Mis on „saatja teabe avalikustamise taotlus“, et tuvastada postituse teinud süüdlane?

Kui internetis tehakse postitusi, mis vastavad näiteks au teotamisele, tuleb mainekahju ja laimamise korral kiiresti tegutseda, näiteks pöördudes advokaadi poole.

Internetis ebaseaduslike postituste kohta advokaadile taotluse esitamisel on peamiselt võimalik teha kaks asja: kustutada vastav postitus ja tuvastada postituse teinud süüdlane. Süüdlase, ehk “saatja” “info” “avaldamise” “taotlemist” nimetatakse “saatja info avaldamise taotluseks”.

Saatja info avaldamise taotlus põhineb Jaapani “Internetiteenuse pakkujate kahju hüvitamise vastutuse piiramise ja saatja info avaldamise seadusel” (ametlik nimi “Teatud elektroonilise side teenuse pakkujate kahju hüvitamise vastutuse piiramise ja saatja info avaldamise seadus”, jõustus 27. mail 2002 (Heisei 14)). See on protseduur, kus nõutakse, et saidi haldajad ja teised, kes omavad teavet süüdlase (aadress, nimi, registreeritud telefoninumber jne) kohta, kes on internetis teinud au teotavaid või teisi laimavaid avaldusi, avaldaksid selle teabe.

Vajadus tuvastada postituse tegija

Kui olete saanud interneti mainekahjustuse ohvriks, ei pruugi postituste või artiklite kustutamine probleemi lahendada. Kui postitus või artikkel on lihtsalt kustutatud, ei tunne postituse või artikli autor end karistatuna.

Üldiselt, kui olete saanud internetis ebaseadusliku postituse tõttu mainekahju või laimamise ohvriks, on sellise artikli või postituse autoril, kes postitas selle foorumisse või muule saidile, ohvri ees tsiviilõiguse alusel kohustus hüvitada kahju, mis tuleneb ebaseaduslikust tegevusest. “Kahju” hõlmab kulusid, mis on tehtud autori tuvastamiseks (nt advokaaditasud) ja eraisikute puhul ka moraalset kahju. Seega, kui olete saanud mainekahju või laimamise ohvriks, võite nõuda kahjutasu autori ebaseadusliku tegevuse eest. Lisaks, sõltuvalt postituse sisust, võib tekkida ka kriminaalvastutus, nagu mainekahjustus või äritegevuse takistamine. Sellisel juhul kannab autor ka kriminaalvastutust.

Kuid enamik internetiartikleid, näiteks isiklikud veebisaidid, on anonüümsed ja enamik foorumipostitusi tehakse anonüümselt. Tavaliselt ei ole teada, kes või kus on autor reaalses maailmas. Ja kui autorit ei saa tuvastada, ei saa mainekahju või laimamise ohvriks langenud isik nõuda autorilt kahjutasu.

Lisaks, isegi kui mainekahjustuse või laimamise postitus on kustutatud, on sageli juhtumeid, kus sama sisuga teave postitatakse järjest erinevatesse saitidesse või foorumitesse. Üksikute postituste kustutamine viib sageli mängu “püüa hiirt”, mis ei aita ohvri kahju hüvitada.

Selles suhtes, kui tuvastate autori ja määrate talle korraliku karistuse, saate tõhusalt vältida juhtumi kordumist ja vähendada sellega seotud tarbetuid kulusid. Seetõttu sätestab Jaapani “Internetiteenuse pakkujate vastutuse piiramise seaduse” (Provider Liability Limitation Act) artikkel 4 vahendid, mis võimaldavad ohvritel tuvastada anonüümseid autoreid internetis.

Mis on teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus, mis nõuab postituse teinud süüdlase teabe avalikustamist?

Teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus on seadus, mis määratleb internetiteenuse pakkujate ja foorumi haldajate vastutuse, kui internetis tekivad probleemid, nagu au teotamine või autoriõiguste rikkumine. Teenusepakkuja vastutuse piiramise seaduse kohaselt on teenusepakkuja, kelle halduses olevas internetiteenuses on seaduse või õiguste vastaseid kahjulikke postitusi, õigus need postitused kustutada ja määratletakse ka vastutuse ulatus selliste postituste haldamisel. Lisaks kasutatakse teenusepakkuja vastutuse piiramise seaduses terminit “teenusepakkuja” laiemalt, viidates mitte ainult internetiteenuse pakkujatele, vaid ka elektrooniliste teadetetahvlite (BBS) haldajatele. Lihtsustatud, kuid ebatäpne väljend oleks:

• osalemine postituse teabe levitamises, kuid
• mitte olla postituse tegija ise

Teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus määratleb sellise isiku kui “teenusepakkuja (kindla elektroonilise side teenuse pakkuja)”.

Näiteks, kui teatud veebisaidi blogi kommentaaride sektsioonis tehakse postitus, mis solvab teatud isikut või rikub tema au, ei ole selle veebisaidi haldaja postituse tegija. Selles mõttes ei ole ta “süüdlane”. Kuid veebisaidi haldajal on võimalus see postitus kustutada ja veebisaidi haldajana peaks tal olema kohustus kustutada ebaseaduslikud postitused, mis rikuvad kellegi au, ja avalikustada teave, mida ta teab selle postituse tegija kohta. Teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus määratleb sellise isiku kui “teenusepakkuja (kindla elektroonilise side teenuse pakkuja)”.

Teenusepakkuja vastutuse piiramise seaduse kehtestamise tulemusena on ohvril, kelle au on rikutud või kelle vastu on tehtud muu sarnane postitus, õigus nõuda postituse tegija teabe avalikustamist teenusepakkujalt, näiteks eespool mainitud veebisaidi haldajalt.

(Teenusepakkuja vastutuse piiramise seadus)
Artikkel 4. Isik, kes väidab, et tema õigusi on rikutud teatud elektroonilise side kaudu levitatava teabe tõttu, võib nõuda teabe avalikustamist teatud elektroonilise side teenuse pakkujalt (edaspidi “avalikustamise seotud teenuse pakkuja”), kes kasutab teatud elektroonilise side seadmeid, mis on mõeldud teatud elektroonilise side jaoks, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
1. On selge, et nõudja õigusi on rikutud rikkumisteabe levitamise tõttu.
2. Kui nõudja vajab teabe avalikustamist kahju hüvitamise nõude esitamiseks või kui on muu õigustatud põhjus teabe avalikustamiseks.

Kirjutaja tuvastamise võimalikkusest

Jaapani “Provider Liability Limitation Act” (Provideri vastutuse piiramise seadus) nõuab kirjutaja teabe avalikustamiseks, et “õiguste rikkumine on ilmne”. See nõue, mida tavaliselt nimetatakse “õiguste rikkumise ilmsuseks”, on paljudes juhtumites probleemiks, kas see nõue on täidetud või mitte.

Internetis toime pandud ebaseaduslikud teod, mis on saatja teabe avalikustamise nõude objektiks, on mitut tüüpi. Selgitame neid kumulatiivselt.

Kas on toime pandud au teotamine (auõiguse rikkumine)?

Au teotamise (auõiguse rikkumise) korral on oluline, kas on olemas objektiivne tõendus, et ohvri isiklik väärtus, nagu tema väärikus, maine ja usaldusväärsus, on kirjutamise või muu tegevuse tõttu ühiskondlikult langenud. Lisaks on vaja, et ei oleks asjaolusid, mis viitavad ebaseaduslikkuse tõkestamise põhjustele (avalikkus, avalik huvi, tõepärasus). Internetis avaldatud sõnavabadust kaitseb ka väljendusvabadus (põhiseaduse artikkel 21), seega on juhtumeid, kus väljendusvabadus on ebaseaduslikkusest ülimuslik ja väljendust ei saa seadusevastaseks pidada. Kui väljendus, mida peetakse probleemiks, alandab konkreetse isiku ühiskondlikku hinnangut, kuid see näitab fakte, mis on seotud avaliku konkreetse huviga (avalikkus), ja selle eesmärk on ainult avaliku huvi edendamine (avalik huvi), ning näidatud faktid on tõesed (tõepärasus) või on mõistlik põhjus uskuda, et need on tõesed (tõepärasuse õigustus), siis ei ole au teotamine toime pandud.

https://monolith.law/reputation/defamation[ja]

Au teotamine on tüüpiline juhtum, kus tuleks tuvastada kirjutaja. Praktika kohaselt väidetakse umbes pooltes juhtumitest, kus nõutakse postitaja tuvastamist, au teotamist.

Privaatsuse rikkumine

Privaatsuse rikkumise korral on vaja, et oleks avalikustatud isikuandmeid või muid isiklikke andmeid, mida ohver ei soovi teistele teada anda. Nimi, aadress, sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress ja muu isiklik teave, samuti asjaolud, nagu kuriteo toimepanemine noorukieas või illegitiimne laps, on tavaliselt privaatsusandmed, mida inimesed ei soovi teistele teada anda. Kui fotosid või videopilte postitatakse internetis sellisel kujul, et isikut saab tuvastada, võib seda pidada privaatsuse rikkumiseks.

https://monolith.law/reputation/privacy-invasion[ja]

Autoriõiguse rikkumine

Autoriõiguse rikkumise korral saab saatja teabe avalikustamise nõude esitada ainult autor, kelle õigusi on rikutud. Seega peab autor enne saatja teabe avalikustamise nõude esitamist tõestama, et tal on autoriõigus. Autoriõigus kuulub põhimõtteliselt isikule, kes on loonud teksti, foto, pildi jne, kuid on ka juhtumeid, kus õigused on antud ettevõttele, näiteks “tööalase loomingu” korral.

Lisaks on suur küsimus, kas probleemne tegevus rikub autoriõigust. Näiteks kui probleemne tegevus on autoriõigusega kaitstud teose täpne kopeerimine (sõnasõnaline kopeerimine), on tõenäoliselt palju juhtumeid, kus see rikub autoriõigust (autoriõiguse seadusega määratud reprodutseerimisõiguse, avaliku edastamise õiguse jne rikkumine). Muudel juhtudel, nagu litsentsi (kasutusõiguse) olemasolu vaidlus või juhul, kui autoriõigusega kaitstud teost on muudetud, võib olla palju vaidluspunkte sõltuvalt probleemsest tegevusest, seega soovitame selle küsimusega pöörduda spetsialiseerunud advokaadi poole.

Autoriõiguse rikkumine on probleem ka nn “identiteedivarguse” korral. Näiteks kui isik, kes teeskleb teist isikut, postitab selle isiku poolt tehtud foto ilma loata Instagrami või muule sotsiaalmeedia platvormile, võib seda fotopostitust pidada autoriõiguse rikkumiseks. Identiteedivarguse korral tuleb kaaluda ka autoriõiguse rikkumise küsimust.

Identiteedivarguse korral kurjategija tuvastamise kohta on üksikasjalikumalt kirjutatud allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/reputation/spoofing-dentityright[ja]

Portreeõiguse või muude õiguste rikkumine

Provideri vastutuse piiramise seaduse kohaselt ei ole “õigused” eriti piiratud, seega on võimalik väita ka teiste õiguste, nagu “portreeõiguse”, rikkumist.

https://monolith.law/reputation/portraitrights-onthe-internet[ja]

Lõppkokkuvõttes, kui saab väita mõne õiguse, olgu see siis auõigus, privaatsusõigus, portreeõigus või mõni muu õigus, rikkumist, siis on see nõue täidetud.

Millal on “õigustatud põhjus” nõuda postituse tegija tuvastamist

Jaapani “Provider Liability Limitation Act” (Provideri vastutuse piiramise seadus) sisaldab sõnastust, et “õigustatud põhjus peab olema olemas postitaja teabe avalikustamiseks”. See nõue tähendab, et avalikustamise taotlejal peab olema mõistlik vajadus saada teavet postitaja kohta.

• Kuna see on vajalik postitaja eemaldamise taotluse esitamiseks
• Kuna see on vajalik tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks
• Kuna see on vajalik maine taastamise, näiteks vabandusreklaami taotlemiseks
• Kuna see on vajalik keelamisnõude esitamiseks
• Kuna see on vajalik juriidiliste meetmete, nagu kriminaalkaebuse esitamise korral isiku tuvastamiseks

Sellistel juhtudel tunnistatakse, et on olemas “õigustatud põhjus”. Teisisõnu, kui soovitakse otse rakendada postitaja teabe avalikustamise süsteemi eesmärki, on tüüpiline juhtum see, kui teabe avalikustamine on vajalik kahju hüvitamise nõude esitamiseks postitaja vastu. Teiselt poolt, kui soovitakse avalikustamist ebaõiglastel eesmärkidel, nagu eraõiguslik karistus, või kui kahjuhüvitis on juba makstud ja seega pole vaja juriidilisi meetmeid võtta, ei tunnistata seda.

Mis on “saatja teave” seoses postitustega

Kui kõik ülaltoodud nõuded on täidetud, on võimalik saada saatja teabe avalikustamist. See võimaldab tuvastada postituse teinud süüdlase.

Muuhulgas on “teave, mis aitab tuvastada rikkumise teabe saatja, nagu on sätestatud Jaapani seaduse artiklis 4 lõikes 1 ja mida määrab siseasjade ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus”, järgmine seitse punkti:

• Saatja nimi
• Saatja aadress
• Saatja e-posti aadress
• IP-aadress, mis on seotud rikkumise teabega
• Internetiühenduse teenuse kasutaja tuvastamise kood, mis on seotud rikkumise teabega mobiiltelefoni terminalist jne.
• SIM-kaardi tuvastamise number, mis on seotud rikkumise teabega
• Aasta, kuu, päev ja kellaaeg (ajatempel), mil rikkumise teave saadeti

Eriti märkimisväärne on siin IP-aadress.

Mis on postituse teinud süüdlase IP-aadress

IP-aadress on identifikaator, mida arvuti või nutitelefon, mis on ühendatud internetti, omab põhimõtteliselt ainulaadsena. Kui see IP-aadress on teada, saab tuvastada internetiteenuse pakkuja, mida postituse teinud süüdlane kasutas.

Anonüümsete foorumite puhul ei pea postituse teinud süüdlane registreerima oma aadressi ega nime saidile. Saitide haldajad ei ole üldse tuvastanud, kes on postituse teinud süüdlane. Vaadates seda saidi haldaja seisukohast, ei ole saidi haldaja üldse teadlik, kes on postituse teinud süüdlane. Seega, isegi kui nõuate saidi haldajalt postituse teinud süüdlase nime või aadressi avalikustamist, saate ainult vastuse, et “see on teadmata”. Sellisel juhul ei saa süüdlase tuvastada.

Kuid isegi sellisel juhul on saidi haldajad enamasti teadlikud postituse teinud isiku IP-aadressist.

Anonüümsete foorumite jne. süüdlase tuvastamise meetod

Seega,

1. esiteks nõuda anonüümsete foorumite jne. saidi haldajalt postituse teinud süüdlase IP-aadressi avalikustamist
2. nõuda postituse teinud süüdlase aadressi või nime avalikustamist teenusepakkujalt, kes on tuvastatud avalikustatud IP-aadressi põhjal

isegi anonüümsetes foorumites jne., on võimalik süüdlase tuvastada sellise protseduuri abil. Selle protseduuri kohta on üksikasjalikumalt selgitatud allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

Kokkuvõte

Nagu ka laimavate artiklite kustutamine, nõuab saatja teabe avalikustamise taotlus keerukaid ja spetsialiseeritud protseduure ning on kõrge spetsialiseerumistasemega valdkond. Kui on vaja postitaja kindlaks teha, saab selle probleemi kiiresti ja sujuvalt lahendada, pöördudes internetiprobleemidega kursis oleva advokaadi poole.

Samuti on postituse teinud süüdlase kindlakstegemisel kindlasti ajapiirangud. See on tingitud asjaolust, et logid, mis on seotud süüdlasega, kaovad pärast teatud aja möödumist. Soovitame teil nõu pidada advokaadiga võimalikult varakult. Lisateavet advokaaditasude kohta leiate allolevast artiklist.

https://monolith.law/reputation/reputation-lawyers-fee[ja]

Kui soovite selle artikli sisu videona näha, vaadake meie YouTube’i kanali videot.

https://youtu.be/BxVgME6fNqI[ja]