Jaapani äriühinguõiguse aktsiate väljastamise süsteemi täielik juhend

Jaapani ettevõtete seadus (会社法) on ajaga kaasas käies pidevalt arenenud, et toetada ettevõtete kasvustrateegiaid ja organisatsioonilist ümberkujundamist. 2021. aasta 1. märtsil (Reiwa 3) jõustunud muudetud ettevõtete seadusega tutvustatud “aktsiate väljastamise” süsteem on üks selle kõige uuemaid ja strateegilisemaid vahendeid. See süsteem võimaldab ettevõtetel kasutada oma aktsiaid maksevahendina sularaha asemel, kui nad soovivad teisi aktsiaseltseid tütarettevõteteks muuta, tuues eriti suuri muutusi M&A (ühinemiste ja omandamiste) praktikasse Jaapanis. Erinevalt traditsioonilisest meetodist, kus aktsiate vahetamine eeldas täielikku tütarettevõtteks muutmist (100% aktsiate omandamist), on aktsiate väljastamine suunatud üle 50% hääleõiguse omandamisele, võimaldades seeläbi paindlikumaid kapitalipartnereid ja M&A tehinguid. Lisaks ei nõua see süsteem keerulisi protseduure, nagu kohtu poolt määratud kontrollija poolt läbiviidav väärtuse hindamine, mis kaasneb “asjaliste sissemaksetega”, võimaldades seeläbi kiiremaid ja tõhusamaid tehinguid. Selle süsteemi loomine ei piirdu ainult juriidilis-tehniliste muudatustega. See peegeldab selget poliitilist kavatsust toetada ettevõtteid, kellel ei pruugi olla küllaldaselt käibevahendeid, kuid kes omavad suurt kasvupotentsiaali (näiteks idufirmad ja tehnoloogiaettevõtted), kasutades oma aktsiate väärtust strateegiliselt M&A teostamiseks. Käesolevas artiklis selgitame Jaapani ettevõtete seaduse alusel põhjalikult aktsiate väljastamise süsteemi, alates selle õiguslikest definitsioonidest kuni konkreetsete protseduuride ja oluliste aspektideni, nagu aktsionäride ja võlausaldajate õiguste kaitse.

Aktsiate väljastamise süsteem Jaapanis: strateegiliseks kasutamiseks ülevaade

Aktsiate väljastamise süsteemi täpseks mõistmiseks on hädavajalik mõista selle õiguslikku definitsiooni Jaapani äriühinguõiguse kontekstis. Jaapani äriühinguõiguse teise artikli 32. lõike 2 kohaselt määratletakse aktsiate väljastamist kui protsessi, kus aktsiaselts võtab üle teise aktsiaseltsi aktsiad, et muuta see oma tütarettevõtteks (piiratud justiitsministeeriumi määrusega), ja annab seejärel aktsiate üleandjale nende aktsiate eest tasuks oma aktsiaseltsi aktsiaid . Selles definitsioonis on mitmeid olulisi elemente, mis piiritlevad süsteemi kohaldamisala.

Esiteks peavad aktsiate väljastamise protsessis osalevad pooled – nii aktsiaid väljastav emaettevõte kui ka sihiks olev tütarettevõte – mõlemad olema Jaapani äriühinguõiguse alusel asutatud “aktsiaseltsid” . Seega ei saa seda süsteemi kasutada tehingutes, kus osapoolteks on välismaised juriidilised isikud või osaühingud .

Teiseks on aktsiate väljastamise eesmärk piiratud ainult teise aktsiaseltsi “tütarettevõtteks muutmisega” . See tähendab, et aktsiate väljastamise tulemusena peab emaettevõte omandama tütarettevõtte hääleõigusega aktsiatest üle 50% . Seda “tütarettevõtte” staatust hinnatakse objektiivse ja selge “omandikriteeriumi” alusel ning ei kohaldata “tegeliku kontrolli kriteeriumi”, mis võimaldaks ettevõtet pidada tütarettevõtteks ka juhul, kui hääleõigusega aktsiate osakaal on alla 50%, kuid ettevõtet kontrollitakse tegelikult . See selge kriteerium on loodud selleks, et ennetada vaidlusi õiguslike protseduuride kohaldatavuse üle ja tagada tehingute stabiilsus. Seetõttu ei saa aktsiate väljastamise süsteemi kasutada eesmärgiga omandada täiendavaid aktsiaid ettevõttes, mis on juba üle 50% hääleõigusega aktsiate omanik ja seega tütarettevõte .

Akciate väljastamise, aktsiate vahetamise ja reaalses vormis sissemaksete võrdlus Jaapanis

Aktsiate väljastamise süsteemi strateegiline väärtus muutub selgemaks, kui seda võrrelda teiste sarnaste M&A meetoditega. Eriti oluline on mõista erinevusi aktsiate vahetamise ja reaalses vormis sissemaksete vahel, mis on aktsiate eest tasumise peamised meetodid, et kujundada optimaalne M&A strateegia.

Aktsiate vahetamisega võrreldes on suurim erinevus nõutavas omandamise tasemes. Aktsiate vahetamine on organisatsiooni ümberkorraldamise akt, mille eesmärk on muuta sihtettevõte täielikuks tütarettevõtteks (omades 100% hääleõigusest). Seevastu aktsiate väljastamine ei nõua tingimata 100% aktsiate omandamist, vaid võimaldab omandada enamus hääleõigusest ja muuta ettevõte tütarettevõtteks, mis on palju paindlikum eesmärk. See võimaldab ostval ettevõttel tagada juhtimiskontrolli, vältides samal ajal läbirääkimisi ja vastasseisu vähemusaktsionäridega.

Teisalt, kui võrrelda reaalses vormis sissemaksetega, paistab silma menetluse lihtsus. Reaalses vormis sissemakse on protseduur, kus sissemakseks antakse raha asemel muu vara (antud juhul sihtettevõtte aktsiad), kuid Jaapani äriühingu seaduse (Japanese Companies Act) paragrahvi 207 alusel on põhimõtteliselt vajalik kohtu poolt määratud kontrollija poolt sissemakse vara väärtuse hindamine. See protseduur on aeganõudev ja kulukas, kuid aktsiate väljastamine on paigutatud organisatsiooni ümberkorraldamise aktina, mistõttu ei kohaldata sellele reaalses vormis sissemakse reguleerimist. See võimaldab ettevõtetel teostada M&A-d kiiremini ja madalamate kuludega.

Kokkuvõttes võib erinevusi illustreerida järgneva tabeliga.

Aktsiate väljastamise standardprotseduurid Jaapanis: samm-sammuline selgitus

Aktsiate väljastamise protseduurid Jaapanis nõuavad, et aktsiate väljastav emaettevõte juhiks protsessi, mis peab järgima Jaapani äriühinguõiguses (商法) sätestatud mitmeid etappe.

Esiteks koostab aktsiate väljastav emaettevõte Jaapani äriühinguõiguse (商法) artikli 774-2 alusel “aktsiate väljastamise plaani”. Selles plaanis peab sisalduma artikli 774-3 alusel nõutavad punktid. Need hõlmavad näiteks aktsiate väljastava tütarettevõtte ärinime ja aadressi, üleantavate aktsiate miinimumarvu (mis peab olema piisav tütarettevõtte omandamiseks), emaettevõtte aktsiate arvu ja nende arvutamise meetodit, mida antakse vastutasuks, rahalise või muu vastutasu sisu, kui see on kaasatud, aktsionäridele, kes soovivad aktsiaid üle anda, määratud tähtaega ning aktsiate väljastamise jõustumise kuupäeva.

Seejärel peab aktsiate väljastav emaettevõte Jaapani äriühinguõiguse (商法) artikli 816-2 alusel hoidma koostatud aktsiate väljastamise plaani ja muid dokumente oma peakontoris kättesaadavana alates määratud päevast kuni kuus kuud pärast jõustumist (eelnev avalikustamise protseduur).

Põhimõtteliselt peab aktsiate väljastamise plaan saama aktsiate väljastava emaettevõtte aktsionäride üldkoosolekul erakorralise otsusega heakskiidu enne jõustumise kuupäeva. Erakorraline otsus nõuab Jaapani äriühinguõiguse (商法) artikli 309 lõike 2 punkti 12 kohaselt, et kohal oleksid hääleõigusega aktsionäride häälte enamus ning et kohalviibivate aktsionäride häälte kolm neljandikku oleks poolt, mis on väga range nõue.

Pärast aktsionäride üldkoosoleku heakskiitu teavitab aktsiate väljastav emaettevõte aktsiate üleandmist soovivaid aktsiate väljastava tütarettevõtte aktsionäre heakskiidetud plaani sisust (Jaapani äriühinguõiguse (商法) artikkel 774-4). Aktsiate üleandmist soovivad aktsionärid esitavad üleandmise tähtajaks emaettevõttele kirjaliku taotluse, milles on märgitud üleantavate aktsiate arv. Siin tuleb mängu üks aktsiate väljastamise süsteemi kõige iseloomulikumaid jooni – “jaotamise vabaduse põhimõte”. Jaapani äriühinguõiguse (商法) artikli 774-5 alusel võib aktsiate väljastav emaettevõte vabalt otsustada, kellelt ja kui palju aktsiaid üle võtta ning kuidas vastutasu jaotada. See võimaldab emaettevõttel näiteks eelistada sõbralike pikaajaliste aktsionäride pakkumisi, et strateegiliselt kontrollida aktsionäride koosseisu pärast M&A tehingut.

Lõpuks, kui aktsiate väljastamise plaanis määratud jõustumiskuupäev saabub, tekivad õiguslikud tagajärjed. Aktsiad üle andnud tütarettevõtte aktsionärid saavad vastutasuks emaettevõtte aktsiaid ja muutuvad emaettevõtte uuteks aktsionärideks (Jaapani äriühinguõiguse (商法) artiklid 774-7 ja 774-11). Pärast jõustumist peab emaettevõte viivitamatult koostama üleantud aktsiate arvu ja muu teabe sisaldava järelavalikustamise dokumendi ning hoidma seda oma peakontoris kuus kuud (Jaapani äriühiguõiguse (商法) artikkel 816-10).

Akciaseltside aktsionäride ja võlausaldajate õiguste kaitse protseduurid Jaapanis

Aktsiate väljastamine mõjutab oluliselt ettevõtte struktuuri, mistõttu on Jaapani äriühinguõigus kehtestanud ranged protseduurid, et kaitsta võimalikke kahjusid kandvaid aktsionäre ja võlausaldajaid.

Vastu hääletanud aktsionäride aktsiate tagasiostu õigus

Aktsiate väljastava emaettevõtte aktsionärid, kes on aktsionäride üldkoosolekul hääletanud aktsiate väljastamise plaani vastu, võivad Jaapani äriühinguõiguse artikli 816 lõike 6 alusel nõuda ettevõttelt oma aktsiate “õiglase hinnaga” tagasiostmist. See on oluline õigus, mis tagab ettevõtte oluliste otsuste vastu hääletanud aktsionäridele võimaluse oma investeeritud kapitali tagasi saada.

“Õiglase hinna” määramine: Jaapani kohtupraktikast saadud teadmised

Kui aktsionäri ja ettevõtte vahel ei õnnestu “õiglase hinna” osas kokkuleppele jõuda, määrab hinna lõpuks kohus. Jaapani kohtud ei kasuta “õiglase hinna” arvutamisel ühtset meetodit, vaid võtavad arvesse ettevõtte varade seisundit ja muid asjaolusid, rakendades juhtumipõhist mitmekülgset lähenemist. Viimasel ajal on rõhku pandud ettevõtte tulevase kasumlikkuse hindamisele, näiteks diskonteeritud rahavoogude meetodile (DCF).

Eriti oluline on kohtuotsused, mis käsitlevad aktsiate mitte-likviidsusest tulenevat hinnalangust, nn “mitte-likviidsuse allahindlust”. Jaapani Ülemkohus otsustas 2015. aasta 26. märtsi otsuses, et kui kasutatakse ettevõtte äri väärtusele keskenduvat hindamismeetodit (näiteks DCF), siis ei ole põhimõtteliselt lubatud rakendada mitte-likviidsusest tulenevat allahindlust aktsionäri ettevõttest lahkumisel määratavale ostuhinnale. See kohtupraktika ulatub ka aktsiate väljastamisele vastu hääletanud aktsionäride tagasiostunõuetele ja on väga oluline aktsionäride kaitse seisukohast, et vältida vähemusaktsionäride sundimist ettevõttest ebaõiglaselt madala hinnaga lahkuma, kui nende aktsiad on mitteavalikud või vähemusosalusega.

Võlausaldajate vastuväite protseduur

Kui aktsiate väljastamise eest antakse emaettevõtte aktsiate asemel muud vara (näiteks raha) ja selle väärtus moodustab rohkem kui 1/20 (5%) kogu tasust, on vajalik võlausaldajate huvide kaitsmiseks protseduur, kuna emaettevõtte vara võib seeläbi väheneda. Jaapani äriühinguõiguse artikkel 816 lõige 8 võimaldab sellisel juhul aktsiate väljastava emaettevõtte võlausaldajatel esitada vastuväiteid.

Kui see protseduur on nõutav, peab aktsiate väljastav emaettevõte tegema avalduse ametlikus väljaandes ja teavitama individuaalselt teadaolevaid võlausaldajaid. Võlausaldajad võivad esitada vastuväiteid vähemalt ühe kuu jooksul. Kui võlausaldaja esitab vastuväite, on ettevõttel kohustus, välja arvatud juhul, kui see ei kahjusta võlausaldajat, maksta võlausaldajale või pakkuda asjakohast tagatist või usaldada vastav vara usaldusühingule või muule sarnasele asutusele (Jaapani äriühinguõiguse artikkel 816 lõige 8 lõik 5).

Lihtsustatud aktsiate väljastamine ja praktilised tähelepanekud Jaapanis

Aktsiate väljastamise süsteemis on olemas erandeid, mis lihtsustavad protseduure, ja olulisi piiranguid, millele tuleb tööpraktikas tähelepanu pöörata.

Lihtsustatud aktsiate väljastamise ülevaade

Jaapani äriühingu seaduse (Japanese Companies Act) artikkel 816-4 sätestab protseduuri, mida nimetatakse “lihtsustatud aktsiate väljastamiseks”. See võimaldab jätta ära aktsionäride üldkoosoleku erakorralise otsuse, mis on tavaliselt vajalik, kui aktsiate väljastamise eest makstava tasu kogusumma ei ületa väljastava emaettevõtte netovara väärtuse viiendikku (20%). Selle sätte eesmärk on vähendada protseduurilist koormust ja võimaldada kiiret otsustamist väiksemamahuliste M&A tehingute puhul, mis avaldavad ettevõtte varale väikest mõju.

Süsteemi piirangud ja strateegilised tähelepanekud

Aktsiate väljastamine on väga võimas vahend, kuid selle kasutamisel on mitmeid olulisi piiranguid. Nagu eespool mainitud, on osapooled piiratud Jaapani aktsiaseltsidega ja seda ei saa kasutada välisettevõtete osalusel toimuvate piiriüleste M&A tehingute puhul.

Lisaks on maksustamise aspekt äärmiselt oluline. Et tütarettevõtte aktsionärid saaksid nautida maksusoodustust, mis seisneb kapitalikasumi maksustamise edasilükkamises aktsiate üleandmisel, peab vastu võetava tasu kogusummast vähemalt 80% olema emaettevõtte väljastatud aktsiad. See tähendab praktiliselt, et segatud tasu (aktsiate ja sularaha kombinatsioon) kasutamisel tuleb sularaha osakaalu hoida alla 20%. Lisaks on alates 2023. aasta (Reiwa 5) 1. oktoobrist tehtud oluline muudatus, mis välistab maksusoodustuse, kui aktsiate väljastamise tulemusena muutub emaettevõte maksuseaduse järgi “perekonnaettevõtteks”. See meede on mõeldud süsteemi kuritarvitamise vältimiseks ja nõuab erilist tähelepanu, eriti ettevõtetes, kus suuraktsionärideks on asutaja perekond.

Seos teiste õigusnormidega

Aktsiate väljastamine ei ole piiratud ainult Jaapani äriühingu seadusega. Eriti kui aktsiate väljastamise aluseks olev tütarettevõte on börsil noteeritud, võivad kehtida Jaapani finantstoodete kauplemise seaduse (Japanese Financial Instruments and Exchange Act) nõuded, eriti avaliku ülevõtmispakkumise (TOB) regulatsioonid. Sõltuvalt tehingu olemusest võib olla vajalik paralleelselt äriühingu seaduse protseduuridega läbi viia ka TOB protseduure. Seega, et M&A tehinguid, mis kasutavad aktsiate väljastamist, edukalt läbi viia, on hädavajalik integreeritud ja spetsialiseeritud õiguslik läbivaatus, mis hõlmab mitmeid õigusvaldkondi, sealhulgas äriühinguõigust, maksuõigust ja finantstoodete kauplemise seadust.

Kokkuvõte

Jaapani aktsiate väljastamise süsteem on paindlik ja võimas M&A tööriist, mis võimaldab ettevõtetel omandada teiste aktsiaseltside kontrolli, kasutades maksevahendina oma aktsiaid. Süsteem pakub paindlikkust, kuna see ei nõua täielikku tütarettevõtteks muutmist, protseduuride lihtsust ning strateegilist kasu, mida pakub “jaotamise vabadus”, muutes selle ettevõtte kasvustrateegias oluliseks valikuks. Siiski nõuab selle rakendamine põhjalikku juriidiliste protseduuride järgimist, vastuseisu omavate aktsionäride ja võlausaldajate õigustega arvestamist ning keerukate seoste mõistmist seotud seadusandlusega, nagu maksu- ja väärtpaberitega kauplemise seadused. Nende juriidiliste nõuete nõuetekohaseks haldamiseks ja tehingute edukaks läbiviimiseks on hädavajalik kõrgetasemeline erialateadmiste ja rikkaliku praktilise kogemuse olemasolu.

Monolith õigusbüroo on pakkunud Jaapanis asuvatele klientidele õigusteenuseid, sealhulgas M&A ja organisatsioonilise ümberkorraldamisega seotud teenuseid, mida selles artiklis kirjeldatud aktsiate väljastamise süsteem hõlmab, ning omab selles valdkonnas ulatuslikke kogemusi. Meie büroos töötab mitmeid spetsialiste, kes valdavad lisaks Jaapani advokaadikvalifikatsioonile ka välisriikide advokaadikvalifikatsioone ja räägivad inglise keelt, võimaldades pakkuda kõrgeima taseme õigusabi ka rahvusvahelistes küsimustes ilma keelebarjäärideta. Kui kaalute aktsiate väljastamise süsteemi kasutamist, konsulteerige kindlasti meie bürooga.