Kuidas muutus kriminaalkoodeks Reiwa 4. aastal (2022)? Advokaat selgitab solvamise karistuse karmistamist

Laenu ja solvangu ohvrid võivad kogeda tõsiseid tagajärgi. Internetis ja sotsiaalmeedias leviv laim ja solvangud on sagenenud ning Jaapani karistusseadustikku muudeti Reiwa 4. aastal (2022) juulis, muutes solvangud rangemalt karistatavaks. See on oluline samm laimu ja solvangute ohjeldamiseks ning ohvrite kaitsmiseks.

Selles artiklis selgitame üksikasjalikult, millised muudatused toimusid tänu sellele karistusseadustiku muudatusele.

Võimalik vangistus solvamise karistuse karmistamisel

Au teotamise kuritegu on seadusega karistatav, kui avalikult esitatud faktid alandavad inimese sotsiaalset hinnangut (Jaapani kriminaalkoodeksi § 230). Au teotamise eest on ette nähtud kuni kolmeaastane vangistus või trahv kuni 500 000 jeeni.

Teiselt poolt, solvamise kuritegu on seadusega karistatav, kui inimest solvatakse avalikult, ilma fakte esitamata (Jaapani kriminaalkoodeksi § 231). Enne kriminaalkoodeksi muutmist oli solvamise eest ette nähtud arest või rahatrahv. “Arest” tähendab kuni 30-päevast kinnipidamist kriminaalhooldusasutuses (Jaapani kriminaalkoodeksi § 16) ja “rahatrahv” tähendab 1000 kuni 10 000 jeeni suurust trahvi (Jaapani kriminaalkoodeksi § 17).

Nagu näha, oli enne kriminaalkoodeksi muutmist solvamise karistus oluliselt leebem kui au teotamise karistus, olles üks kõige leebemaid karistusi kriminaalkoodeksis.

2022. aastal (Reiwa 4) muudeti kriminaalkoodeksit ja solvamise karistust karmistati järgmiselt:

§ 231. Igaüks, kes avalikult solvab teist isikut, isegi ilma fakte esitamata, karistatakse kuni üheaastase vangistuse või kuni 300 000 jeeni suuruse trahvi, aresti või rahatrahviga.

e-Gov seaduste otsing | Kriminaalkoodeks[ja]

Seni on au teotamise ja solvamise vahel olnud erinevus sõltuvalt sellest, kas esitatakse fakte või mitte. Kuna arvati, et au teotamine on solvamisest tõsisem, oli au teotamise karistus raskem.

Kuid arvestades internetis levivaid laimamis- ja solvamisakte, on üha enam levinud arvamus, et karistuse suur erinevus sõltuvalt sellest, kas esitatakse fakte või mitte, ei ole õigustatud.

Seetõttu on solvamise karistust karmistatud, et tõhusamalt võidelda eriti tõsiste solvamisjuhtumite vastu. Siiski on karistusena säilitatud ka arest ja rahatrahv, mis tähendab, et kõiki solvamisakte ei karistata ühtemoodi raskelt.

Karistuse karmistamine ei tähenda, et solvamise kuriteo toimepanemise tingimused oleksid muutunud. Seega ei tähenda see, et nüüd saab karistada tegevusi, mida varem solvamise eest karistada ei saanud.

Seotud artikkel: Mis on au tunnete rikkumine (solvamise kuritegu)? Selgitame nädalalehe reportaaži näitel[ja]

Seotud artikkel: Internetis leviv laim ja au tunnete rikkumine[ja]

Muudatused seoses solvamiskuriteo seadusjärgse karistuse tõstmisega

Seadusjärgse karistuse tõstmise tulemusena on toimunud mitmeid muudatusi, kuidas solvamiskuritegu seaduslikult käsitletakse.

Solvangute kuriteo avaliku süüdistuse aegumistähtaeg pikeneb 3 aastani

“Avaliku süüdistuse aegumistähtaeg” on süsteem, mille kohaselt ei saa teatud aja möödumisel pärast kuriteo toimepanemist selle kuriteo eest kriminaalmenetlust algatada. Avaliku süüdistuse aegumistähtaeg varieerub sõltuvalt kuriteo raskusest, mida tõsisem on kuritegu, seda pikem on aegumistähtaeg.

Enne muudatust oli solvangute kuriteo karistus ainult kinnipidamine või trahv, seega oli avaliku süüdistuse aegumistähtaeg 1 aasta (Jaapani kriminaalmenetluse seaduse artikkel 250, lõige 2, punkt 7). Solvangute kuriteo karistuse karmistamise tõttu, kui kõige raskem karistus on vähem kui aasta pikkune vangistus, pikenes solvangute kuriteo avaliku süüdistuse aegumistähtaeg 3 aastani (sama seaduse punkt 6).

Siiski, kuna solvangute kuritegu on “kaebuse alusel toime pandud kuritegu”, ei saa süüdistust esitada, kui kuriteo ohvrilt või muult isikult ei ole kaebust esitatud. Kaebuse esitamise tähtaeg on pool aasta pärast kurjategija tuvastamist. Oluline on märkida, et see kaebuse esitamise tähtaeg ei ole muudatusega muutunud.

Solvangu kuriteo õhutamise ja abistamise süüdlased on karistatavad

Kuriteo toimepanijat nimetatakse “põhisüüdlaseks”, kuid “õhutamine” tähendab kellegi veenmist kuriteo toimepanemiseks ja selle otsuse alusel kuriteo toimepanemiseks. Õhutamise kohta on sätestatud:

Artikkel 61

Isik, kes on õhutanud teist isikut kuritegu toime panema, karistatakse põhisüüdlase karistusega.

2. Isikut, kes on õhutanud õhutajat, koheldakse samamoodi nagu eelmises lõigus.

e-Gov｜Jaapani kriminaalõigus[ja]

See on sätestatud.

Abistamine tähendab põhisüüdlase aitamist kuriteo toimepanemise hõlbustamiseks. Abistamise kohta on sätestatud:

Artikkel 62

Isik, kes on abistanud põhisüüdlast, on kaassüüdlane.

2. Isikut, kes on õhutanud kaassüüdlast, karistatakse kaassüüdlase karistusega.

e-Gov｜Jaapani kriminaalõigus[ja]

See on sätestatud.

Kriminaalkoodeksi artikkel 64 sätestab, et “õhutajaid ja kaassüüdlasi, kellele tuleks määrata ainult kinnipidamine või trahv, ei karistata, kui erisätteid pole”. Seetõttu ei olnud enne muudatust võimalik karistada solvangu kuriteo õhutamise ja abistamise süüdlasi, kuid pärast muudatust see piirang kaotati.

Kuna õhutajatele määratakse põhisüüdlase karistus, võib õhutajaid karistada samamoodi nagu põhisüüdlasi, st “kuni ühe aasta pikkuse vangistuse”, “kuni ühe aasta pikkuse vangistuse”, “kuni 300 000 jeeni suuruse trahvi”, “kuni 30 päeva pikkuse kinnipidamise” või “kuni 10 000 jeeni suuruse trahvi” ulatuses.

Teiselt poolt võib abistajaid karistada nende poole vähem, st “kuni kuue kuu pikkuse vangistuse”, “kuni kuue kuu pikkuse vangistuse”, “kuni 150 000 jeeni suuruse trahvi”, “kuni 15 päeva pikkuse kinnipidamise” või “kuni 5000 jeeni suuruse trahvi” ulatuses.

Muutused vahistamise nõuetes solvamiskuriteo rangema karistamise tõttu

Prokurör, prokuratuuri ametnik või kohtupolitsei ametnik võib vahistada kahtlusaluse, kui on piisavalt põhjust kahtlustada, et ta on kuriteo toime pannud, kasutades kohtuniku poolt eelnevalt välja antud vahistamismäärust.

Kinnipidamise või trahvi määramise korral on kahtlusaluse vahistamine kohtuniku poolt välja antud vahistamismääruse alusel piiratud juhtudega, kus “kahtlusalusel ei ole kindlat elukohta” või “kahtlusalune ei ilmu ilma õigustatud põhjuseta kohtusse” (Jaapani kriminaalmenetluse seaduse § 199).

Solvamiskuriteo rangem karistamine on toonud kaasa vangistuse ja kinnipidamise karistuse lisamise, mis on kaotanud selle piirangu. See tähendab, et solvamiskuriteo eest võib vahistamise tõenäosus suureneda. Järgnev juhtum ei ole küll internetis toimunud solvamise juhtum, kuid see näitab, et ka solvamiskuriteo eest võib vahistada.

Viide: Suure häälega „See tüüp on hull“ – mees, kes väidab end olevat ettevõtte juht, vahistati solvamise kahtluse tõttu. Tsuhata jaoskond. Esimene Ishikawa prefektuuris pärast rangema karistuse kehtestamist

Solvangute karistuse mõju

Milliseid mõjusid võib kaasa tuua solvangute karistuse tõstmine?

Solvangute suurenenud kaebuste võimalus

Solvamine on “kaebuse alusel toime pandud kuritegu”, mille puhul ei saa süüdistust esitada ilma kaebuseta. Solvangute karistuse karmistamise tõttu võib solvangute kaebuste arv suureneda.

Enne muudatust oli karistusseadustikus nii, et isegi kui kaebus esitati ja solvang tunnistati, oli karistus “arest või trahv”, ja tegelikkuses olid enamikul juhtudel trahvid umbes 9 000 jeeni.

Tegelikult, kui vaadata 30 juhtumit, mis on toodud Justiitsministeeriumi “Solvangute juhtumite kogumikus” (Seadusliku karistuse seonduvate solvangute kriminaalõiguse nõukogu esimene koosolek)[ja], mis on esitatud ainult solvangute alusel esimese astme otsuse või lihtsustatud korralduse alusel Reiwa 2. aastal (2020), oli 4 juhtumit 9 900 jeeni ja ülejäänud 26 juhtumit 9 000 jeeni trahvi.

Selle tulemusena võis olla palju ohvreid, kes kõhklesid kaebuse esitamist. Karistuse karmistamise tõttu võivad ohvrid hakata aktiivsemalt kaebusi esitama. Lisaks võib karistuse karmistamise tõttu oodata, et politsei ja prokuratuur suhtuvad kaebustesse aktiivsemalt.

Süüdistatavate suurenenud nõusolek kompromissile

Kompromiss tähendab konflikti lahendamist osapoolte kokkuleppel. See on sageli kasutusel kriminaalasjades ja liiklusõnnetustes, kus süüdistatav maksab hüvitist ja vastutasuks nõustub ohver “mitte kohtusse minema”, “mitte esitama kaebust (kahjunõuet) või tühistama selle”.

Solvamise karistuse karmistamise tõttu võib oodata, et süüdistatavad, kes on solvamise suhtes kergemeelsed, nõustuvad tõenäolisemalt kompromissiga.

Kokkuvõte: Konsulteerige solvamiskuritegude osas advokaadiga

Viimaste aastate solvamiskuritegude tegelikkusest lähtudes, ei ole enam asjakohane säilitada suurt seaduslikku karistust erinevust solvamiskuritegude ja au teotamise kuritegude vahel. Seetõttu on solvamiskuritegudele antud õiguslik hinnang kui kuritegudele, millega tuleb rangelt tegeleda. Selle eesmärk on mitte ainult nende kuritegude ärahoidmine, vaid ka rangelt tegelemine pahatahtlike solvamistega, tõstes karistuse au teotamise kuritegudele vastavale tasemele.

Solvamiskuritegude karistuste karmistamisega on muutunud ka avaliku süüdistuse aegumistähtaeg ning õhutamise ja abistamise karistused. Eriti oluline on see, et avaliku süüdistuse aegumistähtaeg on pikenenud ühelt aastalt kolmele aastale. See tähendab, et internetis toimuvate solvamiste puhul on rohkem juhtumeid, kus pärast aeganõudvat postitaja tuvastamise protsessi on võimalik esitada kaebus. Soovitame konsulteerida advokaadiga seoses internetis toimuvate laimamisjuhtumitega.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolithi õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse alal rikkalike kogemustega õigusbüroo. Viimastel aastatel on internetis levivad kuulujutud ja laim tekitanud tõsiseid kahjustusi, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.

Monolithi õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Digital Tattoo[ja]