MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

Internet

Võrgukiusamisele ja muule reageerimine: alaealiste ohvrite mainekahju haldamise kohtuprotsess

Internet

Võrgukiusamisele ja muule reageerimine: alaealiste ohvrite mainekahju haldamise kohtuprotsess

Internetis levitatava laimu ja kiusamise osas on juhtumeid, kus “koolikiusamine” reaalses maailmas levib ka internetti, ning juhtumeid, kus alaealised saavad ohvriks, on üha rohkem. Sellistel juhtudel on võimalik alaealise ohvri nimel kohtusse kaevata.

Vaatleme siin, kuidas kohtus koheldakse juhtumeid, kus alaealine on internetis levitatava laimu ja kiusamise ohver.

Muuseas, sarnase, kuid erineva teemana, kui mitte ohver, vaid kahju tekitaja on alaealine, selgitame seda üksikasjalikult allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/reputation/minors-responsibility-law[ja]

Keskkooliõpilase juhtum, kelle auõigusi rikkuv artikkel postitati

Juhtumi ülevaade

See on juhtum, millest rääkisime eespool viidatud artiklis. Teise keskkooli 9. klassi õpilane, kes käis samas õppekursusel, postitas anonüümsele foorumile artikli, mis rikkus teise 9. klassi tüdruku auõigusi. Tüdruk nõudis kahjutasu ebaseadusliku tegevuse eest.

Kohtuasja areng kannatanu vaatenurgast

Süüdistatav käis teises keskkoolis ja kuigi ta ei olnud kunagi otse suhelnud hagejaga, käisid nad mõlemad samas inglise keele õppekursusel. Kursusel tekkis idee, et kõik postitavad kommentaare hageja blogisse. Süüdistatav postitas artikli, et tülitada hagejat. Artiklis oli märgitud hageja keskkooli nimi ja klass, ning selgelt välja toodud hageja nimi. Artiklis väideti, et hageja on inimene, kellel on nõrk seksuaalmoraal ja kes on valmis seksima igaühega.

Kohus leidis, et kuna süüdistatav oli postitanud internetifoorumisse, mida saavad lugeda paljud inimesed, artikli, milles ta oli märkinud hageja nime ja keskkooli ning väitnud, et hageja on inimene, kellel on nõrk seksuaalmoraal ja kes on valmis seksima igaühega, on selge, et see postitus alandas hageja sotsiaalset hinnangut. Kohus tunnistas, et auõigusi oli rikutud.

Kohtuotsus ja vanuse küsimus

Kohtuotsuses märgitakse, et “kuna mõlemad pooled olid toona keskkooliõpilased, on raske täpselt mõista nende toonast olukorda ja tundeid”, kuid ei viidata vanusest tulenevale suurenemisele või vähenemisele. Kohus mõistis süüdistatavalt välja 500 000 jeeni moraalse kahju hüvitamiseks, 200 000 jeeni uurimiskulude katteks ja 70 000 jeeni advokaaditasudeks, kokku 770 000 jeeni. (Tokyo District Court otsus, 20. detsember 2012 (2012 aasta Gregooriuse kalendri järgi)).

Privaatsusõiguse rikkumisega seotud artikli postitamise juhtum põhikooli õpilase puhul

Juhtumi ülevaade

2channeri teemas “Inagi linna A põhikooli õpetaja vägistamisjuhtum” hakkasid ilmuma postitused, mis puudutasid selle kooli õpilasi. Ühes postituses mainiti A põhikooli õpilast, kes oli väljaspool kooli jalgpalliklubi abikapten, avaldades tema nime ja kirjeldades tema elukohta väljendiga “X-i aadress on siin? Shinkansen Nozomi B korterelamu ○○ seeria”, kasutades rongi nime sarnast väljendit. Lisaks rikuti tema auõigusi, kutsudes teda nimedega nagu “Ema poeg X”, “Varukapten” ja “X on kehv”. Selle tulemusena esitas põhikooli viienda klassi õpilane internetiteenuse pakkujale taotluse saatja andmete avaldamiseks.

https://monolith.law/reputation/2ch-harmful-rumor-comment[ja]

Kohtuasja areng kannatanu vaatenurgast

Kohus leidis, et “õigus mitte avaldada mõtlematult isikut tuvastavat teavet, nagu nimi ja aadress, on isiklik huvi, mida tuleb ebaseadusliku tegevuse seaduse alusel kaitsta”. Internetikasutajate jaoks, kes loevad neid artikleid, on võimalik täpselt kindlaks teha õpilase kool ja elukoht ning nende avaldamiseks pole õigustatud põhjust. Seega tunnistas kohus privaatsusõiguse rikkumist.

Vaide esitanud internetiteenuse pakkuja väitis, et “artikli üldine vorm ja väljendusviis jätavad lugejale mulje, et küpsemata vanuses (põhikooliõpilane) saatja kirjeldab alusetult oma klassikaaslast negatiivselt, kuid see ei ole piisavalt ebaseaduslik, et kujutada endast ebaseaduslikku tegevust”. Kuid kohus leidis, et artikkel rikub selgelt kaebaja privaatsusõigusi ja kuna kaebaja kavatseb esitada saatjale nõude ebaseadusliku tegevuse tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks, käskis kohus internetiteenuse pakkujal avaldada saatja andmed. (Tokyo District Court, 18. detsember 2015 (2015. aasta Gregooriuse kalendri järgi))

Kohus tunnistas, et postitus ei olnud lihtsalt küpsemata põhikooliõpilase negatiivne kirjeldus, vaid ebaseaduslik tegevus.

Teiselt poolt, näiteks väljend “Ema poeg X” annab negatiivse mulje (“ema poeg”), kuid see jääb lihtsalt kaebaja pilkamiseks, ilma et oleks esitatud konkreetseid tõendeid, ja ei saa öelda, et see paneb inimesi uskuma, et kaebaja on ema armastav ja otsustusvõimetu isik. Seega ei tunnistanud kohus, et see vähendab sotsiaalset hinnangut, ega tunnistanud auõiguse rikkumist.

Keskkooliõpilase juhtum, kelle nimi on postitatud kui kiusamise ohver

Juhtumi ülevaade

On olnud juhtumeid, kus laialdaselt avaldatud kiusamisjuhtumi ohvri nimi on postitatud 2channerli teemas “Kawaguchi linna a keskkooli b osakonna kiusamise juhtum” ning kiusamise fakt on kirjeldatud, rikkudes privaatsusõigust. Selle tulemusena on taotletud saatja teabe avalikustamist läbiva teenusepakkuja kaudu.

Kohtuasja areng ohvri vaatenurgast

Hageja astus Kawaguchi linna a keskkooli ja liitus b osakonnaga, kuid hakkas kiusamist ja füüsilist karistust saama teistelt osakonna liikmetelt ja nõustajatelt SNS-i kaudu, mis viis selleni, et ta ei suutnud enam kooli minna.

Umbes kuu aega pärast seda, kui ajalehed hakkasid teatama kiusamisest, füüsilisest karistusest ja koolist puudumisest, loodi 2channerli teema. Pärast ajaleheartikli teksti tsiteerimist postitati palju anonüümseid ja pseudonüümseid artikleid, mis tundusid olevat seotud isikute poolt. Artiklites, mis sisaldasid selliseid väiteid nagu “Kas te ei räägi üldse, et ○○-kun algatas tüli? Kas te olete vanem, kes räägib ilmselgeid valetunde ilma häbita?”, oli “○○-kun” hageja klassikaaslaste jaoks lihtne tuvastada.

Hageja väitis, et kuna kiusamise ohver ei ole teatatud olevat hageja ja avalikkus ei soovi seda avaldada, kui võtta aluseks üldine tundlikkus, ning see on endiselt teadmata üldisele avalikkusele, tuleks seda kaitsta privaatsusena. Tõepoolest, teave selle kohta, et ollakse kiusamise ohver, võib olla tundlik isiklik teave, mis on haigusteabele lähedane.

Kohus leidis, et asjaolu, et isik on kiusamise ohver, on isiklik fakt, mida inimene ei soovi teistele suvaliselt teada anda, kuna see võib põhjustada eelarvamusi ja laimamist, kui see levib piiramatult, ning see kuulub seadusliku kaitse alla privaatsusena. Kuna postitaja on avaldanud asjaolu, et hageja on kiusamise ohver, läbi postituste, ja seda ei saa öelda, et hageja on nõustunud või et see on taluvuse piirides või et muud õigused on ülimuslikud, nii vormiliselt kui ka sisuliselt, on see selgelt rikkunud hageja privaatsust. Kohus andis korralduse avaldada saatja teave läbiva teenusepakkuja kaudu. (Tokyo District Court otsus 10. detsembril 2018 (Gregooriuse kalendri aasta)).

Kiusamisjuhtumites on sageli nii, et mitte ainult süüdlased, vaid ka ohvrid on “kindlaks määratud rühma” poolt kindlaks määratud ja neist saavad laimamise objektid, kuid on võimalik reageerida privaatsusõiguse rikkumisena.

https://monolith.law/reputation/personal-information-and-privacy-violation[ja]

Juhtum, kus 2-aastase lapse portreeõigusi rikuti Twitteri postitusega

Twitteris postitati valeuudis, milles väideti, et “hoolimata minu vastuseisust ja asjaolust, et mu lapselaps nuttis ja tahtis koju minna, viis mu tütar ta julgeolekuseaduse vastu protesteerima ja lapselaps suri kuumarabandusse”. Postituse juurde oli lisatud pilt, mis oli võetud veebist. Juhtumi kohta esitati avaldus, milles nõuti postitaja andmete avalikustamist, kasutades kaebajana tol ajal 2-aastast last.

Kohtuasja areng kannatanu vaatenurgast

Kaebatav väitis, et kuna pilt oli juba veebis avaldatud, ei rikkunud selle lisamine postitusele kaebaja portreeõigusi. Kuid kohus leidis, et portree kasutamine, mis väljendab isiklikku väärtust ja on tihedalt seotud isiksusega, peaks olema jäetud pildistatava otsustada. Asjaolu, et pilt oli avaldatud veebiteenuses, ei tähenda, et seda saaks piiranguteta avaldada või et pildistatud kaebaja oleks pildi avaldamisele üldiselt või vaikimisi nõus. Kohus tunnistas portreeõiguse rikkumise ja käskis internetiteenuse pakkujal avaldada postitaja andmed. (Niigata ringkonnakohus, 30. september 2016)

Kohtuotsuses väitis kaebatav, et kuna postitus ei alandanud kaebaja sotsiaalset hinnangut, ei rikkunud pildi lisamine postitusele kaebaja portreeõigusi. Kuid kohtuotsuses märgitakse, et portreeõigus on õigus mitte lasta enda välimust või käitumist ilma põhjuseta pildistada või avaldada, ja sotsiaalse hinnangu langus ei ole otseselt seotud portreeõiguse rikkumisega. Kohtuotsuses ei mainita eraldi, et kaebaja oli 2-aastane.

Muuseas, lapse isa ja vastutav advokaat korraldasid 23. veebruaril 2017 (2017) Niigatas pressikonverentsi, kus nad teatasid, et olid tuvastanud postitaja ja et kokkulepe oli saavutatud. Selle kohaselt kirjutas valeuudise postitanud 50-aastane mees isale vabanduskirja ja maksis hüvitist ja uurimiskulusid, mille summat ei avaldatud.

Kokkuvõte

Kui õiguste rikkumise ohver on alaealine, on võimalik kohtuasja algatada, kasutades alaealist ohvrit hagejana.

Praktilisel tasandil tähendab see, et kohtuasja volikirjas on alaealine õiguste rikkumise ohver volitajana ning tema seaduslikud esindajad – vanemad – allkirjastavad ja pitserdavad volikirja.

Kui alaealine laps on ohvriks langenud, peavad hooldajad kiiresti reageerima. Konsulteerige kogenud advokaadiga ja taastage lapse õigused.

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Tagasi üles