Kas tegelaskujudel pole autoriõigust? IP-äri alusteadmised

Manga, anime, mängud, VTuberid jne – erinevates meediumites esinevad “tegelased” on kasutusel erinevates äriprojektides, nagu anime-tegelaste mängude koostööprojektid või raamatute avaldamine.

Sellist kasutamist, mis võimaldab teenida kasumit oma loodud intellektuaalsest omandist, nimetatakse “IP (intellektuaalse omandi) äriks”.

Seoses sellise äriga on paljud kuulnud, et “tegelastele ei laiene autoriõiguse kaitse”. Mis see tähendab?

Näiteks, kas teise inimese loodud tegelase kasutamine mängus ilma loata ei ole “autoriõiguse rikkumine”?

Vastupidi, kuidas peaks oma ettevõtte tegelast seaduslikult kaitstes äri laiendama?

Selles artiklis selgitame tegelaste ja autoriõiguse suhet.

Tegelaskujude ja autoriõiguse seos

“Ideede ja väljenduste kaheksajagamise teooria” ja autoriõiguse seadus

Teosel on autoriõigus. Siin määratletakse “teos” autoriõiguse seaduses järgmiselt:

Loov väljendus mõtetest või tunnetest, mis kuuluvad kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonda

Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 2 lõige 1 punkt 1

Sellest definitsioonist tulenevalt peab teoseks kvalifitseerumiseks autor väljendama konkreetset “ideed” oma mõtetest või tunnetest.

Seda põhimõtet, mis eristab ideed ja väljendust ning kaitseb ainult konkreetset väljendust kui teost, nimetatakse “ideede ja väljenduste kaheksajagamise teooriaks”.

“Ideede ja väljenduste kaheksajagamise teooria” kohaselt on ideede ja väljenduste kaitse vahel järgmised selged erinevused:

Põhimõtteliselt kuuluvad peas olevad ideed kõigile ja esimesena selle välja mõelnud inimese kaitse peaks olema piiratud. Lisaks on vaja avaldada, et “sellel ideel on kellegi õigused”, läbides menetlused nagu taotluse esitamine.

Teiselt poolt, konkreetse väljenduse puhul on eesmärk suurendada soovi väljenduda, kaitstes seda sõltumata sellest, kas väljendus on kunstiline või kas sellel on väärtus.

Seda põhimõttelist mõtteviisi kajastub ideede ja väljenduste kaitse erinevuses.

“Tegelaskuju” on idee

Anime ja manga tegelased koosnevad abstraktsest kontseptsioonist, nagu tegelaskuju seaded ja isiksus, ning konkreetsest disainist, mis väljendab seda.

Seda tegelaskuju ei peeta iseenesest teoseks, kuna see on idee.

Juhtumis, kus vaidlustati, kas “Popeye” illustratsiooni joonistamine ilma loata on autoriõiguse rikkumine (nn “Popeye juhtum”), anti märku, et autoriõiguse rikkumise väitmiseks ei piisa sellest, et “tegelaskuju kasutati ilma loata”, vaid tuleb täpsustada, millist pilti või illustratsiooni (näiteks teatud osa teatud peatüki illustratsiooni) kasutati ilma loata.

Autoreõiguse seaduse kohaselt on teos “loov väljendus mõtetest või tunnetest” (sama seaduse paragrahv 2 lõige 1 punkt 1) ja episoodilise manga puhul, kus sama tegelaskuju kujutatakse korduvalt, on iga episood, kus tegelaskuju on kujutatud, teos. Tegelaskuju nn iseloomu ei saa pidada teoseks eraldi konkreetsest mangast. Tegelaskuju, mida nimetatakse iseloomuks, on abstraktne kontseptsioon, mis võiks olla tegelaskuju isiksus, mis on tõusnud manga konkreetsest väljendusest, ja see ei ole konkreetne väljendus ise, ega saa seda pidada loovaks väljenduseks mõtetest või tunnetest.

Jaapani Ülemkohtu otsus 17. juulil 1997 (Heisei 9)

Seega,

1. 30-aastane mereväelane, kes kannab merineitsi kostüümi, hoiab suus piipu ja toodab üliinimlikku jõudu, kui sööb spinatit (see on idee)
2. Konkreetselt paberile joonistatud Popeye pilt või illustratsioon (see on väljendus)

Neist kahest on autoril “2 (konkreetse väljenduse) autoriõigus” ja Popeye jäljendamise teel joonistatud illustratsiooni joonistamine võib olla “2 (konkreetse väljenduse) autoriõiguse rikkumine”, kuid mitte “1 (tegelaskuju) autoriõiguse rikkumine”.

Kaubamärgi registreerimine on tõhus kaitse

Tegelaskuju disaini kaitsmise meetodina võib kaaluda ka kaubamärgiõiguse kasutamist.

Kaubamärgiõigus on kaubamärgiseadusega tunnustatud õigus ja see kaitseb visuaalseid vorme, nagu kujundid, tähed, kolmemõõtmelised kujundid. Tegelaskuju disain võib ka teatud nõuete täitmise korral olla kaubamärk.

Kaubamärgiõiguse korral võib kaubamärgina oleva tegelaskuju disaini jäljendava illustratsiooni kasutamine olla kaubamärgiõiguse rikkumine, olenemata sellest, kas algset disaini teati või mitte.

Seevastu autoriõiguse rikkumise väitmiseks peab tõestama, et vastaspool teadis algset tegelaskuju disaini ja jäljendas seda selle alusel.

Kui vastaspool ei teadnud algset tegelaskuju disaini ja lõi oma teose iseseisvalt, ei ole see autoriõiguse rikkumine.

Kuid tuleb märkida, et kaubamärgiõigus ei teki, kui kaubamärki ei registreerita.

Lisaks on kaubamärgiõiguse puhul kehtestatud 10-aastane kehtivusaeg alates registreerimisest, seega ei tohi unustada uuendamist.

Kaubamärgi registreerimise kaitse kohta leiate lisateavet järgmisest artiklist:

https://monolith.law/corporate/tradingcard-character-publicity-right[ja]

Kui palju võib kasutada tegelaskuju kujundust, ilma et see rikuks autoriõigusi?

Popai juhtumi keerukad punktid

Popai juhtumis oli üks eriline asjaolu, mis viis “tegelase” ja “väljenduse” eristamise vaidluseni kõrgema kohtuni.

Popai on tegelane, kes loodi 1929. aastal, ja USA kohtusüsteemi otsuse kohaselt oli algsete teoste puhul autoriõiguse kaitseperiood lõppenud.

Seega on struktuur järgmine:

“Ühe tegelase (idee)” kohta joonistatud disain (väljendus) eksisteerib ajateljel suures koguses ja on olemas “ilma loata loodud pilt”, mis on loodud mõne neist alusel.

Sõltuvalt sellest, millise pildi alusel see loodi,

• Kas see on “pilt/illustratsioon, mis on loodud autoriõigusega kaitstud pildi/illustratsiooni alusel (seega ei riku see autoriõigusi)”
• Kas see on “pilt/illustratsioon, mis on loodud autoriõigusega kaitstud pildi/illustratsiooni alusel (seega rikub see autoriõigusi)”

oli see juhtum, kus jõuti erinevatele järeldustele.

Tavaliselt, kui on olemas ilma loata loodud illustratsioon mõne manga tegelase kohta, ei ole küsimus “kas see illustratsioon on konkreetse ● köite ● peatüki illustratsiooni jäljendus” sageli probleemiks.

Mida autoriõigusseadus “tõlkimise” all keelab

Autõriõigusseadus keelab, kui on olemas pilt või illustratsioon, mis on joonistatud teatud tegelase kohta, selle otsekoopia või lihtsa jäljendamise “koopiate õiguse rikkumisena”.

Lisaks keelab see ka “tõlkeõiguse rikkumisena” tegevuse, kus loote uue teose, mis põhineb tegelaskuju kujundusel ja mille puhul vaataja saab aru, et algne kujundus on viidatud.

Seetõttu on ka teatud tegelase kujunduse moonutamine keelatud.

Autoriõiguse ja litsentsi juhised

Disaini loomine või avaldamine, mis võib rikkuda “koopiate õigust” või “tõlkeõigust”, võib olla lubatud teatud ulatuses juhiste alusel.

Näiteks, virtuaalse iidoli “Hatsune Miku” puhul on “tegelaskuju kasutamise juhiste” alusel teatud ulatuses lubatud sekundaarsete teoste avaldamine.

Üldiselt on tegelaskujude, mida nimetatakse “autoriõigusega kaitstud materjaliks”, originaaljoonistuste avaldamine internetis sellisel kujul nagu need on, või sellisel kujul nagu need on ise joonistatud (nn “sekundaarsed teosed”), ilma õiguste omaniku loata, keelatud autoriõiguse seaduse ja muude seaduste alusel. Meie ettevõtte tegelaskujusid, nagu “Hatsune Miku”, koheldakse seaduse alusel samamoodi.
Teisest küljest, loojatele on loomulik soov avaldada internetis oma higi ja vaeva näinud teoseid, isegi kui need on sekundaarsed teosed. Meie ettevõte soovib, et meie tegelaskujusid kasutataks võimalikult palju, kui kasutamine ei ole suunatud kasumi teenimisele.

piapro(ピアプロ)|キャラクター利用のガイドライン[ja]

See juhend selgitab, et “isegi kui Hatsune Miku on deformeeritud, on see loomulikult tõlge seoses Hatsune Miku autoriõigusega”, kuid “see on lubatud teatud ulatuses”.

Kuid nagu juhendis näidatud, ei saa tegelaskuju disaini kasutada vabalt ärieesmärkidel.

Kui kasutate ärieesmärkidel, siis on tegemist nn IP-äri.

Kuidas kasutada tegelaskuju kujundust

Kui populaarsed mangad muudetakse animatsioonideks või filmideks või neid kasutatakse kaupade müügiks, tuleb kasutada tegelaskuju kujundust.

Seda tüüpi kasumit teenivat kasutamist, kus kasutustasudest saadakse kasumit, nimetatakse “IP-äriks”.

Selles artiklis selgitame, kuidas kasutada tegelaskuju kujundust IP-äri raames.

Autoriõiguse üleandmine

Üks viis tegelaskuju kujunduse kasutamiseks on autoriõiguse omandamine selle autoriõiguse omanikult.

Kui võtate autoriõiguse üle, peate olema ettevaatlik “tuletatud õiguste” ja “sekundaarsete autoriõiguste kasutamise õiguste” suhtes.

Neid õigusi saab üle võtta ainult siis, kui lepingus on eraldi märgitud, et need õigused on üle võetud, vastasel juhul eeldatakse, et need õigused on üleandjale säilitatud.

Kui neid õigusi ei anta üle, ei saa üleandja väita autoriõiguse rikkumist, näiteks kui tegelaskuju kujundus on deformatsioonitud.

Isik, kes on määranud, et “tegelaskuju kujunduse autoriõigus läheb B-lt A-le”, ei anna üle “tuletatud õigusi”.

Seetõttu on vaja selgelt märkida, et “tegelaskuju kujunduse autoriõigus (sealhulgas autoriõiguse seaduse artikli 27 ja 28 õigused) läheb B-lt A-le”, sealhulgas tuletatud õigused.

Litsentsilepingu sõlmimine

Lisaks autoriõiguse ülevõtmisele on võimalik sõlmida litsentsileping autoriõiguse omanikuga tegelaskuju kujunduse kasutamise kohta.

Litsentsilepingus saab tegelaskuju kujunduse kasutamisele kehtestada erinevaid piiranguid.

Näiteks võib kaaluda piiranguid selle kohta, kuidas ja kui sageli tegelaskuju kujundust kasutatakse, ja milline on kasutusperioodi ulatus.

“Tegelaskuju autoriõigused” ja ettevõtte üleandmise nüansid

Viimasel ajal on üha sagedamini näha, et omandatakse virtuaalsete YouTuberite ehk VTuberite äri.

Selle põhjuseks on asjaolu, et YouTube’i ja teiste kanalite tellijate arvu suurendamine nullist on keeruline ning olemasolevate kanalite või kontode omandamine on kiirem. Seetõttu on nõudlus sellise äri omandamise järele.

Virtuaalse YouTuberi ehk VTuberi omandamisel kasutatakse sageli “ettevõtte üleandmist”. “Ettevõtte üleandmine” tähendab:

• YouTube’i kanali haldusõigused
• Twitteri konto haldusõigused
• VTuberi ametliku veebisaidi haldusõigused ja saidi koostisosade autoriõigused

See on skeem, kus müüakse või ostetakse kogu “ühtne” äri.

Kuid ettevõtte üleandmisel on oluline täpselt märkida, milliseid autoriõigusi antakse üle.

Näiteks,

VTuberi tegelaskuju “●●” autoriõigused

Kui teete ettevõtte üleandmise sellise märkega, tekib küsimus, kas “kas tegelaskujul on üldse autoriõigused?” ja see, mida täpselt üle antakse, muutub ebaselgeks.

Üleandmise objekti selgitamiseks võib kaaluda järgmist kirjeldust.

●●-san poolt VTuberi tegelaskuju “●●” kohta ● aasta ● kuu ● päevast kuni ● aasta ● kuu ● päevani joonistatud kõigi illustratsioonide autoriõigused

Virtuaalse YouTuberi ehk VTuberi omandamise ja ettevõtte üleandmise üksikasjade kohta vaadake järgmist artiklit.

https://monolith.law/corporate/virtual-youtuber-ma[ja]

Kokkuvõte tegelaskuju ja autoriõiguse suhtest

Tegelaskuju ei ole autoriõiguse objekt, seega ei kaitse seda autoriõigus. Kuid see ei tähenda, et tegelaskuju disaini saab luba küsimata vabalt kasutada.

Konkreetsed illustratsioonid jms on autoriõigusega kaitstud, lisaks, kui tegelaskuju disain on kaubamärgina registreeritud, on see ka kaubamärgiõigusega kaitstud.

Kui teete tegelaskuju disaini alusel sekundaarset loomingut või teete koostööd mängude, filmide jms-ga, peate hoolikalt järgima neid õigussuhteid.

Intellektuaalomandi laialdane kasutamine toob kaasa erinevaid äri võimalusi.

Selleks on vajalik täpne õigusalane teadmised. Kui olete huvitatud, võtke kindlasti ühendust IP-äri spetsialistidega.

Meie büroo poolt lepingute koostamise ja ülevaatamise teenuste tutvustus

Monolithi õigusbüroo pakub oma tuge IT, interneti ja äriõiguse valdkonnas. Lisaks IP-äriõigusele pakume mitmesuguseid teenuseid meie nõustatavatele ettevõtetele ja klientidele.

Kui olete huvitatud, vaadake kindlasti allpool toodud üksikasju.

https://monolith.law/contractcreation[ja]