Stalkerite reguleerimise seaduse muudatuste punktide selgitus - kas on õige jätkuvalt kirju postitada?
GPS-seadmete kasutamine ja muud jälitamisviisid muutuvad aasta-aastalt keerukamaks.
Selleks, et tõhusalt toime tulla jälitamisega, on loodud ekspertide töörühm, mis kiiresti uurib regulatsioone, mida nimetatakse “Jälitamistegevuse ja muude regulatsioonide olemuse üle arutlevaks ekspertide töörühmaks”.
Lisaks koostati 2021. aasta jaanuaris “Jälitamistegevuse ja muude regulatsioonide olemuse aruanne (mustand)”.
Selle tulemusena võeti 2021. aasta 18. mail kolmandat korda vastu jälitamisvastane seadusemuudatus alamkoja täiskogu istungil, see jõustus ja hakkas täielikult kehtima augustis.
Selles muudatuses tehti järgmised neli punkti:
- GPS-seadme abil asukohaandmete saamine ilma nõusolekuta
- Jälgimine või muu tegevus kohas, kus teine pool asub
- Dokumentide pidev saatmine hoolimata keeldumisest
- Keelumääruste ja muude meetoditega seotud sätete väljatöötamine
Eelmises artiklis selgitasime muudatusi, mis puudutavad “GPS-seadme abil asukohaandmete saamine ilma nõusolekuta” ja “jälgimine või muu tegevus kohas, kus teine pool asub”.
https://monolith.law/reputation/stalker-regulatory-law-amendment-gps[ja]
Selles artiklis selgitame “Dokumentide pideva saatmise hoolimata keeldumisest” ja “Keelumääruste ja muude meetoditega seotud sätete väljatöötamist”.
Järjestikuste dokumentide saatmine hoolimata keeldumisest
Praeguses “Jaapani jälitamisvastases seaduses” reguleeritakse artikli 2 lõike 1 punktis 5 tegevusi, kus hoolimata keeldumisest tehakse korduvalt telefonikõnesid või saadetakse fakse või e-kirju.
Jaapani jälitamisvastane seadus
(Keelu korraldused jne) Artikkel 2
Selles seaduses tähendab “jälitamine jne” tegevusi, mida tehakse eesmärgiga rahuldada armastustunnet või muid positiivseid tundeid konkreetse isiku vastu või viha tundeid, mis on tekkinud sellest, et neid tundeid ei ole rahuldatud. Need tegevused on suunatud konkreetsele isikule või tema abikaasale, otsestele või koos elavatele sugulastele või teistele isikutele, kellega konkreetne isik on tihedalt seotud ühiskondlikus elus. Need tegevused hõlmavad järgmist:
5. Telefonikõnede tegemine ilma midagi ütlemata või hoolimata keeldumisest korduvalt telefonikõnede tegemine, faksi saatmine või e-kirjade saatmine jne.
Teiselt poolt ei ole praeguses seaduses sätestatud “dokumentide järjestikuse saatmise reguleerimist”, ja kui dokumendi sisu ei riku teiste punktide (kohtumiste või suhete nõudmine, au haavamine, seksuaalse häbi rikkumine jne) sätteid, ei kuulu see reguleerimise alla.
Siiski peetakse dokumentide järjestikust saatmist üheks tüüpiliseks tegevuseks jälitamisjuhtumites.
Näiteks on sageli hirmutav selline tegevus, kus hoolimata keeldumisest saadetakse korduvalt dokumente, mis väljendavad ühepoolset positiivset tunnet. Samuti on näha jälitamistegevusi, kus iga päev postitatakse tühje kirju või saadetakse kirju, milles pole midagi. Sellised tegevused on nagu sõnum, et keegi on kinnisideeks ja jälgib, mis on ebameeldiv.
“Jaapani jälitamisvastase seaduse jne muutmise aruandes (mustand)” on öeldud, et dokumentide järjestikuse saatmise tegevust tuleks reguleerida mitte ainult juhul, kui dokumente saadetakse posti teel, vaid ka siis, kui need postitatakse otse adressaadi postkasti.
Lisaks mõistetakse dokumente üldiselt kui asju, mis väljendavad inimese mõtteid tähtede või sümbolite kaudu. See hõlmab mitte ainult kirju (postkaarte või ümbrikke), mida saatja saadab adressaadile, vaid ka ümbrikke, millel on ainult adressaadi nimi. See hõlmab juhtumeid, kus ümbrikus pole kirjapaberit või on tühi paber, foto jne, mis ei ole dokument, ja arvatakse, et need kuuluvad dokumentide hulka. Selle tulemusena on “järjestikuste dokumentide saatmine hoolimata keeldumisest” nüüd reguleeritud.
Tegevus, kus saadetakse korduvalt dokumente isikule, kes seda ei soovi, on nüüd kaasatud “jälitamise jne” alla, mis on tervitatav muudatus.
Keelamiskorralduste ja muude meetoditega seotud sätete täiustamine
Vastavalt Jaapani tülitseja reguleerimise seaduse (Japanese Stalker Regulation Law) paragrahvile 5 lõige 1, võib prefektuuri avaliku julgeoleku komisjon (Japanese Prefectural Public Safety Commission) anda keelamiskorralduse või muu sarnase korralduse isikule, kes on rikkunud seaduse paragrahvi 3 sätteid ja kellel on oht korrata sama tegevust. Keelamiskorralduse või muu sarnase korralduse kehtivusaeg on määratud seaduse paragrahvi 5 lõigetes 8 ja 9 ning on üks aasta. Seda perioodi on võimalik pikendada.
Tülitseja tegevuse ja muude aspektide reguleerimise seadus
(Keelamiskorraldused jms) Paragrahv 5
Avaliku julgeoleku komisjon (edaspidi “komisjon”) võib anda korralduse isikule, kes on rikkunud paragrahvi 3 sätteid ja kellel on oht korrata sama tegevust, kas vastava isiku taotlusel või omal algatusel. Korraldus võib sisaldada järgmisi punkte:
1. Sama tegevuse kordamine on keelatud.
2. Meetmed, mis on vajalikud sama tegevuse kordamise vältimiseks
Lisaks on tülitseja reguleerimise seaduse rakendussätete paragrahvi 5 kohaselt keelamiskorralduse ja muude sarnaste korralduste andmise meetodiks keelamiskorralduse ja muude sarnaste korralduste kirjalik väljastamine. Kui kirjaliku korralduse väljastamine pole võimalik, võib seda teha suuliselt, kuid kirjalik korraldus tuleb väljastada niipea kui võimalik. Samuti on keelamiskorralduse või muu sarnase korralduse kehtivusaja pikendamiseks vaja väljastada otsuse dokument.
Kuid keelamiskorralduste ja muude sarnaste korralduste puhul on probleemiks olnud juhtumid, kus isikud keelduvad ilma õigustatud põhjuseta vastu võtmast keelamiskorralduse või muu sarnase korralduse dokumenti või kehtivusaja pikendamise otsuse dokumenti, või kui dokumentide saaja asukoht on teadmata.
Näiteks on olnud juhtumeid, kus isikud on ignoreerinud politsei telefonikõnesid, mis on viinud aja kulutamiseni kontakti loomiseks, ja isegi kohtumiste ajal on isikud keeldunud otsuse dokumenti vastu võtmast, mis on nõudnud veenmist ja dokumentide hilisemat väljastamist, mis on omakorda nõudnud rohkem aega.
Samuti on olnud juhtumeid, kus kahtlusalused, kellele on vahi all olles antud keelamiskorraldus, on pärast vabastamist kadunud ja seetõttu pole olnud võimalik keelamiskorralduse kehtivusaega pikendada.
Neile juhtumitele reageerimiseks on viidatud seadusele, mis käsitleb ebaõiglaste tegevuste ennetamist jõugude liikmete poolt. Selle seaduse kohaselt, kui isik keeldub ilma õigustatud põhjuseta dokumenti vastu võtmast või kui dokumentide üleandmine on keeruline, näiteks kui isik ei viibi oma elukohas, on lubatud jätta dokumendid isiku elukohta. Samuti on lubatud “avalik teadaanne”, mis võimaldab keelamiskorralduse või muu sarnase korralduse dokumentide üleandmise mõju, kui isiku elukoht on teadmata.
Avalik teadaanne on menetlus, mida kasutatakse siis, kui teise poole aadressi või muud sarnast ei teata. Kui taotlus esitatakse kohtule, postitab kohus selle teatud aja jooksul ja kui see on avaldatud ametlikus teatajas vähemalt üks kord, loetakse see kättetoimetatuks.
Arvestades neid asjaolusid, on seadusemuudatusega nüüd keelamiskorralduste ja muude sarnaste korralduste puhul ette nähtud, et need tuleb edastada kirjalikult ja kui aadress või elukoht pole teada, võib kasutada avalikku teadaannet. See tähendab, et keeldumine või vastuvõtmisest keeldumine pole enam lubatud.
Järelejäänud probleemid
Viimase muudatusega Jaapani jälitamisvastases seaduses (Stalker Control Law), mida me selgitasime eelmises osas, käsitleti “GPS-seadmete kasutamist asukoha teabe hankimiseks ilma nõusolekuta” ja “jälgimist või muud tegevust isiku praeguse asukoha läheduses”. Järgmises osas selgitasime “dokumentide pidevat saatmist hoolimata keeldumisest” ja “keelumääruste ja muude meetmete reguleerimist”.
Kuigi see on ajaga kaasas käiv muudatus ja seda tuleb tervitada, ei ole see siiski piisav ja jätab endiselt mõned probleemid lahendamata. Näiteks parlamendis, kus arutati viimast muudatusettepanekut, väljendasid mitmed parlamendiliikmed kahtlusi seaduse üle, mis piirab jälitamise “armastuse või muu positiivse tunde rahuldamise eesmärgiga” ja jätab välja lihtsa tüli tõttu jälitamise.
Tegelikult viitavad kahtlustatavad kohtus sageli järgmisele:
Seadus jälitamise ja muude tegevuste reguleerimise kohta
(Määratlus) Artikkel 2
Selles seaduses tähendab “jälitamine jne” tegevust, mille eesmärk on rahuldada armastuse või muu positiivse tunde või rahuldamata jäänud viha tunnet konkreetse isiku suhtes, tehes ühte järgmistest tegevustest konkreetse isiku või tema abikaasa, otseste või koos elavate sugulaste või teiste isikutega, kellega konkreetne isik on tihedalt seotud ühiskondlikus elus.
ja väidavad sageli, et nende tegevusel ei olnud “armastuse või muu positiivse tunde või rahuldamata jäänud viha tunnet rahuldavat eesmärki”.
Kahtlustatav, kes oli seotud GPS-i kasutamise juhtumiga, mis seekord probleemiks osutus, väitis, et tahtis teada saada, miks ohver temaga lahku läks, ja otsis tõendeid ohvri suhetest teiste inimestega suhte ajal, ning et tal ei olnud “armastuse või muu positiivse tunde või rahuldamata jäänud viha tunnet rahuldavat eesmärki”.
Kohtu vastus oli:
Kuritegu toimus 2016. aasta 23. aprillist kuni 2017. aasta 23. veebruarini, umbes 10 kuud, ja kahtlustatav otsis asukohta üle 600 korra, isegi kui GPS-seadme aku oli täis, see kestis ainult nädal kuni 10 päeva, nii et ta pidi iga kord ohvri auto üles otsima, GPS-seadme tagasi võtma, selle uuesti laadima ja ohvri auto külge kinnitama.
Saga District Court otsus, 22. jaanuar 2018
Kahtlustatava ülaltoodud tegevused näitavad obsessiivset järjekindlust, mis tuleneb meeste ja naiste vahelistest probleemidest, ja on õiglane tunnistada, et tal oli eesmärk, isegi kui ta tahtis ka uurida truudusetust.
Kohtuotsus lükkas kahtlustatava väited tagasi, kuid tulevikus võib tekkida olukordi, kus on raske tunnistada “armastuse või muu positiivse tunde või rahuldamata jäänud viha tunnet rahuldavat eesmärki”.
Jälitamine on algusest peale obsessiivne, seega ei pruugi see tingimata tuleneda “armastusest või muudest positiivsetest tunnetest”.
Näiteks võib olla “viha tunne, mille eesmärk on rahuldada diskrimineerimist”, ja isegi kui see ei ole armastus, võib moonutatud õiglustunne, mis tuleneb teise isiku avaldustest, eskaleeruda ja areneda tegevuseks, mille puhul on märgatav obsessiivne järjekindlus. Paljud inimesed on mures “armastuse nõude” pärast, mis võib olla järgmise muudatuse punkt.
Kokkuvõte
Jaapani Stalkerite Reguleerimise Seadus on ajaga kaasas käinud ja seda on korduvalt muudetud. Kuid see ei tähenda, et viimane muudatus on lõplik. Seadust muudetakse ka edaspidi, et see vastaks ajastu vajadustele. Soovime, et seadusandlus oleks alati valmis reageerima info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengule, et mitte jääda sündmustest maha.
https://monolith.law/reputation/stalker-regulation-law[ja]
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolise õigusbüroo on õigusbüroo, millel on kõrge erialane pädevus IT-s, eriti interneti ja õiguse valdkonnas.
Kui stalkimisohvrite olukord muutub tõsisemaks, võib olla oht, et isikuandmed ja alusetud laimud levivad internetis. Sellised kahjud on muutumas suureks probleemiks “digitaalse tätoveeringu” kujul. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.
Category: Internet
