Mis on seaduslikud probleemid „Rahaliste vahendite ülekandmise seaduse“ ja „Auhiinide esitamise seaduse“ rakendamisel mängurakenduste haldamisel?

Online-mängude koduturu suurus on 2020. aastal hinnanguliselt umbes 15 triljonit jeeni. Eriti märkimisväärne kasv on täheldatav nutitelefoni mängurakendustes (“Reiwa 2. aasta (2020) tööstusmajanduse uurimisprojekt (e-kaubanduse turu-uuring)”[ja]).

Online-mängud on tööstusharu, kus oodatakse kasvu, ja seetõttu on ka tarbijate probleemide lahendamiseks seadusandlus arenenud.

Selles artiklis selgitame kolme õiguslikku probleemi, mida eriti peaksid teadma mängurakenduste haldajad, seoses “Jaapani rahaliste vahendite ülekandmise seaduse” ja “Jaapani auhindade esitlemise seadusega”.

Mängudega seotud 3 olulist regulatsiooni

Online-mängude äris võib mängu edukamaks muutmiseks, näiteks eriliste esemete või haruldaste tegelaste ostmiseks, lasta kasutajatel osta mängusisest valuutat.

Kuigi see on tõhus viis online-mängude äri tulu teenimiseks, tuleb mängusisese valuuta väljaandmisel arvestada järgmiste õiguslike küsimustega:

• Mängusisese valuuta ja esemete reguleerimine (Jaapani rahaliste vahendite ülekande seadus)
• Mängusiseste auhindade väärtuse reguleerimine (Jaapani auhindade esitamise seadus)
• Mängusisese esitlusviisi reguleerimine (Jaapani auhindade esitamise seadus)

Kasutajad ostavad tavaliselt mängusiseseid esemeid, ostes eelnevalt mängusisese valuuta. Kas mängusisene valuuta kuulub Jaapani rahaliste vahendite ülekande seaduse mõistes “ette makstud maksevahendi” alla, on mänguettevõtjate jaoks oluline küsimus (Jaapani rahaliste vahendite ülekande seaduse paragrahv 3[ja]).

Lisaks, kui eseme ostuga kaasneb kingitus, näiteks “osta see ese ja saad haruldase tegelase”, peab kingituse väärtus järgima Jaapani auhindade esitamise seaduse ülemmäära. Jaapani auhindade esitamise seaduse reguleerimine hõlmab ka mängusiseseid liialdatud avaldusi. Tarbijatele eksitava mulje jätmise eest võib tarbijakaitseamet nõuda ennetusmeetmeid või mõnikord trahvi maksmist (Jaapani auhindade esitamise seaduse paragrahvid 7 ja 8[ja]).

Mängusisese valuuta ja esemete reguleerimine

Onlainmängudes võib olla süsteem, kus kasutajad saavad ette osta mängusiseseid münte või punkte, mida saab kasutada valuutana. See süsteem on tõhus viis mänguoperaatoritele tulu teenimiseks. Kuid küsimus, kas mängusisese valuuta suhtes kohaldatakse Jaapani rahaliste vahendite ülekande seaduse (Funds Transfer Act) reguleerimist, on ettevõtjate jaoks väga suur probleem.

Kas mängusisese valuuta ja esemete puhul on tegemist “ette makstud maksevahendiga”

Kui mängusisest valuutat, mida kasutajad kasutavad, peetakse “ette makstud maksevahendiks”, siis seda reguleeritakse rahaliste vahendite ülekande seaduse alusel.

“Ettemakstud maksevahend” on väärtuspaber, mis on välja antud kasutaja poolt ette makstud summa alusel ja mida kasutatakse valuuta asemel, nagu kinkekaardid või õllekupongid.

Mängusisese valuuta puhul, mis on osa virtuaalsest mängukeskkonnast, on ettemakstud maksevahendi kriteeriumid järgmised:

• Väärtuse säilitamine: rahaline või muu vara väärtus on kirjas ja säilitatud
• Vastutasu eest väljaandmine: see antakse välja vastutasu saamise eest
• Õiguste kasutamine: seda kasutatakse maksete tegemiseks jne

Näiteks, kui on olemas selline asi nagu “100 münti” või “50 punkti”, mille summa või kogus on registreeritud, ja see on saadud kasutaja poolt ette makstud raha või muu vastutasu eest, ning sellel on funktsioon, mis võimaldab seda vahetada mängusiseste esemete vastu, siis võib öelda, et “mängusisene valuuta” on ettemakstud maksevahend.

Ettemakstud maksevahendi reguleerimine

Kui mängusisene valuuta on rahaliste vahendite ülekande seaduse mõistes ettemakstud maksevahend, tekivad järgmised kolm kohustust:

• Kohustus teavet esitada
• Kohustus hoiule anda
• Kohustus esitada regulaarselt aruandeid haldusorganile

Kui see on ettemakstud maksevahend, on teil kohustus kuvada kabineti määrusega kindlaks määratud teatud teavet saidil jne, esitada regulaarselt aruandeid haldusorganile ja olla selle järelevalve all.

Ettevõtjate jaoks kõige olulisem probleem on hoiuleandmise kohustus. Rahaliste vahendite ülekande seaduse artikkel 14[ja] näeb ette, et kui ettemakstud maksevahendi kasutamata jääk ületab 10 miljonit jeeni (umbes 77 000 eurot) aruandluspäeval, on kohustus hoiule anda pool kasutamata jäägist kui “väljaandmise tagatisraha” lähimasse justiitsbüroosse.

Ettemakstud maksevahendi reguleerimise probleemid ja vältimisviisid

“Hoiuleandmise kohustus”, mida tuleb kanda, kui mängusisene valuuta on ettemakstud maksevahend, on süsteem, mis on loodud kasutajate kaitsmiseks. Kui ettevõte pankrotistub ja teenus lõpeb äkki, ei ole enam kohta ega võimalust kasutada ostetud mängumünte jne. Sel juhul ei saa tarbijad enam kätte kaupu, mille eest nad on ette maksnud mängusisese valuuta eest.

Selle riski vältimiseks on ettemakstud maksevahendi väljaandjal kohustus maksta tagatisraha. Kui midagi juhtub, tagastatakse raha tarbijatele sellest tagatisrahast. Kuid see hoiuleandmise kohustus on mänguettevõtjate jaoks suur koormus. Olukord, kus raha on külmutatud väljaandmise tagatisrahana, võib ettevõttele saada elu ja surma küsimuseks.

Rahaliste vahendite ülekande seaduse artikkel 4 lõige 2 sätestab, et “neid saab kasutada ainult kindlaksmääratud perioodi jooksul alates väljaandmise päevast”, on erand ettemakstud maksevahendi reguleerimisele. Rahaliste vahendite ülekande seaduse täitmise määruse artikkel 4 lõige 2[ja] näeb ette, et see periood on kuus kuud. Seega, kui määrate mängusisese valuuta või punktide kehtivusaja kuueks kuuks, saate vältida raha külmutamist väljaandmise tagatisrahana.

Kas mängusisese sekundaarse sisu puhul on tegemist “ette makstud maksevahendiga”

On võimalik, et nn “sekundaarne sisu” võib olla rahaliste vahendite ülekande seaduse mõistes “ette makstud maksevahend”.

Sekundaarne sisu on esemed või sekundaarne valuuta, mida saab osta mängusisese valuuta eest. Kui see vastab ettemakstud maksevahendi kriteeriumidele, tekib küsimus, kas ka sekundaarse sisu puhul tekib hoiuleandmise kohustus, nagu mängusisese valuuta puhul.

2016. aastal otsustas Kanto rahandusbüroo, et tasuta suhtlusäpi mõistatusmängu sekundaarne sisu, “aardekirstu võti”, on rahaliste vahendite ülekande seaduse mõistes ettemakstud maksevahend. “Aardekirstu võti” oli ese, mis võimaldas avada mängus esineva “aardekirstu”, milles oli erinevaid esemeid, mis aitasid mängu edendada. Kuigi see “aardekirstu võti” oli sekundaarne sisu, mida osteti mängusisese valuuta “rubiiinide” eest, tekkis selles juhtumis ettevõtjal hoiuleandmise kohustus, kuna “aardekirstu võti” peeti ettemakstud maksevahendiks.

Kuid hoolimata sellest, et ettevõtetele pannakse peale raske hoiuleandmise kohustus, ei ole sekundaarse sisu ettemakstud maksevahendi kriteeriume selgelt määratletud.

Mängusiseste auhindade väärtuse reguleerimine

Mängus võib kasutajatele promotsioonina läbi viia kingituste kampaaniaid. Kui need kingitused vastavad Jaapani “auhindade” seadusele, rakendatakse kingituste hinnapiiranguid.

Kas mängusisene kingitus vastab “auhindade” kriteeriumile?

Mängusisene kingituste kampaania vastab “auhindade” kriteeriumile, kui see täidab järgmised tingimused:

• Seda pakutakse vahendina klientide meelitamiseks
• Seda pakutakse kaupade või teenuste tehinguga seoses
• See on kaup, raha või muu majanduslik kasu

Näiteks, kui teete kingituste kampaania, mis ütleb: “Osta see ese kuupäeval ja saad haruldase tegelase kingituseks”, siis arvatakse, et pakute “haruldase tegelase kingitust” eraldi majandusliku kasuna vahetuseks “eseme ostmise” tehingu eest, mis vastab “auhindade” kriteeriumile.

Regulatsioonid, mida tuleb järgida, kui vastate “auhindade” kriteeriumile

Auhindu, mis pakutakse tehinguga seoses ilma juhuslikkuse elemendita, nimetatakse “täielikeks auhindadeks” ja eelnevalt mainitud “haruldane tegelane” kuulub sellesse kategooriasse.

Täielikud auhinnad on allutatud järgmistele piirmääradele:

• Kui tehingu summa on alla 1000 jeeni (umbes 7.8 eurot), siis auhinna ülempiir on 200 jeeni (umbes 1.6 eurot)
• Kui tehingu summa on 1000 jeeni või rohkem, siis auhinna ülempiir on tehingu hind

Selle piirmäära alusel peab haruldane tegelane, mida pakutakse kasutajale, kes ostab mängus 2000 jeeni (umbes 15.6 eurot) väärtuses eseme, olema 400 jeeni (umbes 3.1 eurot) või vähem.

Kuid nn “komplekti gacha”, kus saate teise eseme, kui olete kogunud teatud esemeid, on sõltumata summast keelatud pakkuda.

Viide: Jaapani tarbijakaitseameti juhend “Komplekti gacha” ja auhindade seaduse reguleerimine online-mängudes[ja]
Seotud artikkel: Miks on “komplekti gacha” ebaseaduslik ja kuidas see on seotud auhindade seadusega – Monolithi advokaadibüroo[ja]

Mängude esitlusviisi reguleerimine

Jaapani “auhindade esitluse seadus” sätestab ka mängusiseste esitlusviiside reguleerimise.

Ülepaisutatud väljendused, mis näivad olevat paremad kui tegelikkus, või väljendused, mis õhutavad kasutajaid ostma, nagu “kui te praegu ei osta, kaotate”, on allpool toodud viisil “auhindade esitluse seaduse” reguleerimise all.

“Hea eksiarvamuse esitlus” ja “soodsa eksiarvamuse esitlus”, mis näevad välja paremad kui tegelikkus

Mängusiseste väljenduste puhul, mis võivad panna kasutajaid ekslikult arvama, et need on tegelikkusest paremad või soodsamad, on “hea eksiarvamuse esitlus” ja “soodsa eksiarvamuse esitlus” reguleeritud “auhindade esitluse seaduse” alusel.

2018. aastal (Heisei 30) andis tarbijakaitseamet välja korralduse vältida uuesti juhtumit, kus haruldase tegelase ilmumise tõenäosus oli vaid 0,333%, kuid see oli märgitud 3% -na, mis kvalifitseerus “soodsa eksiarvamuse esitlusena”.

On vaja selgelt määratleda tasuta ulatus ja tasulised objektid, mitte lihtsalt märkida “tasuta”, vaid “tasuta allalaadimine” või “tasulised esemed on saadaval”.

“Kahekordne hinnakujundus”, mis on märgitud erihinnana

On vaja olla ettevaatlik ka “kahekordse hinnakujunduse” suhtes, mis on märgitud ajutise erihinnana.

Kahekordne hinnakujundus tähendab, et kui tavaliselt müüdavat toodet müüakse seekord ainult 100 jeeni eest, kustutatakse 1000 jeeni kahekordse joonega ja lisatakse 100 jeeni, et rõhutada, et see on erihind. See on väga tõhus hinnakujundusmeetod, mida kasutatakse sageli ka väljaspool mänge.

Kuid kui pole tõendeid selle kohta, et seda on tegelikult müüdud 1000 jeeni eest, on see märgistus “auhindade esitluse seaduse rikkumine”. Lisaks võib isegi kui on müügisaavutusi, olla rikkumine sõltuvalt ajast, mil seda müüdi algse hinnaga.

Jaapani “Õiglase Kaubanduse Komisjon” on oma “Ebaõiglase hinnakujunduse suhtumine auhindade esitluse seaduse alusel[ja]” juhendis toonud välja järgmised kriteeriumid, mille alusel on lubatud algse hinna kahekordne märgistus:

• Alghinnaga müüdi rohkem kui pool viimase 8 nädala jooksul alates müügikuupäevast
• Alghinnaga müüdi viimati rohkem kui 2 nädalat tagasi

Kokkuvõte: Enne mängurakenduse väljaandmist konsulteerige advokaadiga

Online-mänge tuleb välja anda alles pärast seda, kui on täielikult mõistetud probleeme, mis võivad tekkida seoses Jaapani rahaliste vahendite seaduse või Jaapani auhindade esitamise seadusega.

Mõlemad seadused võivad kaasa tuua halduskaristused või trahvide määramise, kui neid rikutakse. Eriti kui mängusisene valuuta vastab Jaapani rahaliste vahendite seaduse eelnevalt makstud maksevahendile, peate tagama suure summa garantiiraha.

Lisaks on online-mängudele kehtestatud õigusnormides endiselt valdkondi, kus selgeid standardeid pole veel välja toodud. Mängurakenduse väljaandmisel soovitame teil konsulteerida advokaadiga, kellel on asjatundlikkus haldusasutuste juhiste ja praktiliste juhtumite kohta.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimasel ajal on nutitelefoni mängude turg kiiresti laienenud ja seadusliku kontrolli vajadus on üha suurenenud. Meie büroo analüüsib olemasolevate ja alustavate äriprojektide seaduslikke riske, võttes arvesse erinevaid seaduslikke regulatsioone, ja püüab neid võimalikult palju seadustada ilma äritegevust peatamata. Üksikasjad on toodud allpool olevas artiklis.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Süsteemiarendusega seotud õigusnõustamine[ja]