Kui palju on privaatsuse rikkumise hüvitis? Advokaat selgitab praktilist turgu
Kui tunnistatakse au teotamist või privaatsuse rikkumist, on võimalik nõuda hüvitist. Hüvitis on määratletud kui “mitte materiaalse, vaid vaimse kahju hüvitamine” (Jaapani Ülemkohus, 22. veebruar 1994 (1994)). Kuid kuna valu astme objektiivne ja kvantitatiivne mõistmine on keeruline, arvutatakse see arvesse võttes erinevaid tegureid.
Kui palju on siis üldiselt hüvitist?
Praktikas on privaatsuse rikkumise hüvitised kalduvus olla madalad, kuid selles artiklis selgitame hüvitiste määra, tuginedes tegelikele juhtumitele.
https://monolith.law/reputation/compensation-for-defamation-damages[ja]
Privaatsuse rikkumise kohtupraktika ja hüvitis
Rinnavähi ravi kogemuse juhtum
Haiguslugu võib olla tihedalt seotud teie tervisliku seisundi ja füüsiliste omadustega ning see on midagi, mida keegi ei soovi avalikustada suurele hulgale inimestele. Antud juhtumis oli probleemiks “noorte rinnavähi” haiguslugu.
On olnud juhtumeid, kus naine, kes anonüümselt haldas blogi oma rinnavähi ravi kogemusest, sai tänu kostja postitusele tuvastatud oma nime, vanuse, töökoha jms järgi. See tõi kaasa asjaolu, et tema noorukieas rinnavähi haigestumise fakt sai teatavaks üldsusele, rikkudes tema privaatsust, mille tulemusena ta esitas hagi.
Kohus leidis, et
“Fakt, et on haigestunud rinnavähki, ning ravi käik ja tulemused on eraelulised küsimused ning neid tõlgendatakse tavaliselt kui fakte, mida ei soovita avalikustada, lähtudes tavalise inimese tundlikkusest.”
Tokyo District Court otsus 13. juunil 2014 (Gregorian calendar year)
ja tunnistas, et kostja on rikkunud hageja privaatsusõigusi, määrates kostjale hüvitiseks 1,2 miljonit jeeni ja advokaaditasudeks 120 000 jeeni, kokku 1,32 miljonit jeeni.
https://monolith.law/reputation/scope-of-privacyinfringement[ja]
https://monolith.law/reputation/disease-information-and-privacy-infringement[ja]
Juhul, kui avaldatakse palgatõendid jms
On olnud juhtumeid, kus palgatõendi avaldamise tõttu on nõutud kahjutasu.
Üks näide on juhtum, kus suurettevõtte ja alltöövõtjate kirjanike ning erinevate tööstusharude palgaerinevuste küsimust käsitleva artikli avaldamise tõttu nõudis naissoost töötaja, et ettevõte, kes artikli avaldas oma internetis asuval saidil, maksaks talle kahjutasu privaatsuse rikkumise eest.
Süüdistatava ettevõtte X tegevjuht, süüdistatav Y, avaldas X-i poolt juhitud saidil artikli pealkirjaga “Rahva töötahte kahandav ettevõte ○○ ja selle ebanormaalne palk”. Artiklis mainiti kirjastuse nime ja nädalalehe nime ning toodi ära selle naissoost töötaja “palgatõend”, “tulumaksu kinnipidamise teatis” ja “eripiirkonna elanike maksu/erikogumise maksusumma teatis”. Artiklis märgiti, et selle naissoost töötaja palk on “üle 760 000 jeeni”.
Artiklis avaldatud palgatõendid jms olid töödeldud nii, et töötaja number ja nimi ei olnud nähtavad, kuid oli võimalik tuvastada, et ta kuulub “△△ ajakirja” toimetusse. “△△ ajakirja” toimetus koosnes 20-25 inimesest, kellest umbes 10 olid töötajad, ja ainus 20ndates naissoost töötaja oli hageja. Teisisõnu, märkimisväärne hulk inimesi, kes tundsid hagejat ettevõttes või samas valdkonnas, suutsid tuvastada, et artiklis mainitud isik on hageja.
Kohus leidis, et
“Privaatsuse rikkumine ei piirdu ainult avaldamisega suurele hulgale inimestele, vaid võib tekkida ka siis, kui teave avaldatakse kindlale rühmale või kindlale isikule.”
Jaapani Ülemkohus, 14. märts 2003 (2003)
ja lisaks,
“Isegi kui teave on selline, mida tuleks loomulikult avaldada teatud hulgale inimestele või mis ei ole eriti salastatud, on loomulik, et inimene ei soovi, et see avaldataks neile, keda ta ei soovi. Sellist ootust tuleks kaitsta.”
Jaapani Ülemkohus, 12. september 2003 (2003)
On mõistlik eeldada, et hagejat tundvate inimeste seas on neid, kes said esmakordselt teada hageja 2005. aasta juuni palga ja 2004. aasta aastapalga või nägid esmakordselt hageja palgatõendi või tulumaksu kinnipidamise teatise tegelikku pilti. On ilmne, et hageja konkreetne palgasumma teatud ajahetkel, aastapalk ja palgatõendi jms tegelikud dokumendid kuuluvad asjade hulka, mida ta ei soovi avaldada, võttes arvesse üldist tundlikkust.
Tokyo District Court, 1. oktoober 2010 (2010)
Seega tunnistas kohus privaatsuse rikkumist ja määras 500 000 jeeni suuruse hüvitise ning 50 000 jeeni suuruse advokaaditasu, kokku 550 000 jeeni.
Avalikustatud amet, kliiniku aadress ja telefoninumber
Silmakirurg esitas kohtuasja kahjutasu nõudmiseks, kui tema amet, kliiniku aadress ja telefoninumber avaldati Nifty foorumis, kus ta oli vaidluses teise osapoolega.
Kuigi kliiniku aadress ja telefoninumber olid avaldatud piirkondlikus kutsetelefoniraamatus ja neid oli raske pidada puhtalt eraeluliseks küsimuseks,
kohtuotsus oli järgmine:
“Isik, kes on avaldanud oma isikuandmeid teatud eesmärgil, ei soovi, et neid andmeid kuritarvitataks väljaspool seda eesmärki, ja see ei ole ebamõistlik soov. See on ka kasu, mida tuleks kaitsta. Ja selline isikuandmete kontrollimine on privaatsusõiguse põhiomadus ja see hõlmab seda.”
Kobe District Court otsus, 23. juuni 1999 (1999)
Ja kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja 200 000 jeeni suurune hüvitis, 2380 jeeni suurune unetusravi kulu, kokku 202 380 jeeni.
Kui avalikustatakse abikaasa ja sugulaste nimed, aadressid ning sugulaste juhitud ettevõtte nimed
On olnud juhtumeid, kus hagejad on nõudnud kahjutasu kostjalt, väites, et “2channer” sisaldab hageja abikaasa ja sugulaste nimesid, aadresse, sugulaste nimesid ning sugulaste juhitud ettevõtte nimesid, mis on kõigile kolmandatele isikutele nähtavad.
Kohtu seisukoht oli järgmine:
“Isiku nimi, aadress ja ettevõtte asukoht ei kuulu privaatsuse alla, mida teised ei soovi teada.”
Tokyo District Court otsus 21. jaanuaril 2009 (Gregoriaani kalendri järgi 2009)
Kohtuotsus lükkas tagasi kostja väite, et isiku nimi ja aadress ei kuulu privaatsuse alla, tunnustades, et need on selgelt privaatsuse rikkumised. Kohtuotsus mõistis kostjalt hagejale ja tema abikaasale kumbki 100 000 jeeni ning advokaaditasu 20 000 jeeni, kokku 240 000 jeeni.
Juhtum, kui kahtlustatava kohta käiv uurimisteave lekib interneti kaudu
On olnud juhtumeid, kus alaealine hageja, keda kahtlustati liiklusseaduse rikkumises, nõudis kahjutasu, kuna tema aadress, elukutse, nimi, sünniaeg ja muu isiklik identifitseerimisteave, samuti juhtumi üksikasjalikud andmed lekkisid interneti kaudu välja politseiniku isiklikust arvutist, kes oli koostanud uurimisdokumendid. Uurimist läbi viinud politseinik salvestas juhiseid eirates uurimisdokumendi mustandi arvuti kõvakettale, viis juhiseid eirates arvuti koju ja ühendas selle internetiga, märkamata, et arvuti oli viirusega saastunud. Kohus leidis, et
see teave on noore inimese väärtegude kohta ja peaks olema varjatud noore inimese tervisliku kasvatuse huvides. Politseinik A tegevuse tõttu tekkis juhtum, mis ei oleks tohtinud juhtuda – teabe leke. Selle tulemusena mitte ainult ei olnud hageja varjatud teave paljude inimeste jaoks, kes kasutasid Winny’t, kättesaadav, vaid seda teavet võis alla laadida ja printida, mis tähendab, et see võis olla laialdaselt kättesaadav ka inimestele, kes ei kasuta internetti. On ilmne, et hageja privaatsusõigusi, mis põhinevad isiksuseõigusel, on rikutud selle teabe lekke tõttu.
Sapporo ringkonnakohus, otsus 28. aprillil 2005 (Gregoriaani kalendri järgi)
Arvestades, et tegemist oli väärteoga, mis oli suhteliselt kerge, mõistis kohus kostjalt välja 400 000 jeeni kahjutasu.
Fotode omavoliline ümberpostitamine Twitteris
On olnud juhtumeid, kus modell, kes on seotud foto autor, on kohtusse kaevanud juhtumi, kus foto, mille kaasautor postitas Twitterisse, kopeeriti ilma loata, rikkudes autoriõigusi, privaatsust ja isikuõigusi.
Kohus tunnistas autoriõiguse (koopiaõiguse ja avaliku edastamise õiguse) rikkumist ning isikuõiguse rikkumist ning märkis,
“Arvestades foto sisu, võib öelda, et seda ei soovita avaldada üldise tundlikkuse alusel, seega on sellise foto avaldamine ilma isiku nõusolekuta privaatsusõiguse rikkumine”
ja
“Fakt, et foto subjekt on hageja, ei olnud veel ühiskonnas teada, seega võib öelda, et hageja on foto subjekt, mis sai võimalikuks alles pärast kostja tegevust, ja see fakt avaldati avalikkusele”
Tokyo District Court otsus 27. septembril 2018 (Gregooriuse kalendri aasta)
tunnistas privaatsuse rikkumist ja mõistis kostjalt välja kokku 471 500 jeeni (sh 300 000 jeeni privaatsusõiguse rikkumise eest) kahjutasu.
Kokkuvõte
Kahjutasu saamine on oluline, kuid esmalt on vaja eemaldada vastav artikkel. Ohvritel, kelle privaatsust on internetis postituste kaudu rikutud, on Jaapani “Teenusepakkuja vastutuse piiramise seaduse” alusel õigus nõuda postituse eemaldamist – “saatmise vältimise meetme taotlemise õigus”.
Kui teenusepakkuja ei nõustu postitust eemaldama, tuleb pöörduda kohtusse ja taotleda postituse eemaldamise ajutist korraldust või kasutada muid õiguslikke meetmeid.
Isikliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks on võimalik ka pärast eemaldamistaotluse täitmist, kui on olemas tõendid. Konsulteerige kogenud advokaadiga.
Category: Internet
