Kuidas kustutada Google'i otsingutulemusi, mida soovite tingimata kustutada, kohtu kaudu
Kui on olemas laimav lehekülg, on põhiline lahendus paluda advokaadil või muul spetsialistil selle lehekülje eemaldamist. Kuid on juhtumeid, kus lehekülje haldaja on teadmata või mingil muul põhjusel on “lehekülje enda kustutamine” keeruline. Sellisel juhul, isegi kui lehekülge ennast ei saa kustutada, võib tekkida küsimus, kas on võimalik vältida selle lehekülje ilmumist Google’i otsingutulemustes. See tähendab “kustutamist Google’i otsingutulemustest”. Kas on võimalik nõuda sellist kustutamist kohtu kaudu?
Lehekülje kustutamine ja eemaldamine otsingumootoritest
Kui näiteks 5channeri-sugustel foorumitel on postitatud mainekahjustavaid kommentaare, on mainekahju haldamise põhialuseks nende kommentaaride kustutamine. Kui artiklit ennast ei eksisteeri, ei ole ka kedagi, kes seda loeks. Selliseid artikleid saab kustutada kohtuvälise läbirääkimise teel või, kui kohtuvälised läbirääkimised ebaõnnestuvad, kasutades kiiret menetlust nimega “ajutine meede” (jaapani keeles “仮処分”), mida saab taotleda kohtu kaudu.
https://monolith.law/reputation/provisional-disposition[ja]
Kuid kui soovite kohtu kaudu artikli kustutada, tekib probleem rahvusvahelise kohtualluvusega. Lihtsustatult öeldes ei saa te nõuda artikli kustutamist Jaapani kohtus, kui serverit, kus see asub, haldab välismaal asuv ettevõte, mis ei ole mõeldud jaapanlastele.
https://monolith.law/reputation/against-facebook-amazon[ja]
Arvestades selliseid asjaolusid, kui artikli kustutamine pole võimalik, peate leppima sellega, et artikkel eksisteerib internetis, kuid soovite, et keegi seda ei loeks. Praeguse interneti struktuuri tõttu loetakse selliseid artikleid enamasti otsingumootorite kaudu. Kui artikkel kaob otsingumootoritest, ei ole praktiliselt kedagi, kes seda loeks.
Seega, sellisel juhul nõuate Google’ilt, Yahoo!’lt ja teistelt otsingumootori ettevõtetelt, et nad ei kuvaks seda artiklit otsingutulemustes.
Otsingutulemuste eitamise kohtupraktika
Selle küsimusega seoses on olemas kohtupraktika, mis väidab, et “Google’i ja teiste otsingumootorite otsingutulemuste kustutamist ei saa vähemalt põhimõtteliselt nõuda”.
Yahoo! otsingumootoriga seotud juhtum
Näiteks on olemas otsus, mis puudutab mitte Google’i, vaid Yahoo! otsingumootorit.
“Isegi kui otsingutulemustena kuvatakse veebilehti, mis sisaldavad ebaseaduslikke väljendeid, ei tee otsinguteenuse pakkuja ise ebaseaduslikke väljendeid ega haldab vastavaid veebilehti. Otsinguteenuse pakkuja ei ole otsinguteenuse olemuse tõttu põhimõtteliselt kohustatud otsustama otsingutulemustena kuvatavate veebilehtede sisu või ebaseaduslikkuse üle. Kui otsinguteenuse otsingutulemustest eemaldatakse veebileht, mis sisaldab ebaseaduslikke väljendeid, piiratakse oluliselt võimalust levitada või suhelda ühiskonnas väljendeid, mis ei ole veebilehel ebaseaduslikud. Sellistest taustatingimustest lähtudes võib isik, kelle isiksusõigusi on rikutud veebilehel olevate ebaseaduslike väljendite tõttu, nõuda otsinguteenuse pakkuja käest veebilehe eemaldamist otsingutulemustest õigusliku nõudena, ilma et ta peaks nõudma selle eemaldamist väljendi esitajalt, ainult juhul, kui veebilehe ebaseaduslikkus on ilmne ja veebilehe kogu või vähemalt suurem osa on ebaseaduslik, ning otsinguteenuse pakkuja on sellest teadlik, kuid jätab selle tähelepanuta.”
Tokyo District Court, February 18, 2010 (Heisei 22)
Selle otsuse kohaselt, arvestades asjaolusid, et “Google’i ja teiste teenusepakkujate endi poolt ei tehta ebaseaduslikke väljendeid” ja “ei tehta ebaseaduslikke väljendeid sisaldava lehe haldamist”, ning otsust, et “otsingumootor ei ole süsteemi tõttu põhimõtteliselt kohustatud otsustama otsingutulemuste veebilehtede seaduslikkuse üle”, ning arvestades otsingumootori rolli ja muid taustatingimusi, on otsingutulemuste kustutamise nõudmise võimalused väga piiratud. See tähendab, et
- otsingutulemuste veebilehe ebaseaduslikkus on ilmne
- ebaseaduslik osa on kogu veebileht või vähemalt suurem osa sellest
ainult siis, kui mõlemad tingimused on täidetud, on see otsus. Sellisel juhul,
- esmalt tehakse kohtuväliselt otsingutulemuste väljajätmise taotlus ja kui otsingumootor ei tee kustutamist
- pärast 1. sammu nõutakse kustutamist kohtu kaudu
ainult siis, kui need sammud on astutud, saab kohtus nõuda otsingutulemuste kustutamist.
See näitab, et nii sisuliselt kui ka menetluslikult on otsingutulemuste kustutamise lubamise juhtumid väga piiratud.
Juhtum, mis näitas, et otsustamise objektiks on ainult märkuste sisu
“Faktid, mida kostja näitab otsingutulemuste kuvamisega käesoleva otsinguteenuse kasutajatele, on asjaolu, et otsingusõna sisaldub veebisaidil (lingitud saidil), selle asukoht (URL) ja selle sisu osa (otsingusõna sisaldav osa, mis kuvatakse lõikestena), ja see on mõistlik.”
Kyoto District Court, August 7, 2014 (Heisei 26)
See võib olla natuke keeruline, kuid see on küsimus otsingumootorite, nagu Google, otsingutulemuste seaduslikkuse hindamise raamistiku kohta. Ebaseadusliku lehe ilmumine otsingutulemustesse ei tähenda, et saate nõuda otsingutulemuste kustutamist, ja saate nõuda otsingutulemuste kustutamist ainult siis, kui lehe ülevaates (lõikes) on ebaseadusliku sisu kirjeldus.
Sellised kohtuotsused tunnustasid piiratult Google’i ja teiste otsinguteenuste pakkujate seotust otsingutulemustega, väites, et “otsinguteenuste pakkujad ise ei tee ebaseaduslikke väljendeid ega haldavad vastavaid veebilehti”, ning rõhutasid “otsinguteenuste rolli tänapäeva ühiskonnas”, seades kõrged standardid kustutamise tunnustamiseks.
Otsingutulemuste kustutamist lubav kohtupraktika
Kuid sellele vaatamata on olemas juhtumeid, kus on tehtud järgmisi otsuseid ja lubatud otsingutulemuste kustutamist.
Võlgnik väidab, et otsinguteenuse pakkujal ei ole põhimõtteliselt kohustust kustutada otsingutulemusi, kuna võlgnik ei ole teinud mingit avaldust otsingutulemuste sisu täpsuse või õiguspärasuse kohta, arvestades veebiotsingu teenuse avalikku huvi, mida pakub antud sait. Tõepoolest, internetiotsingu teenuse kasutamine on tänapäeval väga oluline roll interneti tõhusal kasutamisel, mis on üldteada fakt. Kuid, postituse pealkirjad ja lõigud, mis on loetletud esimeses punktis, rikuvad selgelt võlausaldaja isiksuseõigusi, samas kui võlgnikule ei saa olla ebaproportsionaalselt kahjulik, kui talle määratakse kohustus kustutada postitusi, mis põhinevad iga postituse pealkirjal ja lõigul (tegelikult, selgitavate dokumentide [A7, B5 kuni 7] kohaselt, võlgnikul on süsteem, mis võimaldab tal kustutada artikleid, mida ta peab ebaseaduslikuks, otsingutulemustest, mida pakub antud sait). Lisaks, ei saa öelda, et on õigustatud huvi kasutada antud saiti, mis võimaldab otsida veebisaite, mis sisaldavad selgelt teiste isiksuseõigusi rikkuvaid märkusi. Seega, võlgniku ülaltoodud väidet ei saa aktsepteerida.
Lisaks, võlgnik väidab, et kui ta nõuab otsingutulemuste lingi sihtkoha veebisaidi haldajalt kustutamist, siis see on piisav õiguskaitse, seega ei tohiks põhimõtteliselt tunnistada, et võlgnikul on kohustus kustutada otsingutulemused. Kuid, postituste loendis, mis on loetletud esimeses punktis, on tunnistatud, et iga postituse pealkiri ja lõik rikuvad iseenesest võlausaldaja isiksuseõigusi, seega on loomulik, et võlgnikul, kes haldab antud saiti, tekib kohustus kustutada, ja võlgniku ülaltoodud väidet ei saa aktsepteerida, kui see on vastuolus sellega.
Tokyo District Court decision, October 9, Heisei 26 (2014)
Niisiis, kas on võimalik nõuda otsingutulemuste kustutamist kohtu kaudu, oli mõnda aega mitmeid arvamusi tekitav teema. Kuigi oli mitmeid maakohtu otsuseid, ei olnud kõrgeim kohus selle küsimuse üle otsustanud ja oodati kõrgeima kohtu otsust.
Kuid mainekahju vastu võitleva advokaadina arvan, et otsingutulemuste kustutamine peaks olema “loomulikult” lubatud, nagu need kohtupraktikad väidavad. Põhjused on järgmised.
Esiteks, tavalise lehekülje kustutamise juhtumid, näiteks kui blogipostitus on ebaseaduslik ja nõutakse selle postituse kustutamist, võivad kohtus süüdistatavaks saada mitte ainult blogi haldaja, kes kirjutas selle blogipostituse, vaid ka blogi haldamise ettevõte ja serveri haldamise ettevõte. Teisisõnu, kui inimene, kes on saanud kahju, näiteks mainekahju blogipostituse tõttu, ei tea, kes on blogi haldaja, kes selle postituse kirjutas, võib ta nõuda blogi haldamise ettevõttelt või serveri haldamise ettevõttelt selle postituse kustutamist.
Selle kohta on kohus selgitanud, et blogi haldajatel ja serveri haldajatel on ka “kohustus kustutada mõistuse järgi”.
Blogi haldajad ja serveri haldajad ei ole ise blogipostitusi kirjutanud. Kuid nende haldatavas blogiteenuses või serveris on kolmandate poolt loodud ebaseaduslikud postitused. Vaatamata sellele, kui nende haldatavas blogiteenuses või serveris avaldatakse ebaseaduslikke postitusi, mis rikuvad inimeste mainet, ja kui haldaja saab need postitused kustutada, siis on haldajal “kohustus kustutada mõistuse järgi”. See on põhjus, miks saab nõuda blogi haldamise ettevõttelt või serveri haldamise ettevõttelt blogipostituse kustutamist.
Otsingumootorite kustutamiskohustus
Ka otsingumootorite puhul võib süsteemi tõttu öelda, et “otsingutulemuste pakkumine on otsinguettevõtja enda väljendustegevus”. Tõepoolest, Google’i ja teiste otsingumootorite ettevõtjad ei ole need, kes ebaseaduslikke artikleid kirjutavad, ja “loomu poolest ei ole nad põhimõtteliselt kohustatud otsustama otsingutulemustena kuvatavate veebilehtede sisu või ebaseaduslikkuse üle”. Kuid nad on varustatud süsteemiga, mis “kustutab artiklid, mida peetakse ebaseaduslikuks”, ja kuna nad saavad kustutada artikleid, mis rikuvad au ja väärikust, siis kas “kustutamiskohustus tekib loomulikult”?
Nagu hiljem selgitatakse, on praegune kõrgeim kohus võtnud seisukoha, et otsingutulemuste kustutamine on lubatud, kui kustutamise vajadus ületab avaldamise vajaduse. Kui eeldada, et erinevalt lehekülje enda kustutamisest ei tunnistata otsingutulemuste kustutamist “ilmselgeks”, siis tekib küsimus, miks see erinevus tekib.
Teatud järeldused näidati 2017. aasta (Heisei 29) kõrgeima kohtu otsusega
Nõudis vahistamisartikli eemaldamist otsingutulemustest
Niisiis, küsimus, kas “otsingumootorilt saab seaduslikult nõuda otsingutulemuste kustutamist või mitte”, oli teema, mille üle oli kahte meelt, kuid 2017. aastal (Heisei 29) esitas Jaapani kõrgeim kohus sellele kindla järelduse. Kõrgeima kohtu järeldus oli, et vähemalt juhul, kui kustutamise vajadus on avaldamise vajadusest selgelt suurem, saab kustutamist nõuda.
Selle juhtumi puhul nõudis isik, kes oli vahistatud 2011. aasta (Heisei 23) novembris seoses rikkumisega enne muudetud “Jaapani lastepornograafia keelustamise seaduse” (seadus laste prostitutsiooni, lastepornograafia ja sellega seotud tegevuste karistamise ning laste kaitse kohta) vastu ja järgmisel kuul mõisteti trahv, Google’ilt otsingutulemuste kustutamist.
Otsingutulemuste kustutamine on kord juba ajutise meetmena kohalikus kohtus heaks kiidetud
Otsingutulemuste kustutamine otsingumootoritest on võimalik mitte “kohtumenetluse”, vaid kiire “ajutise meetme” protseduuri kaudu. See juhtum algas samuti esmalt Saitama kohalikus kohtus ajutise meetme menetlusena. Eelpool mainitud võlausaldaja (kohtumenetluses “hageja” sarnane mõiste) advokaat nõudis otsingutulemuste kustutamist, väites, et Google, kes kuvab vahistamisartikleid otsingutulemustes, rikub privaatsust. Sellele vastates otsustas Saitama kohalik kohus, et vahistamisartiklite ilmumine Google’i otsingutulemustes on privaatsuse rikkumine, ja andis välja otsuse (kohtumenetluses “kohtuotsuse” sarnane tähendus), mis tunnustas kustutamist.
Kõrgkohus tegi uue otsuse ja ei tunnustanud otsingutulemuste kustutamist
Kuid selle otsuse peale esitas Google “säilitamise vastuväite”. See on tehniliselt keeruline teema, kuid see on kohtuasjas “apellatsiooni” lähedane mõiste. Ajutise korra rikkumise korral saab kaotanud pool “apellatsiooni” asemel “säilitamise vastuväite” esitada ja nõuda kohtult uut otsust. Ja see säilitamise apellatsioonimenetlus (uue otsuse tegemise protseduur) näitas, et vastav vahistamisjuhtum ei ole veel kaotanud avalikkuse huvi ja seega ei saa privaatsuse rikkumist tunnustada. Selles kõrgkohtu otsuses on öeldud,
“(Probleemse vahistamisartikli avaldamise kohta) arvatakse, et see on internetis nn elektrooniline teadetetahvel, kus on palju fakte ja arvamusi, mis ei ole seotud selle kuriteoga. Seega, kui nõuda veebisaidi haldajalt üksikute postituste kustutamist, mitte kustutada veebilehe linki otsingutulemustest või võtta see nähtamatuks, siis arvestades, et otsinguteenuse äris on apellant suure osa omanik ja et on äärmiselt keeruline otse avastada veebisaidi URL-i, võib seda hinnata kui tegelikult võimatuks muuta avalikkuse juurdepääsu neile, ja see võib rikkuda paljude inimeste õigust vabadusele ja teadmistele.”
See tähendab, et erinevalt juhtumitest, kus nõutakse teadetetahvli haldajalt üksikute postituste kustutamist, muudab otsingutulemuste kustutamine juurdepääsu postitustele, mis ei ole seotud vahistamisartikliga, keeruliseks, mistõttu otsingumootori vaatepunktist on “kahju” suur ja seda ei tohiks lihtsalt tunnustada.
Ülemkohus tunnustas otsingutulemuste kustutamise
Veelgi enam, sellele vastas advokaatide poolt “apellatsioonkaebuse” sarnane menetlus, mille tulemusena tegi otsuse ülemkohus. See on probleem, mis algas ajutisest meetmest ja mille lõpliku otsuse tegi ülemkohus. See ülemkohtu otsus näitas raamistikku, kus kustutamise vajadus ja avalikustamise vajadus võrreldakse ning kui on selge, et esimene ületab teise, siis kustutamine on lubatud.
Kaebaja (selle menetluse tõttu ilmub palju erialaseid termineid, kuid põhimõtteliselt tähendab see “hagejat”) advokaat tegi järgmised vastuväited seoses ülaltoodud kõrgkohtu otsusega:
- Kui on tegemist autoriõiguste rikkumisega, siis kui lehekülje osas tunnistatakse autoriõiguste rikkumine, on kogu lehekülje avaldamine autoriõiguse seadusega selgelt keelatud
- Isiksusõiguste, nagu privaatsuse rikkumise korral, on ülemkohus nn Põhja-Jaapani ajakirjanduse juhtumis näidanud, et on olemas õigus nõuda artikli avaldamise peatamist (õigus nõuda peatamist)
- Selline õiguslik põhimõte kehtib selgelt ka privaatsusõiguste ja muude õiguste korral
Advokaat esitas sellised vastuväited.
Ülemkohus tegi sellise otsuse nende arutelude kohta:
Teiselt poolt, otsingumootorite operaatorid koguvad internetis avaldatud teavet, teevad sellest koopiaid, loovad indekseid ja korraldavad teavet, et pakkuda kasutajatele otsingutulemusi vastavalt teatud tingimustele. Kuigi see teabe kogumine, korraldamine ja pakkumine toimub automaatselt programmi abil, on see programm loodud nii, et see võib anda tulemusi, mis vastavad otsingumootorite operaatori poliitikale. Seega on otsingutulemuste pakkumisel otsingumootorite operaatori enda väljendusõiguse aspekt. Lisaks toetab otsingumootorite operaatori poolt pakutavate otsingutulemuste pakkumine avalikkust, aidates neil levitada teavet internetis või leida vajalikku teavet internetis suure hulga teabe seast. See mängib suurt rolli interneti teabe levitamise alusena tänapäeva ühiskonnas. Seega, kui otsingumootorite operaatori poolt pakutavate konkreetsete otsingutulemuste pakkumine on ebaseaduslik ja selle kustutamine on vältimatu, siis see on mitte ainult väljendusõiguse piirang, mis on kooskõlas ülaltoodud poliitikaga, vaid ka piirang rollile, mida ta täidab otsingutulemuste pakkumise kaudu.
Arvestades ülaltoodud otsingumootorite operaatori poolt pakutavate otsingutulemuste pakkumise olemust jne, kas otsingumootorite operaatori poolt teatud isiku kohta tehtud otsingu taotlusele vastates on ebaseaduslik pakkuda otsingutulemusi, mis sisaldavad artikleid jms, mis sisaldavad isiku privaatsusse kuuluvaid fakte, tuleks otsustada, võrreldes ja kaaludes selliseid asjaolusid nagu faktilise olukorra olemus ja sisu, ulatus, milles isiku privaatsusse kuuluvad faktid edastatakse URL-i jms teabe pakkumise tõttu, konkreetse kahju ulatus, mida isik kannatab, isiku sotsiaalne staatus ja mõju, artikli jms eesmärk ja tähendus, sotsiaalne olukord, kui artikkel jms avaldati, ja hilisemad muutused, vajadus kirjeldada sellist fakti artiklis jms, õiguslik huvi, et sellist fakti ei avalikustataks, ja põhjused, miks URL-i jms teavet tuleks pakkuda otsingutulemustena. Kui on selge, et õiguslik huvi, et sellist fakti ei avalikustataks, on ülimuslik, siis on mõistlik mõista, et otsingumootorite operaatorilt võib nõuda, et ta kustutaks selle URL-i jms teabe otsingutulemustest.
Ülemkohtu otsus 31. jaanuaril 2017 (Heisei 29)
Seda otsust võib lihtsalt öelda, et see võtab kasutusele otsustusraamistiku, kus “põhjused otsingutulemuste väljajätmiseks” ja “põhjused otsingutulemuste kuvamiseks” võrreldakse ja kui on “selge”, et esimene ületab teise, siis kustutamine on lubatud. Kuid,
- miks peab see olema “selge” juhtum
- kas kustutamine ei ole lubatud, kui see on lihtsalt “veidi ülekaalus”, st juhul, kui ülekaal ei ole selge
on endiselt arutelu teemad ja on mõeldav, et tava võib muutuda tulevaste kohtuotsuste tõttu.
Category: Internet
