Kas ajaleheartiklite intranetti ümberpostitamine on lubatud? Kohtupraktika selgitus ajaleheartiklite autoriõiguse kohta

Mis õiguslikud probleemid võivad tekkida uudisartiklite reprodutseerimisel? Oma ettevõtte kohta käiva uudisartikli postitamine ettevõtte siseseks kasutamiseks mõeldud intranetile töötajatele informatsiooni jagamise eesmärgil võib teatud juhtudel kujutada endast autoriõiguste rikkumist. On olnud juhtumeid, kus uudisartiklite reprodutseerimise eest on ajalehed nõudnud kahjutasu autoriõiguste rikkumise tõttu.

Vaidlusaluses juhtumis olid hagejateks kaks ettevõtet: Chūnichi Shimbun ja Nihon Keizai Shimbun. Mõlemas kohtuasjas oli vastaspooleks Tokyo piirkonna raudteeettevõte, mis oli loonud uudisartiklite pildifailid ja laadinud need üles oma intranetile, võimaldades töötajatel neid vaadata.

Siin selgitame neid kahte uudisartiklite autoriõigusi puudutavat kohtuotsust.

Kas ajaleheartiklitele omistatakse autoriõigust?

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikli 10 lõige 1 toob näiteid, mis loetakse teosteks, sealhulgas punktis 1 “romaanid, stsenaariumid, esseesid, loengud ja muud keelelised teosed” ning punktis 8 “fototeosed”. Ajalehtede ja uudisteagentuuride poolt ajalehtedes või elektroonilistes meediakanalites avaldatud artiklid ja uudisfotod võivad kuuluda nende hulka.

Teisalt sätestab artikli 10 lõige 2, et “lihtsalt faktide edastamine, nagu juhuslikud teated ja ajakohased uudised, ei kuulu eelmises lõikes nimetatud teoste hulka”. Kui keskenduda ajaleheartiklite “faktide truule edastamise” aspektile, võib järeldada, et “ajaleheartiklitel ei ole autoriõigust”.

Siin on oluline märkida, et kasutatakse omadussõna “lihtsalt faktide edastamine”. Erinevalt surmakuulutustest, mis sisaldavad ainult teavet selle kohta, “kes, millal, kus ja mis põhjusel suri ning mis vanuses oli”, võivad artiklid, mille puhul ajakirjaniku väljendusviis toob kaasa erinevusi, kuuluda autoriõigusega kaitstavate teoste hulka.

Lisaks sätestab Jaapani autoriõiguse seadus teatud “erandlikud” juhud, kus autoriõigusi ja sellega seotud õigusi piiratakse, võimaldades kasutada teoseid ilma autoriõiguse omaniku loata (artiklid 30 kuni 47-8). Artikkel 30, mis käsitleb “koopiate tegemist isiklikuks kasutamiseks”, on suhteliselt laialt aktsepteeritud. Näiteks oma lemmik telesaate salvestamine, et seda perega vaadata, kuulub selle sätte alla. Kuidas on aga lood ajaleheartiklite kasutamisega ettevõtte või organisatsiooni intranetis? Võib väita, et kuna artikleid vaatavad ainult ettevõtte töötajad piiratud ulatuses, on tegemist isikliku kasutusega.

Seotud artikkel: Mis on intellektuaalomandi õiguste rikkumise riskid ja kuidas neid maandada[ja]

Ajaleheartiklite ja autoriõiguse kohtupraktika ①: Juhtum, kus hagejaks on Chūnichi Shimbun

Chūnichi Shimbun (中日新聞社) esitas raudteeettevõttele hagi, väites, et ettevõtte poolt nende ajaleheartiklite skaneerimine, pildiandmete loomine ja nende salvestamine ettevõtte sisevõrgu (intraneti) jaoks mõeldud salvestusseadmetele ning töötajatele võimaluse andmine neid andmeid intranetis vaadata, rikkus nende paljundusõigust ja avaliku esitamise õigust. Seetõttu nõudis Chūnichi Shimbun kahjutasu vastavalt Jaapani tsiviilseadustiku (民法) artiklile 709 või artiklile 715.

Raudteeettevõttes oli 2005. aasta augustis 533 töötajat ja ametnikku ning 2019. aastaks oli see arv kasvanud 728 töötaja ja ametnikuni. 2005. aastal loodi neljas jaamahalduskohas igaühele üks konto ja sõidujuhtimiskeskustes seitse kontot. 2015. aastaks oli kokku paigaldatud 39 arvutit ja 2019. aastaks 57 arvutit, mis olid võimelised intranetile juurde pääsema.

Viide: Nihon Keizai Shimbun | Shuto-ken Shin-toshi Tetsudōle määrati kahjutasu Chūnichi Shimbun artiklite loata kasutamise eest[ja]

Chūnichi Shinbunsha seisukoht

Chūnichi Shinbunsha (中日新聞社) väidab, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, millised artiklid olid nende raudteeettevõtte intraneti teadetetahvlil avaldatud kuni 2018. aasta märtsini (Heisei 30). Siiski väidavad nad, et avaldatud ajaleheartiklid, milles ajakirjanikud lisavad faktide valiku, olukorra analüüsi ja hinnanguid ning väljendavad loovalt mõtteid ja tundeid, tuleks tunnustada autoriõigusega kaitstud teostena. Lisaks väidab Chūnichi Shinbunsha, et neil on nende artiklite autoriõigused kui tööülesannete käigus loodud teosed.

Seotud artikkel: Mis on tööülesannete käigus loodud teosed? Neli nõuet ja meetodid, kuidas juriidiline isik saab autoriõigusi omandada[ja]

Raudteefirma väited

Vastuseks väitis kostja raudteefirma, et hageja ei ole täpselt määratlenud rikutud artikleid perioodil 1. september 2005 kuni 31. märts 2018 ning ei ole täitnud oma väidete tõendamiskohustust rikkumise kohta. Lisaks väitsid nad, et välja arvatud mõned artiklid, ei vaidlusta nad 2018. aasta artiklite autoriõiguse omadust.

Raudteefirma väitel ei saa väita, et artikkel on autoriõigusega kaitstud teos, kuni hageja ei ole täpselt näidanud, kus on artikli loovus. Lisaks väitsid nad, et kuigi hageja on ajalehtedele esitanud fakte (informatsiooni), mis on avaldatud ajaleheartiklitena, ei kvalifitseeru faktide (informatsiooni) lihtne edastamine autoriõigusega kaitstud teoseks. Isegi kui hageja on esitatud fakte (informatsiooni) mingil moel töödelnud, ei muutu artikkel selle töötlemise tulemusena automaatselt autoriõigusega kaitstud teoseks. Kuigi ajakirjad, mis käsitlevad aktuaalseid sündmusi, analüüsivad sageli fakte ja lisavad hinnanguid, mis võivad muuta artiklid autoriõigusega kaitstud teosteks, erinevad ajaleheartiklid sellest oluliselt, väitis raudteefirma.

Kohtu otsus

Kohus leidis esmalt, et osade artiklite puhul, mille suhtes raudteeettevõte vaidlustas autorsuse, on 2018. aasta (Heisei 30) artiklid, mis käsitlevad õnnetusi, uute seadmete või süsteemide kasutuselevõttu, kaupade müüki, meetmete tutvustamist, ürituste või projektide esitlemist, äriplaane, jaamade nimetusi, rongide lähenemismeloodiaid, vormiriietuse muutusi ja muid sündmusi. Õnnetusi käsitlevad artiklid on esitatud viisil, mis teeb suure hulga informatsiooni lugejale arusaadavaks, paigutades selle loogilisse järjekorda ja kasutades väljenduslikke võtteid. Teiste artiklite puhul on samuti kasutatud väljenduslikke võtteid, kombineerides artikli teemaga otseselt seotud fakte asjakohases järjekorras ja vormis, valikuliselt lisades või kokku võttes seotud isikute intervjuusid ja ütlusi. Seetõttu tunnustati 2018. aasta artikleid kui loomingulisi väljendusi ja autoriõigusega kaitstud teoseid.

2018. aasta artiklid on loovad väljendused ja seega tunnustatud autoriõigusega kaitstud teostena.

Tokyo ringkonnakohtu otsus, 6. oktoober 2022 (Reiwa 4)

Kohus tunnustas, et hageja töötajad lõid need artiklid tööülesannete käigus ja tunnustas artikleid autoriõigusega kaitstud teostena. Kohus leidis, et artiklite väljalõikamine ja nende piltide loomine ning intraneti üleslaadimine rikkus hageja paljundamisõigust ja õigust teost avalikkusele edastada.

Lisaks väitis kostja raudteeettevõte, et artiklite kasutamine oli mittetulunduslik ja avalikes huvides ning et hageja ajalehe erieeskirjade kohaselt peaks see olema tasuta, kuid kohus leidis, et kostja kui aktsiaseltsi tegevus ei saa olla mittetulunduslik ja artiklite kasutamine viib lõpuks kostja tulu suurenemiseni, mistõttu kostja väited ei ole põhjendatud.

2018. aasta (Heisei 30) ja varasemate artiklite osas leidis kohus, et on asjakohane tunnustada, et hagejal on autoriõigus 458 avaldatud artiklile, määrates kahju suuruseks 1 374 000 jeeni. 2018. aasta artiklite puhul määrati 139 artikli eest kahjuks 399 000 jeeni, kokku 1 773 000 jeeni, millele lisandus advokaaditasudele vastav kahjuhüvitis 150 000 jeeni, kokku määrati raudteeettevõttele maksmiseks 1 923 000 jeeni.

Ajaleheartiklite ja autoriõiguse kohtupraktika ②: Juhtum, kus hagejaks on Jaapani Majandusuudiste Agentuur

Jaapani Majandusuudiste Agentuur (Nikkei) väitis, et ajavahemikul august 2005 kuni aprill 2019 (Heisei 17 kuni Reiwa 1) avaldati raudteeettevõtte intranetis kokku 829 artiklit, mis rikkusid iga artikli autoriõigusi (paljundamisõigust ja avalikkusele edastamise õigust) ning nõudis raudteeettevõttelt ebaseadusliku tegevuse alusel kahjutasu (Tsiviilseadustiku artikkel 709, kahjusumma osas Autoriõiguse seaduse artikkel 114 lõige 3).

Viide: Jaapani Majandusuudised | Tsukuba Expressile määrati kahjutasu kohustus ettevõtte artiklite loata kasutamise eest[ja]

Jaapani Majandusuudiste Agentuuri väited

Jaapani Majandusuudiste Agentuur väitis, et “iga artikkel väljendab autori mõtteid ja tundeid, nagu imetlust, heakskiitu, kriitikat, hukkamõistu ja teabe väärtust, mis põhinevad valitud materjali sisul, mahul, struktuuril jne, ning sisaldab piisavalt sisu, et seda võiks pidada teoseks, mitte lihtsalt faktide edastamiseks mõeldud surma-, personalimuudatuste või autasustamisteateks,”

ja seetõttu “võib kõiki kõnealuseid artikleid pidada teosteks”.

Raudteeettevõtte väited

Seepeale väitis raudteeettevõte, et “ajaleheartiklid, mis edastavad ainult fakte, ei ole teosed” ja et isegi kui artikkel kuulub kirjanduse või teaduse valdkonda ning väljendab loovalt mõtteid või tundeid, siis on see teos, kuid loovus tähendab kunstilise inspiratsiooni originaalset väljendamist kirjandus-, maalikunsti-, muusikateostes või nende teostena väljendatud töödes. Seega, kui väljendatakse mõtteid, siis on teos mõtte väljendus, ja kui väljendatakse tundeid, siis on teos kunstilise inspiratsiooni loov väljendus,” väitis raudteeettevõte.

Ja et “üldised ajaleheuudiste artiklid on oma olemuselt faktide edastajad, mille eesmärk on täpsus ja kus loovus ei ole lubatud. Seetõttu ei ole üldised ajaleheuudiste artiklid loomult loovad ja neid ei saa pidada teosteks. Isegi kui ajakirjaniku artikli koostamise protsess on kõrgetasemeline intellektuaalne töö, ei ole see otseselt seotud loovusega,” väitis raudteeettevõte.

See on väide, et kuna ajaleheartiklid “peavad olema täpsed ja ei tohi sisaldada loovust”, siis ei ole need teosed.

Kohtu otsus

Kohus leidis, et iga artikkel “näitab, et vastutav ajakirjanik on oma uurimistulemuste põhjal artikli sisu selgelt ja lühidalt kokku võtnud pealkirjaga, kirjeldanud otsest fakti seoses artikli teemaga ning valinud kaasamiseks asjakohased seotud küsimused, artikli arendamise viisi ja kirjutamisstiili, näidates iga ajakirjaniku väljenduslikku leidlikkust,” ja seetõttu on iga artikkel “loovalt väljendatud mõte või tunne, mis kuulub kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonda” ehk teos (Autoriõiguse seaduse § 2 lõige 1 punkt 1) ning ei kuulu “ainult faktide edastamisele piirduvate uudiste ja ajakirjanduse” alla (Autoriõiguse seaduse § 10 lõige 2).

Kohus leidis,

Teoseks olemiseks nõutava loovuse taseme osas ei ole vaja kõrget kunstilisust või originaalsust, piisab, kui autor on avaldanud mingisugust isikupära. Sellises mõttes loovus ei eelda sisu fiktsionaalsust kui loomulikku elementi või eeldust, seega ei ole vastuolus ajaleheartiklite olemusliku täpsusnõudega ja need võivad eksisteerida koos, mis on ilmselge.

Tokyo ringkonnakohtu otsus, 30. november 2022

ja määras raudteeettevõttele kohustuse maksta autoriõiguste (paljundamisõiguse ja avalikkusele edastamise õiguse) rikkumisest tuleneva ebaseadusliku tegevuse eest kokku 829 artikli avaldamisega seotud kahjusumma 4 145 000 jeeni ja sellega seotud õigusabikulud 450 000 jeeni, kokku 4 595 000 jeeni.

Kokkuvõte: autoriõiguste küsimustes konsulteerige spetsialistiga

Kuigi tegemist on esimese astme kohtu otsustega, on tuvastatud, et ajaleheartiklid on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende kasutamine ettevõtte sisevõrgus (intranetis) rikub autoriõigust (koopiate tegemise õigust ja õigust teost avalikkusele edastada).

Lisaks tuleb olla teadlik, et isegi ettevõttesisesel kasutamisel ei pruugita seda pidada eraviisiliseks kasutamiseks, mis tähendab, et autoriõiguse rikkumise tõenäosus on kõrge. Isegi kui materjali kopeeritakse ettevõtte sisevõrku, on vajalik saada luba autoriõiguste omanikult, antud juhul ajalehelt. Autoriõigusega kaitstud teoste kasutamisel tuleb alati veenduda, et ei rikutaks teiste isikute autoriõigusi.

Ajalehtedega sarnaselt on ka elamupiirkondade kaartide autoriõiguslik staatus tihti kasutatav ettevõttesiseselt. Selle teema kohta saate rohkem lugeda järgnevast artiklist.

Seotud artikkel: Kas elamupiirkonna kaart on autoriõigusega kaitstud teos? Reiwa 4 (2022) aasta Zenrin kohtuasja selgitus[ja]

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on õigusteenuste pakkuja, millel on rikkalik kogemus IT valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas. Viimasel ajal on intellektuaalomandi õigused, sealhulgas autoriõigused, saanud palju tähelepanu. Meie büroo pakub lahendusi, mis on seotud intellektuaalomandiga. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Erinevate ettevõtete IT- ja intellektuaalomandi õigusteenused[ja]