MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

Internet

Muusikameloodia 'plagiaadi' piirid? Koopiate ja sekundaarsete autoriõiguste kohtuotsuste selgitus: 'Lähme kuhu iganes vs mälestuspuu juhtum

Internet

Muusikameloodia 'plagiaadi' piirid? Koopiate ja sekundaarsete autoriõiguste kohtuotsuste selgitus: 'Lähme kuhu iganes vs mälestuspuu juhtum

Muusikameloodiate “plagiaadi” küsimus on keeruline valdkond, mis asub loovuse ja autoriõiguse ristumiskohas. Eriti silmapaistev on tuntud kohtuotsus “Let’s Go Anywhere vs Memorial Tree” (「どこまでも行こうvs記念樹事件」), mis pakub märkimisväärset pretsedenti kopeerimise ja sekundaarsete autoriõiguste tõlgendamisel.

Selles artiklis selgitame autoriõiguse seadust ja kohtupraktikat vaatenurgast, millal muusika muutub “plagiaadiks”. Loomingulise tegevuse ja autoriõiguste kaitse vastu huvi tundvatele inimestele võib see teema olla olulise tähendusega.

Mis on „koopia“ ja „sekundaarne teos“ autoriõiguse seaduses

Koopia tähendab originaaliga sama asja eraldi loomist, originaali täpset taasloomist. Autoriõiguse seaduses on sätestatud:

Autoriõiguse seadus (koopiaõigus)

Artikkel 21. Autoril on ainuõigus oma teost kopeerida.

Seega, kui teost kopeeritakse ilma autori nõusolekuta, rikutakse koopiaõigust. Koopiaid, eriti muusika puhul, nimetatakse sageli “plagiaadiks” või “kopeerimiseks” ja need tekitavad sageli poleemikat.

Teiselt poolt, autoriõiguse seadus määratleb muusikateose arranžeeringu kui sekundaarse teose ja kui autorilt on saadud nõusolek, on selle loomine lubatud.

Autoriõiguse seadus artikkel 27 (tõlkeõigus, kohandamisõigus jne)

Autoril on ainuõigus oma teost tõlkida, arranžeeringut teha, muuta, dramatiseerida, filmida või muul viisil kohandada.

Selle arranžeeringu kohta toon ma näite suurest kohtuasjast, mis selgitab koopia ja sekundaarse teose erinevusi.

“Kuhu iganes läheme vs Mälestuspuu juhtum”

「どこまでも行こうvs記念樹事件」

Selles kohtuasjas kaebasid “Kuhu iganes läheme” (1966) helilooja, härra Asei Kobayashi, ja selle laulu autoriõiguste omanik, Kanai Muusikakirjastus, “Mälestuspuu” (1992) helilooja, härra Katsuhisa Hattori. Nad väitsid, et “Mälestuspuu” on “Kuhu iganes läheme” koopia. Hr Kobayashi nõudis kahjutasu oma nime esitamise õiguse ja identiteedi säilitamise õiguse rikkumise eest, samas kui Kanai Muusikakirjastus nõudis kahjutasu koopiate õiguste rikkumise eest. Teiselt poolt väitis kostja hr Hattori, et “Mälestuspuu” on eraldi laul “Kuhu iganes läheme” ja esitas vastuhagi, nõudes kinnitust, et tal on autoriõigused “Mälestuspuu” suhtes.

Seotud artikkel: Patendi, kaubamärgi, autoriõiguse jms intellektuaalomandi õiguste rikkumise risk ja selle vastumeetmed[ja]

Seotud artikkel: Au teotamise kohtuasja ja vastuhagi protsessi selgitus[ja]

Algkohtu otsus: hageja nõue lükati tagasi

Esimene kohtuotsus: hageja nõue lükati tagasi

Hageja väitis, et mõlemad lood koosnevad umbes 72% ulatuses samadest nootidest ning ülejäänud noodid on samuti kooskõlas samas harmoonias, ning et arranžeeringute abil saab neid koheselt varieerida, mistõttu on mõlemal lool sama meloodia.

Lisaks on “Let’s Go Anywhere” palju kordi arranžeeringutena avaldatud, see on kantud õpikutesse ning sellest on tehtud palju plaate, CD-sid ja trükiseid, nii et kõik teavad seda. Seega on võimatu, et kostja ei teaks seda laulu, ning “Memorial Tree” on koopia, mis on loodud tuginedes “Let’s Go Anywhere” laulule, väitis hageja.

Teiselt poolt tõi kostja välja osa meloodiast, väites, et mõlema loo meloodia mõjutab kuulajat erinevalt, ning et ka vorm ja harmoonia on erinevad. Lisaks on “Let’s Go Anywhere” loo osad koostatud Ameerika laulude ja Vene rahvalauludega sarnaste fraaside järjestusest, seega on suur tõenäosus, et sarnaseid fraase luuakse juhuslikult, isegi kui ei teata “Let’s Go Anywhere” laulust.

Selle peale otsustas Tokyo Maakohus (Tokyo Chihō Saibansho, 2000. aasta 18. veebruar), et mõlema loo samasus tuleb kindlaks teha, võttes esmalt arvesse meloodia samasust, kuid vajadusel tuleb arvesse võtta ka teisi elemente. Kohus võrdles kahte laulu fraas haaval, tunnistades, et mõned fraasid on märkimisväärselt sarnased, kuid ei saa öelda, et kõik fraasid on identsed.

Mõlemad lood ei ole meloodia osas, mis on võrdluse kõige olulisem element, identsed. Harmoonia osas võib öelda, et nad jagavad põhilist raamistikku, kuid konkreetne harmoonia on erinev. Samuti on erinev rütm. Seega, ilma et peaksime hinnangut andma ülejäänud aspektide osas, ei saa me tunnistada, et “Memorial Tree” on “Let’s Go Anywhere”ga identne, seega ei saa me öelda, et “Memorial Tree” on “Let’s Go Anywhere” koopia.

Tokyo Maakohus, 18. veebruari 2000. aasta otsus

Kohtuotsuse kohaselt lükati Kobayashi ja teiste nõue tagasi ning tunnistati, et Hattori omab autoriõigusi “Memorial Tree” laulu suhtes.

Kobayashi ja teised ei nõustunud selle otsusega ning nad esitasid apellatsiooni Tokyo Kõrgemasse Kohusse (Tokyo Kōtō Saibansho).

Apellatsioonikohtu otsus: hageja nõue rahuldatakse

Apellantideks olevad hr Kobayashi ja teised tõmbasid apellatsioonikohtus tagasi paljundusõiguse rikkumise väite. Nad väitsid, et “Mälestuspuu” on Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 11 alusel sekundaarne teos ning väitsid seadistusõiguse rikkumist.

Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 2 lõige 1 punkt 11

Sekundaarne teos – teos, mis on loodud tõlkides, seadistades, muutes või dramatiseerides originaalteost, filmides seda või muul viisil kohandades.

Seejärel, kui otsustada, kas tegemist on “paljundamise” või “seadistamisega”, ei ole fraaside võrdlemine ja samasuse otsustamine alati sobiv meetod. Jaapani autoriõiguse seadus ei määratle eriti “seadistamist”, kuid “kohandamise” kohta, mis on keelelise teose ühine positsioneerimine, on olemas järgmine pretsedent:

(Kohandamine on) tegevus, mille käigus luuakse uus teos, mis põhineb olemasoleval teosel ja säilitab selle olulised väljenduslikud omadused, lisades konkreetseid muudatusi, suurendusi või muudatusi, et väljendada loovalt uusi mõtteid või tundeid, nii et lugeja saab otse tajuda olemasoleva teose olulisi väljenduslikke omadusi.

Jaapani Ülemkohus, 28. juuni 2001 (Gregoriaani kalendri järgi)

Kohus järgis seda ja määratles “seadistamise” kui tegevuse, mille käigus luuakse uus teos, mis põhineb olemasoleval teosel ja säilitab selle olulised väljenduslikud omadused, lisades konkreetseid muudatusi, suurendusi või muudatusi, et väljendada loovalt uusi mõtteid või tundeid, nii et kuulaja saab otse tajuda originaalteose olulisi väljenduslikke omadusi.

Seejärel analüüsis kohus mõlema laulu samasust ja leidis, et

“Mälestuspuu” on loodud olemasoleva laulu “Let’s Go Anywhere” põhjal, säilitades selle olulised väljenduslikud omadused, lisades konkreetseid muudatusi, suurendusi või muudatusi, et väljendada loovalt uusi mõtteid või tundeid. See võimaldab kuulajal otse tajuda “Let’s Go Anywhere” olulisi väljenduslikke omadusi. Seega, kui Hattori loob “Mälestuspuu”, on see midagi muud kui “Let’s Go Anywhere” seadistamine autoriõiguse seaduse mõttes. Kuna on selge, et Kanai Music Publishing, apellandi, kellel on seadistusõigus, ei ole andnud luba, siis Hattori tegevus rikub apellandi seadistusõigust.

Tokyo High Court, 6. september 2002 (Gregoriaani kalendri järgi)

Seega tunnistas kohus, et “Mälestuspuu” on “Let’s Go Anywhere” sekundaarne teos ja Hattori rikkus originaalteose autoriõigusi, mis on samalaadsed sekundaarse teose autoriõigustega.

Kohus leidis, et Hattori tegevus, mis muutis “Let’s Go Anywhere” vastu Kobayashi soovi “Mälestuspuuks”, rikub samasuse säilitamise õigust ja avaldamine “Mälestuspuu” kui oma originaalteos rikub autoriõiguse näitamise õigust. Kohus mõistis Hattorilt Kobayashile 5 miljonit jeeni hüvitist, 1 miljonit jeeni advokaaditasusid, kokku 6 miljonit jeeni kahjutasu ja Kanai Music Publishingule 3 394 120 jeeni kahjutasu.

Hattori esitas selle peale apellatsiooni Ülemkohtusse, kuid see lükati tagasi (11. märts 2003 Gregoriaani kalendri järgi) ja otsus jõustus.

Kokkuvõte: Autoriõiguste küsimustes pöörduge advokaadi poole

Loomeprotsessis, kui on olemas algne teos, on eriti oluline olla ettevaatlik. Mitte ainult lihtne kopeerimisõiguse rikkumine, vaid ka küsimus, kas teos on “sekundaarne autoriteos”, on oluline probleem. See on seotud algse teose muutmise või kohandamise ulatusega. Piir on väga peen ja sageli on vaja spetsialisti vaatenurka, et vältida õiguslikke riske. Ettevõtete puhul soovitame tungivalt, et nad teeksid advokaadi poolt õigusliku kontrolli osana riskijuhtimisest.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolithi õigusbüroo on IT- ja eriti interneti- ning õigusvaldkonna kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Autoriõiguse küsimustes on vaja kõrgelt spetsialiseeritud otsust. Meie büroos koostame ja vaatame läbi lepingud erinevate juhtumite jaoks, alates Tokyo börsil noteeritud ettevõtetest kuni idufirmadeni. Kui teil on autorikaitsega seotud probleeme, palun vaadake allpool toodud artiklit.

Monolithi õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Erinevate ettevõtete IT- ja intellektuaalomandi õigus[ja]

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Tagasi üles