Kas pooldelegeerimislepinguid ja alltöövõtulepinguid saab edasi delegeerida? Süsteemiarenduse näitel selgitame

Süsteemiarenduse valdkonnas on sageli näha, et arendustööde tellimuse saanud tarnija delegeerib töö edasi teisele ettevõttele.

Sellisel edasivolitamisel on mitmeid eeliseid süsteemi tellijale, näiteks võimalus täiel määral kasutada kõrgelt kvalifitseeritud ettevõtete oskusi. Teisalt võib edasivolitamisega kaasneda risk keeruliste vaidluste tekkeks, mis võivad mõjutada ka edasivolitamise saanud ettevõtet.

Käesolevas artiklis selgitame edasivolitamise kasutamise võimalikkust, jagades selle kaheks: poolvolituse lepingud ja töövõtulepingud.

Mis on süsteemiarenduse leping?

Süsteemiarenduse lepingutes (SES lepingutes) kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi lepinguid: töövõtulepinguid ja poolvolituse lepinguid.

Töövõtulepingu korral on lubatud süsteemi, mis on lõpptulemus, tähtajaks valmis teha. Teiselt poolt, poolvolituse lepingu korral ei ole süsteemi valmimine kohustus, vaid lubatakse, et tarnija annab kasutajale nõuete määratlemise ja muude tööde tegemisel tehnilist nõu ja toetust.

Süsteemiarenduses on mitmesuguseid etappe ja iga töö sisu järgi tuleb valida sobiv leping.

Seetõttu on tavaline, et sõlmitakse põhileping, mis koondab kõik ühised klauslid, ja seejärel sõlmitakse iga etapi omaduste järgi eraldi lepingud.

Muuseas, süsteemiarenduse töövõtulepingute ja poolvolituse lepingute erinevusi selgitatakse üksikasjalikult ka järgmises artiklis. Palun vaadake seda ka.

Seotud artikkel: Erinevused süsteemiarenduse töövõtulepingute ja poolvolituse lepingute vahel[ja]

Süsteemiarenduse ümberdelegeerimise juriidiline tähendus

Süsteemiarenduse ümberdelegeerimine toob kaasa paljude osapoolte kaasamise, mis suurendab keerukamate vaidluste tekkimise võimalust.

Üldiselt võib süsteemiarenduses projektide edenemine peatuda kasutaja ja tarnija suhtluse puudumise tõttu, või võib ilmneda, et rakendatud programmis on vead pärast tarnimist, mis viib vaidlusteni.

Kui ümberdelegeerimist ei toimu, jäävad sellised probleemid kasutaja ja tarnija kahepoolseks probleemiks.

Teiselt poolt, kui ümberdelegeerimine toimub, kaasatakse süsteemiarendusega seotud probleemidesse ka ümberdelegeerimise saaja, mis muudab õiguste ja kohustuste mõistmise keerulisemaks.

Näiteks, kui pärast projekti lõppu ilmnevad süsteemis vead, on küsimus, kes osapooltest peaks lõpliku vastutuse võtma, kolmepoolne probleem.

Lisaks, kui ümberdelegeerimine on algusest peale keelatud, võib tarnijal, kes on omavoliliselt ümber delegeerinud, olla teine lepinguline vastutus.

Seetõttu on oluline esmalt teada, kas ümberdelegeerimist on lubatud kasutada sõltuvalt lepingu tüübist.

Muuseas, järgnevas artiklis selgitatakse konkreetseid probleeme, mis on seotud süsteemiarendusega. Palun vaadake seda ka.

Seotud artikkel: Mis on seadus “süsteemiarenduse projekti kokkuvarisemise” kohta[ja]

Kui tegemist on pooldelegeerimislepinguga, on põhimõtteliselt uuesti delegeerimine keelatud

Esiteks, kui olete süsteemiarenduse pooldelegeerimislepingu alusel vastu võtnud, on uuesti delegeerimine põhimõtteliselt keelatud.

See tuleneb asjaolust, et delegeerimise olemus põhineb usaldusel delegeeritud osapoole suhtes ja teiste ettevõtjate omavoliline kasutamine delegeeritud ülesannete täitmiseks rikub usaldussuhet.

Seetõttu võib kasutaja loata uuesti delegeerimine iseenesest viia võlgnevuste mittetäitmise probleemini.

Töövõtulepingu puhul on põhimõtteliselt võimalik allhanke kasutamine

Järgmisena, kui süsteemiarendus on vastu võetud töövõtulepingu alusel, on allhanke (alamtöövõtja) kasutamine põhimõtteliselt vaba.

Töövõtulepingu eesmärk on “töö lõpuleviimine”, seega pole probleemi, kui delegeeritud süsteemiarendus on lõpule viidud ja arendamine on delegeeritud teisele ettevõtjale.

Kuid kui süsteemiarendus ei lõpe tähtajaks, siis isegi kui olete allhanke kasutanud teisele ettevõtjale, peab algne töövõtja ise otse vastutama võlgnevuse täitmata jätmise eest suhetes kasutajaga.

Allpool toodud artiklis selgitatakse üksikasjalikult, mida tuleks arvestada süsteemiarenduse töövõtulepingu sõlmimisel. Palun vaadake seda ka.

Seotud artikkel: Mis on töö lõpetamine süsteemiarenduse töövõtulepingus[ja]

Seotud artikkel: Mida tuleks arvestada süsteemiarenduse töövõtulepingu sõlmimisel[ja]

Töövõtulepingute ja allhangete olulised kohtuotsused

Siin tutvustatav kohtuasi on juhtum, kus süsteemiarenduses algatas töövõtja töö enne ametliku lepingu sõlmimist, kuid hiljem keeldus kasutaja lepingu sõlmimisest ja tekkis vaidlus.

Selles juhtumis nõudis töövõtja kasutajalt ühepoolse meelemuutuse tõttu tekitatud kahju hüvitamist.

Selles kohtuasjas oli vaidluseks, kas alltöövõtjale tehtud tellimuse eest makstud tasu võib sisalduda kahju hüvitamises, kuna tellimus oli tehtud alltöövõtjale enne ametliku lepingu sõlmimist.

Kohtu lõpliku otsusena teatas kohus, et alltöövõtjale makstud tasu kuulub kahju hüvitamise ulatusse.

Hageja eeldas, et pärast käesoleva töövõtulepingu sõlmimist sõlmitakse töövõtuleping X-ga, kellel on teadmised ja kogemused sama tüüpi süsteemi arendamisel, ja palus neil edasi arendada terviseandmete saatmise ja vastuvõtmise haldussüsteemi (terviseandmete ühenduse värav ja terviseandmete kogumissüsteem)…

Sellele vastates väidab kostja, et tal pole fakte, mis kinnitaksid, et ta on nõustunud X-i poolt alltöövõtjana tehtud tööga… Kuid… kuna hagejal polnud keelatud kasutada alltöövõtjat käesoleva süsteemi loomisel, siis kas kostja oli nõustunud X-i alltöövõtjana või mitte, on X-ile makstud töövõtutasu seotud hageja kahjuga või mitte.

Tokyo District Court, April 16, 2012 (Heisei 24)

Nagu otsuses selgitatakse, on lepingu olemus töövõtuleping, seega on põhimõtteliselt allhanke (alamtöövõtja) kasutamine vaba ja kasutaja nõusolekut pole vaja.

Kuid kui allhanke kasutamine oli eelnevalt keelatud, siis isegi kui leping on töövõtuleping, ei pruugi allhanke (alamtöövõtja) kasutamine olla lubatud.

Muuhulgas, kas saate kasutajalt raha nõuda töö eest, mida tehti enne süsteemiarenduse lepingu sõlmimist, ja muude küsimuste kohta leiate üksikasjalikku teavet ka allpool toodud artiklist. Palun vaadake seda ka.

Seotud artikkel: Kas süsteemiarenduse leping kehtib ka ilma lepinguta[ja]

Taasdelegeerimise lubatavuse otsustamisel arvestatavad punktid

Nagu eespool mainitud, jagunevad järeldused taasdelegeerimise lubatavuse kohta põhimõtteliselt volituste ja töövõtulepingute vahel. Sellega seoses toome siin välja mõned punktid, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Töövõtulepingu puhul ei ole vaba taasdelegeerimine lubatud, kui on erikokkulepe

Töövõtulepingu puhul on põhimõtteliselt võimalik taasdelegeerida vabalt.

Kuid kasutajana võite soovida vältida võimalikke vaidlusi, mis võivad tekkida taasdelegeerimise tõttu, ja seetõttu soovida keelata taasdelegeerimise.

Samuti ei ole ebatavaline, et kasutajad, kes on andnud süsteemiarenduseks vajalikku konfidentsiaalset või isiklikku teavet tarnijale, soovivad lubada taasdelegeerimist ainult usaldusväärsetele ettevõtetele.

Seetõttu võib kasutaja kehtestada erikokkuleppe, mis keelab taasdelegeerimise ilma eelneva nõusolekuta, et vältida omavolilist taasdelegeerimist.

Sellise erikokkuleppe kehtestamisega saab kasutaja põhimõtteliselt keelata taasdelegeerimise või kontrollida taasdelegeerimise saajat ette.

Seega, kui selline erikokkulepe on olemas, ei saa isegi töövõtulepingu puhul taasdelegeerida vabalt ilma kasutaja nõusolekuta.

Kui kasutaja nõustub, on taasdelegeerimine võimalik ka poolvolituste lepingu korral

Samuti ei saa taasdelegeerimise lepingu puhul põhimõtteliselt taasdelegeerida.

Kuid sobiva taasdelegeerimise korral võib olla võimalik saavutada sujuv ja täiuslik süsteemiarendus. Seetõttu on tsiviilseadustikus sätestatud, et kui kasutaja on taasdelegeerimise heaks kiitnud, võib taasdelegeerida ka poolvolituste lepingu korral.

Seega, isegi kui olete sõlminud poolvolituste lepingu, saate taasdelegeerimise tähendust kasutajale selgitada ja nõusoleku saamisel taasdelegeerida.

Pööra tähelepanu alltöövõtuseadusele

Alltöövõtuseadus (Jaapani alltöövõtu tasu maksmise viivituse vältimise seadus) on seadus, mille eesmärk on tasakaalustada suure läbirääkimisvõimega peatöövõtjate ja alltöövõtjate vahelisi suhteid ning kaitsta alltöövõtjate huve.

Süsteemiarenduses võib alltöövõtuseadus kohalduda juhtudel, kui peatöövõtja delegeerib arendustöö alltöövõtjale.

Kui alltöövõtuseadus kohaldub, on peatöövõtjal, kes on peamine ettevõtja, kohustus luua ja säilitada teatud dokumente, keelatud on keelduda vastu võtmast või tagastada eesmärgiks olevat objekti jne.

Kui neid kohustusi ja keelde rikutakse, võib määrata trahvi või teha soovituse.

Alltöövõtuseadus kohaldub põhimõtteliselt peatöövõtja ja alltöövõtja vahel, kuid see ei kohaldu kasutaja ja peatöövõtja vaheliste tehingute suhtes.

Kuid kui kasutajal on süsteemiarenduse võimekus ja ta toodab oma süsteemi ettevõttesiseselt, võib alltöövõtuseadus kohalduda juhul, kui kasutaja delegeerib süsteemiarenduse teisele ettevõtjale, seega on vaja olla ettevaatlik.

Alltöövõtuseaduse kohta leiate üksikasjalikuma selgituse järgmisest artiklist. Palun vaadake seda ka.

Seotud artikkel: Alltöövõtuseaduse kohaldamine süsteemiarendusele ja karistused rikkumise korral[ja]

Ettevaatust varjatud alltöövõtuga

“Varjatud alltöövõtt” viitab olukorrale, kus lepinguline suhe on küll alltöövõtu või volituse alusel, kuid tellija juhib ja kasutab alltöövõtja töötajaid, mistõttu on tegelik olukord tööjõu rentimine.

Näiteks kui tellija, kes on kasutaja, annab alltöövõtja töötajatele juhiseid tööülesannete täitmise kohta või korraldab nende tööle saabumise ja lahkumise, siis on tegemist “varjatud alltöövõtuga”.

Tööhõive stabiilsuse seaduse (Jaapani tööhõive stabiilsuse seadus) kohaselt on keelatud oma töötajate kasutamine teise isiku juhtimise all, mida nimetatakse “tööjõu pakkumiseks”.

Kuid tööjõu rentimise seaduse (Jaapani tööjõu rentimise seadus) alusel loa saanud tööjõu rentijad võivad töötajaid rentida, mida erandina tunnustatakse “tööjõu rentimisena”.

“Varjatud alltöövõtu” korral ei ole alltöövõtja saanud luba tööjõu rentijana, vaid on lihtsalt saanud arendustööde tellimuse kasutajalt.

Sellest hoolimata on alltöövõtja töötajate kasutamine kasutaja juhtimise all mitte ainult “tööjõu pakkumise” tegevus, vaid ka luba taotlemata “tööjõu rentimise” tegevus.

Seetõttu võib see rikkuda nii tööjõu rentimise seadust kui ka tööhõive stabiilsuse seadust, mis võib kaasa tuua vangistuse või trahvi.

Seega peab alltöövõtja tagama, et ta ei oleks hinnatud “varjatud alltöövõtuks”, juhtides ja haldades ise oma töötajaid.

Allpool olevas artiklis on “varjatud alltöövõtu” kohta üksikasjalikumalt selgitatud. Palun vaadake seda ka.

Seotud artikkel: Mis on IT-sektoris varjatud alltöövõtu hindamise kriteeriumid ja kuidas neid käsitleda[ja]

Kokkuvõte: Kui teil on probleeme allhangetega, pöörduge advokaadi poole

Selles artiklis selgitasime, kas süsteemiarenduse lepingutüüpide puhul on võimalik allhankeid teha või mitte.

Süsteemiarenduse jaoks on oluline, et kasutaja ja tarnija suhtleksid tihedalt ning viiksid projekti edasi mõlemapoolse usalduse alusel.

Seetõttu on oluline, et olenemata valitud lepingutüübist, kontrolliksid kasutaja ja tarnija eelnevalt allhangete võimalust ning vajadusel kehtestaksid erikokkuleppe.

Süsteemiarenduses võib tekkida palju keerulisi õiguslikke probleeme. Selleks, et neid riske võimalikult palju vähendada, soovitame teil süsteemiarenduse tellimisel või allhanke saamisel konsulteerida spetsialiseerunud advokaadiga.