus ei ole täielikult kõrvaldatud, kuid süüdistuse esitamiseks on tõendid ebapiisavad)

Neist mittekohtussekaebamise juhtudest on olnud olukordi, kus hageja, kelle suhtes ei esitatud süüdistust ebapiisava kahtluse tõttu, on nõudnud otsingutulemuste kustutamist.

https://monolith.law/reputation/delete-false-positive-arrest[ja]

Kohtuasi, kus nõuti otsingutulemuste kustutamist

Hageja väitis, et tema privaatsust on rikutud, kuna Google LLC, mis on veebisaidi otsinguteenuse pakkuja ja kostja, kuvab Google’i otsingusaidil hageja vahistamise fakti jms sisaldava veebisaidi URL-i, pealkirja ja väljavõtte, kui otsingusõna on antud juhtumi puhul kasutatud. Hageja nõudis isiksuseõiguste alusel URL-i ja muu info kustutamist ning väitis, et kuigi kostjal on kohustus kustutada antud URL ja muu info, ei ole ta hageja kustutamisnõudele vastanud ja seetõttu on hageja privaatsust tarbetult jätkuvalt rikutud. Selle tulemusena on esitatud nõue kahju hüvitamiseks ebaseadusliku tegevuse alusel.

Hageja vahistati 2012. aastal vägistamiskahtluse tõttu ja ta peeti kinni, kuid ta vabastati ilma otsuseta ja prokuratuur otsustas hageja suhtes mitte süüdistust esitada, kuna kahtlused ei olnud piisavad.

2. juunil 2017 nõudis hageja kostjalt läbi oma esindaja advokaadi antud URL-i ja muu info kustutamist. Kui kostja nõudis hageja väidete toetamiseks dokumentide esitamist, saatis hageja esindaja advokaat mitte-süüdistuse otsuse (ilma põhjenduseta, miks hagejale ei esitatud süüdistust). Pärast seda jätkusid läbirääkimised, kuid 23. juunil otsustas kostja mitte kustutada antud URL-i ja muu info ning teatas sellest hagejale. Hageja väitis, et tema privaatsust on rikutud, nõudis isiksuseõiguste alusel otsingutulemuste kustutamist ja väitis, et kuna kostja ei vasta kustutamisnõudele, on hageja privaatsust tarbetult jätkuvalt rikutud. Seetõttu nõudis ta ebaseadusliku tegevuse alusel 1 miljoni jeeni suurust hüvitist, 300 000 jeeni advokaaditasusid, kokku 1,3 miljonit jeeni, ja alustas kohtuasja.

Tõend mitte-süüdistamise kohta

“Ebapiisava kahtluse” tõendamiseks mitte-süüdistamise korral saate tellida “Mitte-süüdistamise teatise”, kuhu on kirjutatud mitte-süüdistamise põhjus. Kas süüdistada konkreetset kahtlustatavat kuritegu või mitte, otsustab prokurör, kuid isegi kui otsustatakse mitte süüdistada, ei anta kahtlustatavale automaatselt “Teid ei süüdistata” teatist. Mitte-süüdistamise teatise saamiseks peab kahtlustatav prokurörilt nõudma selle väljaandmist, tuginedes Jaapani kriminaalmenetluse seaduse (Japanese Criminal Procedure Law) paragrahvile 259.

Kui prokurör otsustab mitte esitada avaldust juhtumi kohta, peab ta sellest kahtlustatavale kiiresti teatama, kui kahtlustatav seda nõuab.

Jaapani kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 259

Üldiselt ei ole mitte-süüdistamise teatises mitte-süüdistamise põhjust kirjas, seega peate taotlema dokumenti, kuhu on kirjutatud mitte-süüdistamise põhjus. Isegi kui kahtlustatav on prokurörilt nõudnud ja saanud teate mitte-süüdistamise kohta, ei ole prokuröril kohustust avaldada mitte-süüdistamise põhjust. Kuid kui mitte-süüdistamise teatise taotlemisel nõutakse ka põhjuse avaldamist, siis sageli prokurör avaldab mitte-süüdistamise põhjuse kirjalikult.

Hageja ja kostja väited

Hageja väidab, et kahtlustatav juhtum on alusetu süüdistus ning hageja on alates vahistamisest järjepidevalt eitanud kahtlustatavaid asjaolusid. Tegelikult on hageja saanud mitte-süüdistava otsuse, kuna kahtlused ei ole piisavad. Lisaks on möödunud üle seitsme aasta alates vahistamisest ning tõenäosus, et kahtlustatav juhtum esitatakse kohtusse, on peaaegu olematu. Hageja, kes ei ole kuulus, vaid tavaline inimene, väidab, et vahistamise ja muude asjaolude avaldamisel internetis ei ole ühiskondlikku tähendust. Lisaks kuuluvad vahistamise ja muude asjaolud hageja privaatsuse alla, mida ta ei soovi teistele avaldada. Tegelikult on hageja töökaaslastelt ja tuttavatelt saanud küsimusi vahistamise ja muude asjaolude kohta, mis on kuvatud otsingutulemustes, mis on põhjustanud talle olulist kahju. Kui URL-i ja muu teabe kuvamine jätkub, on oht, et hageja sõbrad ja lapsed puutuvad kokku vahistamise ja muude asjaoludega, mis toob kaasa jätkuva kahju tulevikus.

Vastuseks sellele väidab kostja, et enamik URL-i ja muu teabe kohta räägib lisaks vahistamisele ka sellest, et hageja vabastati ooteajal ja et kahtlused ei olnud piisavad, mistõttu ei esitatud süüdistust. Seega ei saa väita, et see on hagejale oluliselt kahjulik. Kuid hageja väidab, et vahistamise fakt iseenesest viitab kuriteo toimepanemisele ja enamik URL-i ja muu teabe kohta ei sisalda teavet tõelise süüdlase olemasolu või kahtlustatava juhtumi alusetuse kohta. Seega väidab hageja, et URL-i ja muu teabe kuvamine põhjustab talle suurt kahju.

Lisaks väidab kostja, et kahtluste ebapiisavus tähendab ainult seda, et prokurör ei leidnud pärast uurimist piisavalt tõendeid kuriteo toimepanemiseks. See ei tähenda, et kohtusse kaebamise võimalus on kadunud. Kuigi vahistamisest on möödunud üle seitsme aasta, on vägistamissüüdistuse aegumistähtaeg 10 aastat, mistõttu on vahistamise ja muude asjaolude avaldamine endiselt avalikes huvides.

Kohtuotsus

Kohus vaatas asja läbi, tuginedes 31. jaanuari 2017. aasta Jaapani Ülemkohtu otsusele, mis näitas võrdleva kaalumise normi, ja leidis, et vägistamiskahtlusega seotud asjaolu on üldiselt ühiskondliku õigustatud huvi objekt. Teiselt poolt,

…kuna kahtlust ei peetud piisavaks ja seetõttu ei algatatud kriminaalmenetlust ning pärast vabastamist ei ole üle seitsme aasta toimunud ühtegi ülekuulamist, siis arvestades selle kahtlustatava juhtumi uurimise kulgu, on raske uskuda, et hagejal on piisavalt tõendeid, et ta on toime pannud kahtlustatava teo. Kuigi kriminaalmenetluse aegumistähtaeg ei ole veel lõppenud (Jaapani kriminaalmenetluse seaduse artikkel 250, lõige 2, punkt 3), on praktiliselt võimatu, et kahtlustatava teo suhtes algatatakse edaspidi kriminaalmenetlus.

Sapporo ringkonnakohus, 12. detsember 2019 (2019)

Seega leidis kohus, et “on ilmne, et hageja õiguslik huvi mitte avaldada asjaolu on olulisem kui vajadus säilitada otsingutulemused”, ja käskis kostjal otsingutulemused kustutada.

Selles otsuses märgitakse ka, et kahtlustatava teo toimepanemine ei toimunud tööülesannete täitmise käigus ega positsiooni kuritarvitades, mis on üks põhjusi, miks otsingutulemuste säilitamise sotsiaalne vajadus on madal.

Lisaks tunnistas kohus, et “kuigi kriminaalmenetlust ei algatatud, kuna kahtlust ei peetud piisavaks, on reaalsus see, et kui keegi on arreteeritud, arvatakse sageli, et ta on toime pannud kahtlustatava teo” ja “on väga tõenäoline, et need, kes vaatavad otsingutulemusi või kasutavad otsingutulemusi, et vaadata veebisaite, kus asjaolu on postitatud, eeldavad vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega, et hageja on toime pannud kahtlustatava teo”. Kuid Jaapanis on reaalsus see, et “arreteerimine” tõlgendatakse peaaegu alati kui “süüdi”, nii et see on õige märkus.

Kuid koos otsingutulemuste kustutamisega, kuna kostja ei reageerinud kustutamisnõudele mõistliku põhjuseta, jätkub privaatsuse rikkumine ja sellest tulenev vaimne piin. Seetõttu ei tunnustanud kohus hageja nõuet 1,3 miljoni jeeni suuruse kahjutasu kohta, viidates 2017. aasta Ülemkohtu otsusele, et erineva juhtumi puhul ei saa üheselt otsustada, kas otsingutulemuste kustutamine on lubatud, ja kuna hageja ei suutnud läbirääkimiste käigus esitada objektiivseid tõendeid (näiteks teatist kriminaalmenetlusest loobumise põhjuste kohta), et kahtlust ei peetud piisavaks, ei saanud kostja otsustada, kas hageja oli tõepoolest saanud kriminaalmenetlusest loobumise, kuna kahtlust ei peetud piisavaks.

“Kahtlust ei peetud piisavaks ja kriminaalmenetlusest loobuti” peeti vastavaks Ülemkohtu otsuse “ilmselge juhtum” nõudele, kuid “kriminaalmenetlusest loobumise teatis (hageja kriminaalmenetlusest loobumise põhjuseid ei ole märgitud)” ei tundu olevat kohtu poolt mainitud “objektiivne tõend, mis kinnitab, et kriminaalmenetlusest loobuti, kuna kahtlust ei peetud piisavaks (näiteks kriminaalmenetlusest loobumise teatis)”.

Kokkuvõte

Pärast kõrgeima kohtu otsust on kohtutes arvatud, et vahistamisartiklite ja vahistamisajaloo otsingutulemuste kustutamine on muutunud keerulisemaks. Siiski, kui süüdistuse aluseks olevad kahtlused on ebapiisavad ja süüdistust ei esitata, sõltub otsingutulemuste kustutamine ikkagi võrdlevast kaalumisest. Sõltuvalt muudest tingimustest võib seda siiski suure tõenäosusega lubada.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on internetis levitatud arreteerimisteateid, mis võivad hiljem kaasa tuua laimu ja teotamise. Sellised laim ja teotamine toovad kaasa tõsiseid kahjustusi, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.